Arutelus on räägitud kuidas me oletame/teeme järeldusi, vaadates ja jälgies teise inimese miimikat. Seos on siinkohal õenduse ja tervishoiuga on see kui me eeldame ise kuna ja kui valus võib patsiendil olla jälgides tema miimikat ja käitumist/reageerimist. Samuti on seos siinkohal, kuidas me võtame inimest/patsienti. Kas tal on ainult materjaalne keha või mitte materjaalne vaim. Või aksepteerime, et inimesel on materjaalne keha ja mittematerjaalne vaim. Sellest tulenevalt sõltub kui maksimaalselt, arvestades meie teadmisi, me suudame anda abi patsiendile/toetada/andatervisealast nõu. Samuti peame me arusaama, kuidas patsient ise arvab, selleks, et meie pakutav abi paremini temani jõuab.
AKTIVA (varad) PASSIVA (kohustused ja omakapital) Ettevõtte bilansis näidatavad varad jagunevad kaheks: käibevara ja põhivara. Käibevara moodustavad raha (nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõtte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara alla kuuluvad materjaalne vara (nt masinad, seadmed) ja mittematerjaalne vara (nt litsents) jne. Passiva poolel näidatavad varade katteallikad jagunevad samuti kaheks: kohustused ja omakapital. Kohustused, teisisõnu võõrkapital – need on erinevad laenud, võlad ja ettemaksed, pikaajalised laenukohustused jne. Omakapitali alla kuuluvad ettevõtte osakapital (või aktsiakapital), varasemate majandusaastate kasum (kahjum), käesoleva majandusaasta kasum (kahjum), erinevad reservid jne. AKTIVA PASSIVA
reisibürood turismiinfokeskused turismitöötajate koolitused 6. Turismiteenus ja selle erinevus kaupadest Teenus Kaup 1. Mittematerjaalne Materjaalne 2. heterogeenne(erinev) homogeenne(sarnane) 3. on tegevus või protsess on esemed või asjad 4. klient osaleb tootmisel klient ei osale tootmisel 5. tootmine, tarbimine, turustamine tootmine on turustamisel tarbimisest eraldi samaaegselt 6. ei saa ladustada saab ladustada 7. ei saa muuta omandiks saab muuta omandiks
ja leida sobivad lahendused tuleb hakata mõtlema, kuhu see ehitis teha. Kokkuvõtteks võib öelda, et idee omamine tähendab kogu plaani valmistamist ja ilma selleta ei ole võimalik tööga edukalt pihta hakata. Iga eelmainitud küsimuse all on tihti tarvis suhelda erinevate asjaosalistega. Selleks peab idee suutma kuidagi nii vormistada, et sellest saavad ka teised aru- korralik ning korrektne vormistus. Kui olemas vajadus, tahe ja idee on kõik mittematerjaalne olemas. Siit punktist edasi tulleb tunnistada, et elame materjaalses ühiskonnas, kus ilma resursse omamata ei anna peaaegu midagi suurt saavutada. Ressurssid mõista on suur ja lai ning jaotub rohketeks alaliikideks, mida üritakski nüüd lahti mõtestada. Üks olisemaid, kuid kindlasti ei saa nimetada kõige olulisemaks, on raha. Alati annaks rahapakkidest ja kullakangidest hakata tegema kujusid ja rajama müüre, kuid see ei pruugi täita eesmärki
PILET 9 1) Muinasusundi allikad, põhimõisted ja jumalad (Õ lk 36-40) Põhilised teadmised muinasusundi kohta põhinevad 19. ja 20. sajandi rahvaluulematerjalidel, arheoloogilistel leidudel ja Liivimaa kroonikal. Vägi – arvati, et kõik elusolendid ja mõned objektidki omavad erilist jõudu või energiat. Väge oli kõige rohkem peas, karvades, südames, veres, küüntes. Hing – mittematerjaalne alge, mida oli vaja, et keha elus püsiks. Magamise ajal võis hing ringi uidata, putukasse siirduda. Nõid – inimene, kellel oli palju väge. Oskas ravitseda ja tal olid suured teadmised looduse ja maagia vallas. Ohverdamine – andide toomine, mida tehes loodeti saavutada jumalate heatahtlikkus. Paigad: allikad, puud, kivid, hiied, järved, jõed. Ennustamine – püüti tulevikku ette näha.
1970 tekkisid uued juhtimis ja turundusteooriad, organisatsiooni kultuuri teooriad. 1992 töötas: 22% põllumajandus, 35% tööstus, 43% teenindus. 2010 töötab- 1,3 milj. In-st tööl 600 000. Põllumaj. 5-6% (arenenud riikides alaneb), tööstus 32%, teenindus 62%. EL 70%+ keskmine, heaoluriikides 80+. 5. Mis on materjaalste kaupade ja teenuste peamised erinevused? Kaubad: materiaalsed, homogeensed, tarbiija ei osale tootmises, saab muutuda omandiks. Teenus: mittematerjaalne, heterogeenne (igale kl-le erinev), kl osaleb tootmises, ei saa muutuda omandiks (emotsioon mälestusest). Nt mittematriaalne: turismi müümine e in-le unistuste müümine. Kl osaleb teenuses iga teenus luuakse koostööd kl-ga - kaasamine,, abistamine! 6. Millest koosneb teenus? Elamus ehk kogemuste tervik, mis koosneb kahest osast: MIDA KLIENT SAAB ja KUIDAS TA SAAB? Mida tehniline kvaliteet (nt maitsev lõunasöök v kotitäis kaupa)
Võib ka haigestuda teatud haigustesse vastavalt. Nägi, kui kehaline kui psüühiline haigus on kehalisel baasil. Tõi sisse Mikroobi- haiguse tekitaja mõiste. Haigus võib lokaliseerida ennast kuhugile kehasse. Rene Descartes (1596-1650) Haigus on seotud mingi halva teo või muu sellise eest. Arstiteadus oli madalseisus. Vaim ja Keha on omavahel lahutatud, kuid nende vahel on koostöö. Koostöö on piiratud. Vaim on mittematerjaalne. Keha on materjaalne, nad on sõltumatud, kuid koostöö on võimalik . Keha nähti kui masinat. Hakati otsima, kas keha ja vaim on ikkagi ühendatud. Esimene lahkamine 315 aastal. 18. sajandile pandi rõhku ümbritsevale keskkonnale. Kuna levisid erinevad epideemiad. Kanalisatsioon, prügimäed.. Nakkushaigused olid peamised surmapõhjused. Tervis, kui haigust ei ole. Lahkamine oli arengus.
tehnoloogiate rakendamine. Kui tehnoloogia on loodud, on tähtis, kuidas ühiskond uue idee vastu võtab, kuidas leitakse vahendid selle väljatöötamiseks ja rakendamiseks. 2. Uus kultuur- Maailma ei muuda mitte ainult uus tehnoloogia, vaid ka uus kultuur. Sajandi algul lõi William F. Ogburn teaduslikku käsitlusse kultuurilise lõtku seaduse. Pärast uue tehnoloogia rakendamist kalvudvad kultuuri osad muutuma ja kohanduma eri kiirusega. Mittematerjaalne kultuur (kombed, tavad, traditsioonid) hakkavad kohanema materjaalse kultuuriga. 3. Süsteemisisesed konfliktid- Peale innovatsiooni on sotsiaalsete muutuste aluseks ühiskonnasisesed konfliktid. Konfliktid ei muuda ühiskonda otseselt, kuid need annavad märku ühiskonna muredest, muutuste vajadustest ja nende lahendustest võivad sündida muutuste allikad. Süsteemivälistest teguritest tulenevad muutused: 1. Difusioon- ehk kultuurielementide levik
annaabi.ee 
