Tööandjate ja töövõtjate vahel on suhted mitmel tasandil. Nendeks tasanditeks on riik, ettevõte, ettevõtte ja töötaja vaheline tööleping. - Riik kaitseb tööandjate ja töövõtjate vaheliste suhete raamtingimusi. Töösuhete aluseks on tööandjate ja töövõtjate sotsiaalne partnerlus, seega mõlemad pooled esindavad oma huvisid, aga nad kannavad kaasvastutust ettevõtte majandusliku ja sotsiaalse arengu eest. 16) Ettevõtte tegevuse eesmärgid (monetaarsed ja mittemonetaarsed). Ettevõtluse ülimaks eesmärgiks pikas perspektiivis on kasumi maksimeerimine. Tegelikkuses on ettevõtetel eesmärkide süsteem ja selle saavutamiseks tuleb teha kompromisse. Monetaarsed eesmärgid: - kasumi maksimeerimine - tulu maksimeerimine - käibe maksimeerimine Need eesmärgid on vastuolulised, tuleb teha valikuid. Mittemonetaarsed eesmärgid: - majanduslikud - mittemajanduslikud (sotsiaalsed, eetilised, poliitilised): *turuosaluse suurendamine
hoiuseid pankades. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks Eesti Panga valuutakursid tehingu toimumise päeval. Välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja kohustused 31. detsembril 2005 hinnatakse ümber Eesti kroonidesse Eesti Panga valuutakursside alusel, mis kehtisid bilansipäeval. Samadel põhimõtetel hinnatakse ümber ka õiglases väärtuses kajastatavad mittemonetaarsed finantsvarad ja kohustused. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu või kuluna. Ostjate tasumata summad Ostjate tasumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, lähtudes laekumise tõenäosusest. Seejuures hinnatakse nõuet iga konkreetse kliendi vastu eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Nõuded hinnatakse alla bilansis tõenäoliselt laekuva
perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. 3.9. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja kohustused Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja- kohustused ning mittemonetaarsed finantsvarad ja 13 -kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse bilansipäeval ümber Eesti kroonidesse ametlikult kehtivate Eesti Panga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna. 3.10. Tulude arvestus Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on
nad raha andsid ? Erinevates riikides on kriisid erinevad. INFLATSIOON Hindade üldine keskmine kasv Raha ostujõu vähenemine SKPs üldine hinnaindeks-deflaar (kui palju SKP läks suuremaks) TARBIJAHINNAINDEKS JA INFLATSIOON Mõõdab tarbija hinnakorvi absoluutset hinnamuutust Kõikides Euroopa riikides on ühiselt arvestatud. Kui palju läks kallimaks kaup. Mõõdame seda erinevatel perioodidel. Raha on rohkem ja kandub üle ka hindadesse. Mittemonetaarsed põhjused-tekib nõudlus mingitele kaupadele. Ehitusbuum, kinnisvara läheb kallimaks. Inflatsiooniootused: Mida me arvame juhtuvat. Adaptiivsed-arvame, et asi läheb edasi nii nagu need on olnud. Ratsionaalsed-muutused kohe rakenduvad. Alko hinnad juba kõrgemad, juba praegu tõstab hinnad ja siis aktsiisiseadus hiljem rakendub ja me ei saagi aru, et midagi oleks sel ajal juhtunud; enne juhtus ära. Ilmselt tuleb toiduhindade tõus järgneval aastatel.
tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed ja mittemonetaarsed finantsvarad ning kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse bilansipäeval ümber Eesti kroonidesse ametlikult kehtivate Eesti Panga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna. Tulude arvestus Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi.
näitajad. Peatükis 7 saab lähemale tutvuda näitajate analüüsiga. Tabel 1 Raha (kroonides) (4) Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused ning välisvaluutas fikseeritud mittemonetaarsed varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeval ümber Eesti kroonidesse ametlikult kehtivate Eesti Panga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna.(4) ( vt Lisa 7) 3.2 Finantsinvesteeringud Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval. Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid. Lühiajalisi finantsinvesteeringuid
Seadustel on eesõigus töölepingute ees. 5.Tegevuse eesmärgid Ettevõtluse ülimaks eesmärgiks pikas perspektiivis on kasumi maksimeerimine. Tegelikkuses on ettevõtetel eesmärkide süsteem ja selle saavutamiseks tuleb teha kompromisse. Konkreetsel ajaperioodil võivad olla järgmised rahas mõõdetavad (monetaarsed eesmärgid): *kasumi maksimeerimine *tulu maksimeerimine *käibe maksimeerimine Need eesmärgid on vastuolulised, tuleb teha valikuid. Mittemonetaarsed eesmärgid: *majanduslikud *mittemajanduslikud (sotsiaalsed, eetilised, poliitilised): *turuosaluse suurendamine *tootmise kasv *prestiiz ja võim *sõltumatus *töökohtade säilitamine ja kindlustamine *poliitilise mõju suurendamine *perekonnatraditsioonide säilitamine 41 *looduskaitse
järgi. Välisvaluutas fikseeritud tehingud hinnatakse igal bil päeval vastavalt EP vahetuskursile ümber: 1) kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja fin kohustused: a) raha, nõuded s.h. nõuded ostjatele, viitlaekumised, mille eest tasutakse rahas b)võlakohustused (võlad tarnijatele, laenukohustused, võlakirjad, viitvõlad), mille eest tasutakse rahas. 2) välisvaluutas fikseeritud mittemonetaarsed fin varad ja kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil (need on lühi-ja pikaajalised fin investeeringud aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse, mille õiglane väärtus on usaldusväärselt hinnatav). 14. Ostjate tasumata summad. Ebatõenäoliselt laekuvad arved. 90
annaabi.ee 
