............................................................................................................ 2.1 Primaarne osteoporoos................................................................................................... 2.2 Sekundaarne osteoporoos............................................................................................... 3. Osteoporoosi riskifaktorid ja sümptomid............................................................................. 3.1 Mittemuudetavad riskifaktorid....................................................................................... 3.2 Muudetavad riskifaktorid............................................................................................... 4. Osteoporoosi ennetamine ja ravi.......................................................................................... 4.1 Osteoporoosi ennetamine............................................................................................... 4
Osteoporoos Leena Tauk ja Karl Johannes Kalma Mis on osteoporoos? Luudehõrenemine ehk skeleti haigus. Primaarne ja sekundaarne osteoporoos. Murde esineb sagedamini selgroo lülikehades, randmepiirkonnas ja puusapiirkonnas reieluukaelas. Osteoporoosi riskifaktorid Mittemuudetavad Muudetavad riskifaktorid riskifaktorid · Vanus · Naissugu · Alkoholi tarbimine · Osteoporoos perekonnas · Suitsetamine · Eelnev luumurd · Madal kehakaal ·
· Nii ülekaalulisus, kõrgenenud vererõhk kui ka suure tihedusega lipoproteiinide madal hulk veres on aterosklerootiliste südame- ja veresoonkonna haiguste riskitegurid. Sageli saab nende riskitegurite kujunemine alguse lapsepõlves (Harro 2001). 1.2 Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid Kehalist aktiivsust mõjutavad paljud tegurid, kuid nende mõju tugevus varieerub erinevatel elupetappidel. I Individuaalsed mittemuudetavad või raskesti muudetavad tegurid: · Sugu. Eelkooliealised lapsed liiguvad aktiivselt soost sõltumata. · Vanus. Liikumisvajadus on lapse põhivajadus. Laste loomulik liikumisaktiivsus kasvab 3-4 aasta vanuselt ja saavutab maksimumi nooremas koolieas. · Liikumisaparaadi arengukiirus ja arenguaste. Liigutuste põhikoordinatsioon areneb välja 7-ndaks eluaastaks. · Isiksuseomadused. Kehaline aktiivsuse mõjul väheneb laste neurootilisus ja
väheneb; Füsioloogiline hingamisraskus koormusel; Hingamisreservide vähenemine; Infektsiooniohu kasv; Uneaegsed hingamiskatkestused 15.Mis on kehaline aktiivsus? ... on igasugune skeletilihaste abil sooritatavliigutus, mis kutsub esile energiakulu üle rahuloleku taseme. Lihastegevusel on O2 vajadus märksa suurem ja selle peavad kindlustama vereringe ja hingamine. 16.Nimetage kehalist aktiivsust määravad tegurid Individuaalsed mittemuudetavad tegurid: sugu, kronoloogiline ja bioloogiline vanus, geneetiline eripära, liikumisaparaadi seisund, kroonilised haigused või puuded jne. Need tingivad ka tegevuste valiku. Inimene valib, kus ta on tublim ja millest tunneb rõõmu. Sooline erinevus suureneb eaga. Terved inimesed on aktiivsemad. On ka leitud, et rasvunud võivad olla sama aktiivsed kui normis inimesed, astmaatikud sageli isegi aktiivsemad..
1.Erinevad võimalused energiakulu määramiseks. - parandab elukvaliteeti Mis on põhiainevahetus? Kehalist aktiivsust määratlevad: Põhiainevahetus- organite tööks vajalik energia hulk. 1. individuaalsed mittemuudetavad tegurid – sugu, vanus, Energiakulu saab määrata nt pulsikellaga. geneetiline eripära, liikumisaparaadi arengukiirus, isikuomadused, krooniliste haiguste/puuete olemasolu 2.Millised on erinevad kehalise aktiivsuse tasemed ja liigid? Millist kasu annab kehaline aktiivsus? 2. Individuaalsed muudetavad tegurid – kehamassi ja
Kehalist aktiivsust määravad paljud tegurid, mille mõju tugevus varieerub erinevates vanus- ning arenguperioodides. Oletatakse, et tegurite vahel eksisteerivad koosmõjud, kuid neid on veel väga vähe uuritud ja kirjeldatud. Enamus teguritest on leitud ristläbilõikeliste uuringutega, seega saab hinnata korrelatiivse, aga mitte põhjusliku seose olemasolu. Sageli on tegurite jagamine gruppidesse tinglik, sama tegurit sobib liigitada mitmesse gruppi. Individuaalsed mittemuudetavad tegurid: sugu; kronoloogiline ja bioloogiline vanus, geneetiline eripära; liikumisaparaadi arengukiirus ja arenguaste; isiksuseomadused (on osaliselt muudetavad); krooniliste haiguste/puuete olemasolu jne. Individuaalsed muudetavad tegurid: kehamass ja rasvkoe osahulk; kehaline võimekus; teadmised KA soodsast toimest tervisele; informeeritus KA harrastamise võimalustest; usk
Kehaline aktiivsus ja vanadus Eakamaks muutumisel ilmnevad sageli järgmised tervisehäired: Ülekaal Liigesevalud Stress ja depressioon Liigeste jäikus ja vähenenud liigeste liikuvus Lihasjõu nõrgenemine Päris sageli võivad need haigsed olla tingitud väheliikuvast eluviisist. Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid Kehalist aktiivsust mõjutavad paljud tegurid, kuid nende mõju tugevus varieerub erinevatel elupetappidel. Individuaalsed mittemuudetavad või raskesti muudetavad tegurid: · Sugu. Eelkooliealised lapsed liiguvad aktiivselt soost sõltumata. · Vanus. Liikumisvajadus on lapse põhivajadus. Laste loomulik liikumisaktiivsus kasvab 3- 4 aasta vanuselt ja saavutab maksimumi nooremas koolieas. · Liikumisaparaadi arengukiirus ja arenguaste. Liigutuste põhikoordinatsioon areneb välja 7-ndaks eluaastaks. · Isiksuseomadused. Kehaline aktiivsuse mõjul väheneb laste neurootilisus ja suureneb
oma kehalist aktiivsust jälle suurendada.(Harro,2002) Aktiivsete ja tervislike eluviiside kujundamine on väga vajalik. Järjest rohkem on lapsi ja noori, kes on mõjutatud ühiskonna pahedest, mis ohustavad nende tervist ja elukvaliteeti. Koolil lasub 5 aga vastutus õpilaste tervise säilitamise eest. 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid Kehalist aktiivsust mõjutavad paljud tegurid, kuid nende mõju tugevus varieerub erinevatel eluetappidel. I Individuaalsed mittemuudetavad või raskesti muudetavad tegurid: · Sugu. Eelkooliealised lapsed liiguvad aktiivselt soost sõltumata. · Vanus. Liikumisvajadus on lapse põhivajadus. Laste loomulik liikumisaktiivsus kasvab 3- 4 aasta vanuselt ja saavutab maksimumi nooremas koolieas. · Liikumisaparaadi arengukiirus ja arenguaste. Liigutuste põhikoordinatsioon areneb välja 7-ndaks eluaastaks. · Isiksuseomadused. Kehaline aktiivsuse mõjul väheneb laste neurootilisus ja suureneb
Tegevus puudutab neid parameetreid, mis on tegutsejal nö enda käes, mida ta ise suudab kontrollida (juhtida, muuta). Seevastu tegevustingimused hõlmavad selliseid parameetreid, mis küll oluliselt (kaas)mõjutavad indiviidi tegevust, kuid mida viimane ise ei suuda oluliselt kontrollida, vähemalt mitte antud tegevuse käigus. Sageli räägitakse sel puhul ka tegevuskeskkonnast. Siia kuuluvad põhimõtteliselt mittemuudetavad tingimused, mis on seotud loodusseadustega, aga ka vaid väga raskesti ja pikas perspektiivis mõjutatavad tingimused, nagu kliima, rahvastik jms. Ning lõpuks kuuluvad siia ka need reeglistikud, institutsioonid, mida saab muuta poliitiliselt, enamasti samuti vaid pikas ja keskpikas perspektiivis, kuid mis veelgi olulisem üksnes kollektiivselt. Seetõttu on need reeglid omakorda
Sigaretisuitsetamine Hüperlipideemiad Vähene kehaline koormus Arteriaalne hüpertensioon (alates 140/90 mm Hg) Liigne kehakaal Diabeet – soodustab veresoonte ateroskleroosi Vaimne ülekoormus, stress, negatiivsed emotsioonid Alkoholi liigtarbimine Kontratseptiivid , mõningad ravimid (mitteselektiivsed beeta-blokaatorid jt.) Halvad toitumisharjumused Isiksuse A-tüüp (auahned, agressiivsed) MITTEKONTROLLITAVAD/MITTEMUUDETAVAD Vanus, meessugu Pärilikkus ja perekondlik eelsoodumus Rass- valgetel enam kui mustadel Kehaehituse tüüp (püknikud). Kirjelda pingutusstenokardia hoogu. Pingutusstenokardia Elus esmakordselt tekkinud pingutusstenokardia (vähem kui 2 kuud). Stabiilne pingutusstenokardia I klass – valu esinemine raske kehalise koormuse ajal II klass –normaalse kehalise aktiivsuse kerge piiratus stenokardia tõttu
mõõdukas kuni suur (paneb hingeldama ja higistama) ning kestab vähemalt 20 minutit.III soovitus - Vähemalt 2 korda nädalas peaks tegelema kehaliste harjutustega, mis soodustavad lihasjõu ja painduvuse arengut ning säilitamist ja soodustavad mineraalainete ladestumist luudesse20. Laste kehalist aktiivsust määravad tegurid:Kehalist aktiivsust määravad paljud tegurid, mille mõju tugevus varieerub erinevates vanus- ning arenguperioodides. 1.Individuaalselt mittemuudetavad tegurid sugu; kronoloogiline ja bioloogiline vanus, geneetiline eripära; liikumisaparaadi arengukiirus ja tase; isiksuseomadused; krooniliste haiguste/puuete olemasolu. 2. Individuaalsed muudetavad kehamass, rasvkoe osahulk; kehaline võimekus; teadmised kehalise aktiivsuse soodsast toimest tervisele; suhtumine kehaliselt aktiivsesse eluviisi; kavatsused muuta oma eluviisi kehaliselt aktiivseks. 3. Sotsiaal-
Harrastuslik Kasulik Jne Kehalist aktiivsust iseloomustavad Ühekordse tegevuse intensiivsus ja kulutatud energia hulk. Sagedus (päevas/nädalas). Kestus (korraga, päevas, nädalas). Sooritatud tegevuse tüüp. Eesmärk (sportlik treening, kehalist pingutust nõudev töö). Pikem ajaperiood, mille vältel harrastatakse ühekordseid tegevusi. Kehalist aktiivsust määravad tegevused Individuaalsed mittemuudetavad tegurid: sugu, bioloogiline vanus, geneetiline omapära, liikumisaparaadi arengukiirus, isiksuseomadused, kroonilised tervisehäired. Individuaalsed muudetavad tegurid: kehamass ja rasvkoe osahulk, kehaline võimekus, suhtumine kehaliselt aktiivsesse eluviisi, motiveeritus ja oskused. Sotsiaalmajanduslikud võimalused: elukoht, lapsevanemate elukutse, haritus, sissetulek. Vahetult ümbritsevast keskkonnast pärinevad tegurid: perekondlikud
annaabi.ee 
