rekonstrueeritavad. Asjakohaste põhjenduste olemasolu või nende puudumise üle saab järelikult otsustada mitte üksnes haldusaktile lisatud põhjenduse põhjal, pigem tuleb arvestada toimunud haldusmenetluse kõigi üksikasjadega. Haldusorgan on põhimõtteliselt võimeline diskretsiooniõiguse teostamise aluseks olnud kaalutlused tagantjärele kohtuprotsessi ajal esitama. Mõned põhjenduses tehtud diskretsioonivead võivad aga kahel juhul osutuda mitteolulisteks: esiteks siis, kui tehtud viga ei mõjuta kaebaja õiguste sfääri; teiseks aga siis, kui puudub põhjuslik seos diskretsioonivea ning lõppotsuse vahel. Kui põhjenduses on toodud mitmeid otsuse tegemiseni viinud asjaolusid ning osad neist osutuvad vääraks, siis ei vii see kohe haldusakti õigusvastaseks tunnistamiseni, pigem sõltub tehtav otsus vigade kaalukusest ning nende mõjust lõppotsuse tegemisele. Kokkuvõte
omakorda määrab see, kuivõrd avalikkus tajub ettevõtet olevat seotud avalike huvide ja väärtuste toetamisega. Paljud suuremad ning väiksemad ühiskonnaelu puudutavad probleemid omavad täiesti reaalseid ja realistlikke lahendusi, kuid tee nende realiseerumiseni võib olla pikk ning raske, sest enamik neist eeldavad üksikisiku poolseid käitumuslikke muudatusi ning võivad osutuda tatavaks väljakutseks, mis esmapilgul võivad inimese jaoks tunduda üle jõu käivateks või mitteolulisteks. See on tinginud parimate praktikate otsingud inimeste suhtumise ja käitumise muutmiseks. Täna saame juba rääkida teaduspõhisest ning parimate praktikate põhisest ja süsteemsest lähenemisest e sotsiaalturundusest. Mõiste sotsiaalturundus/ social marketing kinnistus 1970-ndatel aastatel peale Philip Kotleri ja Gerald Zaltman’i vastavasisulise artikli ilmumist ajakirjas „Journal of Marketing” aastal 1971. Autorid leidsid, et
Mittejagatavad on asjad, mille väärtus jagamisel väheneb või jagamisel hävinevad. Nt maal, vääriskivi, aktsia jms. Asjade jaotamisel jagatavateks ja jagamatuteks on oluline tähtsus ühis- ja kaasomandi jagamisel, samuti pärimisel (jagatavad asjad jaotatakse pärijate vahel, mittejagatavad asjad müüakse enampakkumisel ja saadud raha jaotatakse pärijate vahel). Asjade osad. Üksikasi, mis kujutab endast kokkupandud asja, koosneb erinevatest osadest, mida nimetatakse olulisteks ja mitteolulisteks osadeks. Asja oluliseks osaks on osa, mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või olemuselt muutuks (vt TSÜS §53 lg 1). Saksa kohtupraktikas on tunnistatud olulisteks asjadeks masina hoovad, hammasrattad, auto raam jne. Kinnisasja oluliste osadena on seaduses sätestatud maaga püsivalt ühendatud ehitised, kasvav mets ja muud taimed, sh koristamata vili (vt TSÜS §54 lg 1). Mida kujutab endast maatükiga püsiv või kindel
Jagada saab nt raha. Ei saa jagada nt kunstiteost. Üksikasjad ja asjade kogumid Üksikasi koosneb ühest tükist (nt kivi). Kokkupandud asi koosneb mitmest üksikasjast, mis on omavahel ühendatud (nt lapsevanker), siin muutuvad üksikasjad osaks kogumist need on ka üksikasjad! Asjade kogumid aga koosnevad majanduslikul otstarbel ühendatud üksikasjadest, nt maja sisustus. ASJA OSAD: Oluline osa ja mitteoluline osa Erinevatest osadest kokkupandud üksikasja võib jagada olulisteks ja mitteolulisteks osadeks. Oluline osa ei saa asjast eraldada ilma, et asja olemus muutuks (TsÜS § 53 lg 1). Kinnisasja olulised osad TsÜS § 54 lg 1 kohaselt on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad (nt ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili) ning lg 4 kohaselt kinnisasjaga seotud asjaõigused. Ehitise olulised osad Asjad, millest ehitis on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa
seotud avalike huvide ja väärtuste toetamisega. Paljud suuremad ning väiksemad ühiskonnaelu puudutavad probleemid omavad täiesti reaalseid ja realistlikke lahendusi, kuid tee nende realiseerumiseni võib olla pikk ning raske, sest enamik neist eeldavad üksikisiku poolseid käitumuslikke muudatusi ning võivad osutuda tatavaks väljakutseks, mis esmapilgul võivad inimese jaoks tunduda üle jõu käivateks või mitteolulisteks. See on tinginud parimate praktikate otsingud inimeste suhtumise ja käitumise muutmiseks. Täna saame juba rääkida teaduspõhisest ning parimate praktikate põhisest ja süsteemsest lähenemisest e sotsiaalturundusest. Mõiste sotsiaalturundus/ social marketing kinnistus 1970-ndatel aastatel peale Philip Kotleri ja Gerald Zaltman'i vastavasisulise artikli ilmumist ajakirjas ,,Journal of Marketing" aastal 1971. Autorid leidsid, et turundusmeetmed, mida rakendatakse
Mittejagatavad on asjad, mille väärtus jagamisel väheneb või jagamisel hävinevad. Nt maal, vääriskivi, aktsia jms. Asjade jaotamisel jagatavateks ja jagamatuteks on oluline tähtsus ühis- ja kaasomandi jagamisel, samuti pärimisel (jagatavad asjad jaotatakse pärijate vahel, mittejagatavad asjad müüakse enampakkumisel ja saadud raha jaotatakse pärijate vahel). Asjade osad. Üksikasi, mis kujutab endast kokkupandud asja, koosneb erinevatest osadest, mida nimetatakse olulisteks ja mitteolulisteks osadeks. Asja oluliseks osaks on osa, mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või olemuselt muutuks (vt TSÜS §53 lg 1). Saksa kohtupraktikas on tunnistatud olulisteks asjadeks masina hoovad, hammasrattad, auto raam jne. Kinnisasja oluliste osadena on seaduses sätestatud maaga püsivalt ühendatud ehitised, kasvav mets ja muud taimed, sh koristamata vili (vt TSÜS §54 lg 1). Mida kujutab endast maatükiga
Juhul kui aktsept võrreldes oferdiga sisaldab ebaolulisi muudatusi, siis saab seda käsitleda siiski aktseptina ja lugeda leping sõlmituks, juhul kui oferent ei teavita viivitamatult, et ta ei ole nende muudatustega nõus. Nt. kui oferent müüb auto, kätteandmiskuupäev 1. august; aktseptandile see aga ei sobi ja ta teeb kuupäevaks 2. August, siis see pole oluline muudatus. Kui aktseptant saadab muudatused, need on aga rohkem kui vaid kuupäeva muudatus, ja peab neid mitteolulisteks. Oferent peab neid muudatusi aga oluliseks ja pole enam huvitatud lepingu sõlmimisest muudetud tingimustega ja ei vasta midagi. Võib juhtuda nii, et oferent ja aktseptant hindavad muudatusi erinevalt. Kui oferent midagi ei vasta võib aktseptant arvata, et leping on sõlmitud ja natukese aja pärast esitab lepingu täitmise nõude. Oferent aga pole sellega nõus esitab nõuet välistava vastuväite. Kui aktseptant esitab täitmise nõude kohtusse
Juhul kui aktsept võrreldes oferdiga sisaldab ebaolulisi muudatusi, siis saab seda käsitleda siiski aktseptina ja lugeda leping sõlmituks, juhul kui oferent ei teavita viivitamatult, et ta ei ole nende muudatustega nõus. Nt. kui oferent müüb auto, kätteandmiskuupäev 1. august; aktseptandile see aga ei sobi ja ta teeb kuupäevaks 2. August, siis see pole oluline muudatus. Kui aktseptant saadab muudatused, need on aga rohkem kui vaid kuupäeva muudatus, ja peab neid mitteolulisteks. Oferent peab neid muudatusi aga oluliseks ja pole enam huvitatud lepingu sõlmimisest muudetud tingimustega ja ei vasta midagi. Võib juhtuda nii, et oferent ja aktseptant hindavad muudatusi erinevalt. Kui oferent midagi ei vasta võib aktseptant arvata, et leping on sõlmitud ja natukese aja pärast esitab lepingu täitmise nõude. Oferent aga pole sellega nõus – esitab nõuet välistava vastuväite. Kui aktseptant esitab täitmise nõude kohtusse ja oferent esitab
annaabi.ee 
