Kui tehakse tööd potentsiaalse energia arvel, siis on jõud võrdne vastandmärgiga võetud pot. energia gradiendiga (f=-grad U) 15. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaanilise koguenergia muutumatu. 16. Elastne põrge- on põrge, mille korral ei esine kehade mehaanilise energia muundumist teisteks, mittemehaanilisteks energiavormideks. Kehade kineetiline energia muundub kas osaliselt või täielikult elastse deformatsiooni potentsiaalseks energiaks. Kehtib impulsi ja mehaanilise energia jäävuse seadus. Mitteelastne põrge- sellisel põrkel ei teki deformatsiooni potentsiaalset energiat. Kehade kineetiline energia muundub kas täielikult või osaliselt siseenergiaks. Pärast põrget liiguvad kehad ühesuguse kiirusega või jäävad paigale
A=-Wp=Wp1 Wp2; Wp=mPii Potentsiaalne energia elastsel deformatsioonil F=xk; A=Wp1- Wp2= kx12/2 - kx22/2; Wp=kx2/2 Mehaanilise energia jäävuse seadus isoleeritud süsteemis, kus kehade vajel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteem meh koguenergia jääb. W=Wp+Wk; dmv/dt= f + F; f sisesed, F välised jõud. Põrked, deformatsioonid Kerade tsentraalne otsepõrge P30 Absoluutselt elastne põrge ei esine kehade mehaanilise energia muundumist teisteks , mittemehaanilisteks energiavormideks. Absoluutselt elastseks kehade põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus kehad pärast põrget liiguvad eraldi ning impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on sama. Absoluutselt mitteelastne põrge kehade kineetiline energia muundub kas osaliselt või täielikult siseenergiaks; pärast põrget kehad kas liiguvad ühessuguse kiirusega või jäävad paigale. Kehtib impulsi jäävuse seadus ja summaarne enegia mehaanilise ja siseenergia
W=Wk+Wp, siis tuleb seos: W = W2 - W1 = A´ . Seega on koguenergia juurdekasv süsteemis, kus kehade vahel mõjuvad konservatiivsed jõud, võrdne temasse kuuluvatele kehadele rakendatud välisjõudude tööga. Kui süsteem on isoleeritud, siis W=const. Definitsioon- isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu. Kui välisjõud tingivad isoleeritud süsteemi energia vähenemise, siis muundub mehaaniline energia mittemehaanilisteks energiavormideks. Sellisel juhul kehtib jäävuse seadus üldisemalt kujul: välismõjudest isoleeritud süsteemis jääb muutumatuks kõikide energiavormide summa. Potentsiaalse energia ja jõu seos Potents jõuvälja igale punktile vastab ühelt poolt sellesse punkti asetatud kehale mõjuva jõuvektori F mingi väärtus, samuti ka kehale omistatava Wp hulk. Järelikult on Wp ja F vahel seos. Arvutame elementaartöö- A = Fs s , kus Fs on jõu F proj s sihil
la vaid I või III piirkonnas. 41. Tuletage jõu ja potentsiaalse energia vaheline seos, lähtudes töö valemist. Vaatame tööd nihkel : Töö ja potentsiaalse energia seotusest saab järeldada: 42. Mis on absoluutselt elastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Absoluutselt elastse põrke korral ei esine kehade mehaanilise energia muundumist teisteks, mittemehaanilisteks energia- vormideks. Sellisel põrkel muundub kehade kineetiline energia täielikult elastse deformatsiooni potentsiaalseks energiaks, ning pärast seda jällegi kehade kineetiliseks energiaks. Olgu kaks võrdsete massidega keha: , kusjuures teise keha algkiirus Sellisel juhul, lähtudes impulsi ja me- haanilise energia jäävusseadustest, avalduvad absoluutsel põrkel kehade kiirused ( ja ) ja suunad ( ja ) pärast põr- get:
sihil. A= -U. fss= -U, fs= - U/s. fs= - lims0U/s. fs= - U/s. fx= - U/x, fy= - U/y, } f= - (U/x i + U/y j + U/z k ). fz= - U/z. Vektorit a/x i + a/y j + a/z k, Kus a on x,y,z skalaarne funkt., nim. selle skalaari gradiendiks ning tähist. grad a. Järelikult on jõud võrdne vastandmärgiga võetud pot. en. gradiendiga: f= - grad U. §25. Absoluutselt elastne ja mitteelastne põrge. Absoluutselt elastseks nim. põrget, mille korral ei esine kehade meh. en. muun-dumist teisteks, mittemehaanilisteks en. vormideks. Niisugusel põr-kel muundub kehade kin. en. kas osaliselt või täielikult elastse de-formatsiooni pot. en.-ks. Pärast seda kehade kuju taastub ning nad tõukuvad. Selle tulemusena muundub elastse defor. pot. en. uuesti kehade kin. en. ning kehad lendavad laiali kiirustega, mille väärtus ja suund on määratud kahe tingimusega süs. koguen. ja koguim-pulsi jäävusega. Absoluutselt mitteelastset põrget isel. see, et def. pot. en. ei teki; kehade kin. en
fyysika.ee õpikust: Suletud süsteemi kuuluvate kehade mehaaniline koguenergia on jääv. Süsteemi kehade energia võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele, kuid kineetilise ja potentsiaalse energia summa ei muutu, st see jääb konstantseks. Mehaanilise energia jäävuse seadust väljendab avaldis: E Ek E p const PS! Tuleb silmas pidada, et see jäävusseadus kehtib vaid süsteemides, milles mehhaaniline energia ei muundu mittemehaanilisteks energialiikideks, näiteks hõõrdumisel ja mitteelastsel põrkel soojuseks või tuulegeneraatoris elektrienergiaks. [5] Väljavõte õppejõu konspektist konservatiivsete ja mittekonservatiivsete jõudude kohta: 24. Üldine energiajäävuse seadus (sõnastus, valem valemi analüüs + missugustes süsteemides see kehtib + süsteemi kirjeldus) [2]
annaabi.ee 
