9 alati silmas tähendust. Selles mõttes täidab fonoloogia ka semiootilist funktsiooni. Trubetskoi loodud fonoloogilise analüüsi meetodid on strukturalismi tähtsaim metoodika. Samuti toob Saussure teesile (keeles on ainult erinevused) toetudes välja kolm opositsioonide liiki: - ekvipolentne e. vastandite opositsioon (nt must ja valge, alati binaarne) - privatiivne e. eitav opositsioon (nt. must ja mittemust, alati binaarne, kõige universaalsem) - graduaalne opositsioon e. muutuv erinevus (nt. must, hall, ... , valge; lühike, pikem, pikk; tegemist on sama tunnusega, erineb intensiivsus) - K. Bühler (üks psühholingvistika rajajatest) - S. Kartsevkij (väitis, et suhe tähistaja ja tähistatava vahel ei ole sümmeetriline, kuna tähistaja on tunduvalt lihtsam.) Fonoloogia keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega
Seega on meil häälikute puhul lõpmatu variatiivsus, foneemide puhul peetakse aga alati silmas tähendust. Selles mõttes täidab fonoloogia ka semiootilist funktsiooni. Trubetskoi loodud fonoloogilise analüüsi meetodid on strukturalismi tähtsaim metoodika. Samuti toob Saussure teesile (keeles on ainult erinevused) toetudes välja kolm opositsioonide liiki: - ekvipolentne e. vastandite opositsioon (nt must ja valge, alati binaarne) - privatiivne e. eitav opositsioon (nt. must ja mittemust, alati binaarne, kõige universaalsem) - graduaalne opositsioon e. muutuv erinevus (nt. must, hall, ... , valge; lühike, pikem, pikk; tegemist on sama tunnusega, erineb intensiivsus) Viimast saab edukalt kasutada näiteks väldete kirjeldamisel. Privatiivne on universaalseim, sest opositsioon on selgelt kontrollitud. Tunnust defineerib Trubetskoi kui metakeele elementi, kui midagi, mis ei ole keele osa, vaid midagi, mille abil keelt kirjeldatakse
Seega on meil häälikute puhul lõpmatu variatiivsus, foneemide puhul peetakse aga alati silmas tähendust. Selles mõttes täidab fonoloogia ka semiootilist funktsiooni. Trubetskoi loodud fonoloogilise analüüsi meetodid on strukturalismi tähtsaim metoodika. Samuti toob Saussure teesile (keeles on ainult erinevused) toetudes välja kolm opositsioonide liiki: - ekvipolentne e. vastandite opositsioon (nt must ja valge, alati binaarne) - privatiivne e. eitav opositsioon (nt. must ja mittemust, alati binaarne, kõige universaalsem) - graduaalne opositsioon e. muutuv erinevus (nt. must, hall, ... , valge; lühike, pikem, pikk; tegemist on sama tunnusega, erineb intensiivsus) Viimast saab edukalt kasutada näiteks väldete kirjeldamisel. Privatiivne on universaalseim, sest opositsioon on selgelt kontrollitud. Tunnust defineerib Trubetskoi kui metakeele elementi, kui midagi, mis ei ole keele osa, vaid midagi, mille abil keelt kirjeldatakse
häälikud ja tegevus. Trubezkoi arvates ei ole Saussure'i teoorial keelega mingit pistmist. Olulised on märgimehhanismid, ei ole olulised hääled ja helid; Oluline on, mis funktsiooni nad täidavad keeles. Keeles on sellised asjad, mis ei ole märgid. Need on foneemid. Foneemid eristavad tähendusi. Eristamine = vastandamine.Peab markeeritud olema mingi alus. Signifikatiivsed opositsioonid: - ekvipolentne (must / valge) 2 poolust + + Privatiivne (must / mittemust) + - Graduaalne (must / hall / valge) Trubezkoi eristab opositsioone. Teine tüüp on kõige tähtsam. Kõik ülejäänud on taandatavad privatiivsele. Keel on opositsioonisüsteem. Foneemi ei saa uurida läbi helide, näiteks: /y/ i (eesti keeles vastandlikud) / i / (vene keeles ühe foneemi erinevad positsioonid) (nad pole vastandlikud). Vene k. inglise k. saksa k. eesti k.
nt: P puu; M mänd; K kask. P 2.2. Kontraarsed ehk vastupidised (ik contrary opposition terms) nt: M must; A valge V (nad on kaasalluvad mõiste V värvus suhtes). A M 2.3. Kontradiktoorsed ehk vasturääkivad (ik contradictory opposition terms) Nt: M must; V A B B mittemust (kaasalluvad mõiste V värvus suhtes). Vasturääkivad mõisted täidavad kogu allutava mõiste mahu. ÜLESANDEID: 2.1. Määratlege järgnevad mõisted mahu (üld-, üksik ja tühi) ning sisu (absoluutne/suhteline, abstraktne/konkreetne, positiivne/negatiive, kogumõiste) alusel: Auto, Maa, õiglus, valitsus, saamatu, kodukäija. 2.2. Määrake mõistetevahelised suhted Euleri ringide abil: 2.2.1. Maa, Marss, planeet, taevakeha. 2.2.2. Auto, liiklusvahend, pereauto, mänguauto. 2.2.3
¬∀x (Sx → Px) – ei ole alati nii, et kui objekt on S, siis on ta ka P; ∃x ¬Px – leidub vähemalt üks objekt, mis ei ole P. Konkreetne näide (vt joonis 8.1) „Mõni vares ei ole must”. Vx olgu vareseks olemise predikaat (x on vares) ja Mx olgu musta värvi asjaks olemise predikaat (x on must), nt: ∃x (Vx & ¬Mx) – leidub vähemalt üks objekt, mis on vares ja mis pole must; võib ka nii: leidub vähemalt üks mittemust vares; ¬∀x (Vx → Mx) – ei ole nii, et kõik varesed on mustad (kõik varesed ei ole mustad). 10 Joonis 8.1. Kategooriliste väidete loogiline ruut predikaatloogika versioonis. Siin peab olema lisatud nõue, et terminite mahud ei ole tühjad. Vastasel juhul langevad ära alluvussuhted ja kontraarsuse suhe. Seda on võimalik ka ilmutatult kirja panna. Loogilise ruudu esitamine predikaatarvutuse keeles koos ilmutatud nõudega, et peab olemas
¬x (Sx Px) ei ole alati nii, et kui objekt on S, siis on ta ka P; x ¬Px leidub vähemalt üks objekt, mis ei ole P. Konkreetne näide (vt joonis 8.1) ,,Mõni vares ei ole must". Vx olgu vareseks olemise predikaat (x on vares) ja Mx olgu musta värvi asjaks olemise predikaat (x on must), nt: x (Vx & ¬Mx) leidub vähemalt üks objekt, mis on vares ja mis pole must; võib ka nii: leidub vähemalt üks mittemust vares; ¬x (Vx Mx) ei ole nii, et kõik varesed on mustad (kõik varesed ei ole mustad). 10 Joonis 8.1. Kategooriliste väidete loogiline ruut predikaatloogika versioonis. Siin peab olema lisatud nõue, et terminite mahud ei ole tühjad. Vastasel juhul langevad ära alluvussuhted ja kontraarsuse suhe. Seda on võimalik ka ilmutatult kirja panna.
annaabi.ee 
