Väga paljudele arvutikasutajatele sümpatiseerib Arial kirjatüüp palju enam. Uue vaikimisi kirjatüübi määramiseks avage uus dokument. Seejärel valige 'Format' menüüst 'Font' ning valige avanenud dialoogiaknast teile sobiv kirjatüüp ja suurus. Seejärel klõpsake Default nupule ning antud kirjatüübist saab vaikimisi kirjatüüp igale uuele Normal dokumendinäidisel põhinevale dokumendile. 4 1.3 Mittemurduv tühik Dokumentides tuleb ikka ette väljendeid või nimesid, mida ei taha lasta mitmele reale. Selleks, et Word käsitleks sõnasid ühena, tuleb asendada tavaline tühik natuke tugevama tühikuga. Mittemurduva tühiku saamiseks kasutage klahvikombinatsiooni Ctrl+Shift+Tühik. Nüüd käsitleb Word seda sõnade kombinatsiooni ühe sõnana. 1.4 Kuidas Wordi kopeerimisel kaotada vorming Kui püüda mõnest teisest programmist Wordi sisu kopeerida, püüab Word nii palju kui
kõigile. Väga paljudele arvutikasutajatele sümpatiseerib Arial kirjatüüp palju enam. Uue vaikimisi kirjatüübi määramiseks avage uus dokument. Seejärel valige 'Format' menüüst 'Font' ning valige avanenud dialoogiaknast teile sobiv kirjatüüp ja suurus. Seejärel klõpsake Default nupule ning antud kirjatüübist saab vaikimisi kirjatüüp igale uuele Normal dokumendinäidisel põhinevale dokumendile. 1.3. Mittemurduv tühik Dokumentides tuleb ikka ette väljendeid või nimesid, mida ei taha lasta mitmele reale. Selleks, et Word käsitleks sõnasid ühena, tuleb asendada tavaline tühik natuke tugevama tühikuga. Mittemurduva tühiku saamiseks kasutage klahvikombinatsiooni Ctrl+Shift+Tühik. Nüüd käsitleb Word seda sõnade kombinatsiooni ühe sõnana. 1.4. Kuidas Wordi kopeerimisel kaotada vorming Kui püüda mõnest teisest programmist Wordi sisu kopeerida, püüab Word nii palju kui
f(x) = = = 22. Joone puutuja. Olgu tasandil xy - teljestikus antud joon y = f(x) (st funktsiooni y = f(x) graafik). Joone y = f(x) puutujaks punktis A nimetatakse tema lõikaja AP piirsirget, mis tekib punkti P lähenemisel punktile A mööda joont y = f(x) Joone normaalsirge. Joone y = f(x) normaalsirgeks punktis A nimetatakse sirget, mis läbib punkti A ja ristub joone y = f(x) puutujaga selles punktis. Kui funktsiooni graafik on punktis A = (a, f(a)) sile (so mittemurduv), siis on lõikaja AP piirsirge punktis A Üheselt määratud, sõltumata sellest kummalt poolt punktiga P punktile A lähenetakse. Seega on sel juhul punktis A puutuja Üheselt määratud. Kui puutuja tõusunurk = /2 , siis on arvutatav ka puutuja tõus ehk funktsiooni tuletis f(a). Kui aga punktis A esineb graafikul murdepunkt, siis ei ole selles punktis võimalik puutujat Üheselt määrata. Lõikajad AP annavad punkti P lähenemisel punktile A erinevatest külgedest erinevad piirsirged
0 l¨abiva normaalsirge võrrand j¨argmine: y - f (a) = (x - a) . Selline v~orrand kehtib juhul, kui f (a) = 0. 0 Kui f (a) = 0, siis on normaalsirge ytelje sihiline ja tema v~orrand on x=a. 41) e) Diferentseeruvuse geomeetriline sisu Kui funktsiooni graafik punktis A=(a,f(a)) on sile (so mittemurduv), siis on lõikaja AP piirsirge punktis A üheselt määratud, sõltumata sellest kummalt poolt punktiga P punktile A lähenetakse. Seega on sel juhul punktis A puutuja üheselt määratud. · Kui puutuja tõusunurk , ei võrdu, siis on arvutatav ka puutuja tõus ehk funktsiooni tuletis f'(a). · Kui aga punktis A esineb graafikul murdepunkt, siis ei ole selles punktis võimalik puutujat üheselt määrata.
0 l¨abiva normaalsirge võrrand j¨argmine: y - f (a) = (x - a) . Selline v~orrand kehtib juhul, kui f (a) = 0. 0 Kui f (a) = 0, siis on normaalsirge ytelje sihiline ja tema v~orrand on x=a. 41) e) Diferentseeruvuse geomeetriline sisu Kui funktsiooni graafik punktis A=(a,f(a)) on sile (so mittemurduv), siis on lõikaja AP piirsirge punktis A üheselt määratud, sõltumata sellest kummalt poolt punktiga P punktile A lähenetakse. Seega on sel juhul punktis A puutuja üheselt määratud. · Kui puutuja tõusunurk , ei võrdu, siis on arvutatav ka puutuja tõus ehk funktsiooni tuletis f'(a). · Kui aga punktis A esineb graafikul murdepunkt, siis ei ole selles punktis võimalik puutujat üheselt määrata.
Joonisel on kujutatud joone y = f(x) puutuja s ja normaalsirge n koos oma tõusunurkadega ja . Normaalsirge võrrandi tuletamiseks peame arvutama tema tõusu . Kuna ja , siis . Valemite põhjal on punkti A = (a,f(a)) läbiva normaalsirge võrrand järgmine: . Võrrand kehtib juhul, kui f `(a) 0. Kui f `(a) = 0, siis on normaalsirge y-telje sihiline ja tema võrrand on x = a. Diferentseeruvuse geomeetriline sisu Kui funktsiooni graafik on punktis A = (a,f(a)) sile (mittemurduv), siis on lõikaja AP piirsirge punktis A üheselt määratud, sõltumata kummalt poolt punktiga P punktile A lähenetakse. Seega on sel juhul punktis A puutuja üheselt määratud. Kui puutuja tõusunurk , siis on arvutatav ka puutuja tõus ehk funktsiooni tuletis f'(a). Kui aga punktis A esineb graafikul murdepunkt, siis ei ole selles punktis võimalik puutujat üheselt määrata. Lõikajad AP annavad punkti P lähenemisel punktile A erinevatest külgedest erinevad piirsirged
v~orrand j¨argmine: 1 y - f (a) = - (x - a) . f (a) 67 Muidugi kehtib selline v~orrand juhul, kui f (a) = 0. Kui f (a) = 0, siis on normaalsirge y - telje sihiline ja tema v~orrand on x = a. Siledad ja murduvad jooned. Diferentseeruvuse geomeetriline sisu. Kui funktsiooni graafik on punktis A = (a, f (a)) sile (so mittemurduv), siis on l~ oikaja AP piirsirge punktis A u ¨heselt m¨a¨aratud, s~oltumata sellest kummalt poolt punktiga P punktile A l¨ahenetakse. Seega on sel juhul punktis A puutuja u ¨heselt m¨a¨aratud. Kui puutuja t~ousunurk = 2 , siis on arvutatav ka puutuja ous ehk funktsiooni tuletis f (a). Kui aga punktis A esineb graafikul mur- t~ depunkt, siis ei ole selles punktis v~oimalik puutujat u ¨heselt m¨a¨arata. L~oikajad
v~orrand j¨argmine: 1 y - f (a) = - (x - a) . f (a) 67 Muidugi kehtib selline v~orrand juhul, kui f (a) = 0. Kui f (a) = 0, siis on normaalsirge y - telje sihiline ja tema v~orrand on x = a. Siledad ja murduvad jooned. Diferentseeruvuse geomeetriline sisu. Kui funktsiooni graafik on punktis A = (a, f (a)) sile (so mittemurduv), siis on l~oikaja AP piirsirge punktis A u ¨heselt m¨a¨aratud, s~oltumata sellest kummalt poolt punktiga P punktile A l¨ahenetakse. Seega on sel juhul punktis A puutuja ¨heselt m¨a¨aratud. Kui puutuja t~ousunurk = 2 , siis on arvutatav ka puutuja u t~ous ehk funktsiooni tuletis f (a). Kui aga punktis A esineb graafikul mur- depunkt, siis ei ole selles punktis v~oimalik puutujat u ¨heselt m¨a¨arata. L~oikajad
annaabi.ee 
