Märgumine/mittemärgumine kuuseokas: Hülgas järvevett ja dest. vett, seebivett hülgas mõningasel määral, piiritust ei hüljanud männiokas: Hülgas järvevett ja dest. vett, seebivett hülgas mõningasel määral, piiritust ei hüljanud kaseleht: ei märgunud kummagi veega, märgus piirituse ja seebiveega Vee läbipaistvus elektrijuhtivus
KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vede...
Esimene võimalus tilk valgub laiali, moodustub monomolekulaarne kiht (monomolekulaarne adsorptsioon) Teine võimalus tilk märgab tahket pinda osaliselt, moodustub tervanurkne märgumisnurk Kolmas võimalus tilk ei märga tahket pinda, moodustub kerakujuline tilk ja nürinurkne märgumisnurk Märgumist iseloomustav valem on nn. Lap-Jungi võrrand Saadud nurga väärtuse järgi. 0 täielik märgumine (adhesioon) 0-90 osaline märgumine (teine võimalus) 90-180 mittemärgumine (kolmas võimalus) 180 mittemärgumine täielik (kolmas võimalus erijuth) Märgumise praktiline kasutus Sõltuvalt märgumisest soovivad faasisisesed osakesed jääda kas faasi sisse (märgub) või väljuda faasist (jõuda piirpinnale). Segades maaki veega, märgub üks maagi komponendist. Mittemärguvad komponendid märguvad vähem. Juhtides sellisesse lahusesse õhumulle, viiakse vahuna kaasa mittemärguvad komponendid (pinnale), märguvad komponendid sadestuvad põhja. Kohesioon
seondumine) 3) rakkude pinnal olevad retseptorid võivad seonduda omavahel läbi mitmevalentse siduva molekuli. Märgumine on tahkel või vedelal pinnal ühe voolise asendumine teise voolisega. Nähtused, mis toimuvad kolme faasi piirpinnal ning viivad pinna vabaenergia kahanemisele. Mägumise perimeeter on kolme faasi kokkupuutejoon. Äärenurk iseloomustab märgumise ulatust. Äärenurk alla 90º - märgumine, üle 90º - mittemärgumine ja 0º - laialivalgumine. Märgumissoojus on energia hulk, mis eraldub märgumisel pinnaühiku kohta. Märgumisnähtused tahke-vedela aine piirpinnal kutsuvad esile kapillaarnähtused- vedelikusamba tõusu või languse kapillaaris ning määravad õhk-vedeliku piirpinna kuju. Vedelikusamba kõrgus on tasakaalustatud pindpinevusjõuga kolme faasi piirpinnal. Neid põhjustab rõhk vedeliku kõvera pinna all. Kumera pinna korral on see lisarõhk positiivne ja nõgusa pinna korral negatiivne
Märgumisnurk on teravnurk. Seejuures tahke pind märgub. 3. Tilk jääb pinnale kerakujulisena. Tekib nüri märgumisnurk. Märgumine on pinnanähtus, mille korral vedelik jääb molekulaarjõudude tõttu tahkise pinnaga ühendusse ehk valgub laiali. See tuleneb molekulidevahelisest interaktsioonist, kui vedelik ja pind kokku saavad. Märgumise ulatus sõltub adhesiooni- ja kohesioonijõu vastastikuseist suhteist. 3 Kui märgumine toimub näiteks vee ja klaasi vahel, siis mittemärgumine esineb näiteks elavhõbedakuulikese liikumisel mööda põrandat. Sel juhul ületab elavhõbedakuuli kohesioonijõud põranda ja kuulikese vahelise adhesioonijõu. 12. Kuidas mõjub tahke keha ja vedeliku loomus (molekulidevaheline vastasmõju) märgumisele ja adhesioonile? Polaarsus/aine polaarsete rühmade olemasolu mõjutab aine märgamisvõimet. On kahte tüüpi pindasid, millega vedelikud saavad vastastikku toimida. Tahked pinnad on jaotatud kõrge ja madala energiaga pindadeks.
Märgumise ulatus sõltub adhesiooni- ja kohesioonijõu vastastikuseist suhteist. *Adhesioon on molekulaarjõududest (adhesioonijõududest) tulenev eri materjalidest kehade pindade või eri tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine. *Adhesiooni näited on adsorptsioon, kleepumine ja tahkiste märgumine. *Kohesioon - vastastoimed vedeliku sees sarnaste molekulide vahel. *Kui märgumine toimub näiteks vee ja klaasi vahel, siis mittemärgumine esineb näiteks elavhõbedakuulikese liikumisel mööda põrandat, viimasel puhul ületab elavhõbedakuuli kohesioonijõud põranda ja kuulikese vahelise adhesioonijõu. *Vesi ja polaarsed vedelikud märgavad hüdrofiilseid aineid, sest et nende vahel on he faasidevaheline koostoime( väike kontakti nurk). Teiselt poolt hüdrofoobsed ained tõukuvad eemale vett, aga võivad kergesti olla märgutud mittepolaarse vedelikuga.
ehk toimub vedeliku laialivalgumine. Märgumise ulatus sõltub adhesiooni- ja kohesioonijõu vastastikuseist suhteist. *Adhesioon on molekulaarjõududest (adhesioonijõududest) tulenev eri materjalidest kehade pindade või eri tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine. *Adhesiooni näited on adsorptsioon, kleepumine ja tahkiste märgumine. *Kohesioon - vastastoimed vedeliku sees sarnaste molekulide vahel. *Kui märgumine toimub näiteks vee ja klaasi vahel, siis mittemärgumine esineb näiteks elavhõbedakuulikese liikumisel mööda põrandat, viimasel puhul ületab elavhõbedakuuli kohesioonijõud põranda ja kuulikese vahelise adhesioonijõu. *Vesi ja polaarsed vedelikud märgavad hüdrofiilseid aineid, sest et nende vahel on he faasidevaheline koostoime( väike kontakti nurk). Teiselt poolt hüdrofoobsed ained tõukuvad eemale vett, aga võivad kergesti olla märgutud mittepolaarse vedelikuga.
Vee ja aine vastasmõju suur. Hüdrofoobsed pinnad (ained) märguvad paremini süsivesinikega kui veega. Vee ja aine vastasmõju väike (puudub). Hüdrofobisaator aine, mis muudab tahke aine pinnaveega vähem märguvaks, kui süsivesimikega e muudab hüdrofiilse pinna kas osaliselt või täielikult hüdrofoobseks. Märgamine oleneb pinna ja vedeliku vahelisest vastasmõjust. Märgamise kriteeriumiks on: a) vedelik märgab tahket ainet:0<= < 90 või 0<<=1, b) mittemärgumine 90< 180` või -1 <0. Kui kohesioonijõud (jõud osakeste vahel vedelikus) > ahesioonijõud (jõud vedeliku ja pinna osakeste vahel), siis vedelik tõuseb mööda pragusid nö pinna sisse. Seega pinna märgamist on võimalik mõjutada kohesiooni- ja ahesioonijõudude muutmisesega. Ioonvahetajad: on tahked ained, millel on omadus oma struktuuris olevaid mõningaid ioone vahetada välja lahuses olevate ioonidega. Vahetusioonideks nendes ainetes on Na-ioon, C-ioon, H- ja Cl-ioon. Ioonvahetajat e
Vee ja aine vastasmõju suur. Hüdrofoobsed pinnad (ained) märguvad paremini süsivesinikega kui veega. Vee ja aine vastasmõju väike (puudub). Hüdrofobisaator aine, mis muudab tahke aine pinnaveega vähem märguvaks, kui süsivesimikega e muudab hüdrofiilse pinna kas osaliselt või täielikult hüdrofoobseks. Märgamine oleneb pinna ja vedeliku vahelisest vastasmõjust. Märgamise kriteeriumiks on: a) vedelik märgab tahket ainet:0°<= < 90° või 0<<=1, b) mittemärgumine 90< 180` või -1 <0. Kui kohesioonijõud (jõud osakeste vahel vedelikus) > ahesioonijõud (jõud vedeliku ja pinna osakeste vahel), siis vedelik tõuseb mööda pragusid nö pinna sisse. Seega pinna märgamist on võimalik mõjutada kohesiooni- ja ahesioonijõudude muutmisesega. Ioonvahetajad: on tahked ained, millel on omadus oma struktuuris olevaid mõningaid ioone vahetada välja lahuses olevate ioonidega. Vahetusioonideks nendes ainetes on Na-ioon, C-ioon, H- ja Cl-ioon. Ioonvahetajat e
N: vee molaarmass MH2O = 18 g/l. Saab leida Mendelejevi tabelist või valemi n = m/M kaudu. Hüdrofiilsed pinnad (ained) märguvad paremini veega kui süsivesinikega. Vee ja aine vastasmõju suur. Hüdrofoobsed pinnad (ained) märguvad paremini süsivesinikega kui veega. Vee ja aine vastasmõju väike (puudub). Märgamine oleneb pinna ja vedeliku vahelisest vastasmõjust. Märgamise kriteeriumiks on: a) vedelik märgab tahket ainet: 0<= < 90 või 0 < <= 1, b) mittemärgumine 90 < 180 või -1 < 0. Tahke aine märgamise mõjutamine Kui kohesioonijõud (jõud osakeste vahel vedelikus) > adhesioonijõud (jõud vedeliku ja pinna osakeste vahel), siis vedelik tõuseb mööda pragusid nö pinna sisse. Seega pinna märgamist on võimalik mõjutada kohesiooni- ja adhesioonijõudude muutmisesega. Ioonvahetajad on ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega.
Vee ja aine vastasmõju suur. Hüdrofoobsed pinnad (ained) märguvad paremini süsivesinikega kui veega. Vee ja aine vastasmõju väike (puudub). Hüdrofobisaator aine, mis muudab tahke aine pinnaveega vähem märguvaks kui süsivesimikega e muudab hüdrofiilse pinna kas osaliselt või täielikult hüdrofoobseks. Märgamine oleneb pinna ja vedeliku vahelisest vastasmõjust. Märgamise kriteeriumiks on: a) vedelik märgab tahket ainet:0°<= < 90° või 0<<=1 b) mittemärgumine 90*< 180* või -1 <0. Kui kohesioonijõud (jõud osakeste vahel vedelikus) > ahesioonijõud (jõud vedeliku ja pinna osakeste vahel), siis vedelik tõuseb mööda pragusid n-ö pinna sisse. Seega pinna märgamist on võimalik mõjutada kohesiooni- ja ahesioonijõudude muutmisega. Ioonvahetajad on tahked ained, millel on omadus oma struktuuris olevaid mõningaid ioone vahetada välja lahuses olevate ioonidega. Vahetusioonideks nendes ainetes on Na-, C-, H- ja Cl-ioon. Ioonvahetajat e
Vee ja aine vastasmõju suur. Hüdrofoobsed pinnad (ained) märguvad paremini süsivesinikega kui veega. Vee ja aine vastasmõju väike (puudub). Hüdrofobisaator aine, mis muudab tahke aine pinnaveega vähem märguvaks, kui süsivesinikega e muudab hüdrofiilse pinna kas osaliselt või täielikult hüdrofoobseks. Märgamine oleneb pinna ja vedeliku vahelisest vastasmõjust. Märgamise kriteeriumiks on: a) vedelik märgab tahket ainet: 0<= < 90 või 0 < <= 1, b) mittemärgumine 90 < 180 või -1 < 0. Tahke aine märgamise mõjutamine Kui kohesioonijõud (jõud osakeste vahel vedelikus) > adhesioonijõud (jõud vedeliku ja pinna osakeste vahel), siis vedelik tõuseb mööda pragusid nö pinna sisse. Seega pinna märgamist on võimalik mõjutada kohesiooni- ja adhesioonijõudude muutmisesega. Ioonvahetajad on ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega. Ioonvahetajaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
