dualism seisukoht, et miski koosneb kahest mittetaandatavast elemendist. (kahene maailmapilt jms) empirism õpetus, mille kohaselt teadmised saadakse kogemuste kaudu emotiivne emotsioone väljendav. Filosoofiaalses kirjanduses kasutatav halvustav termin, tähistamaks väljendeid,mis pretendeerivad objektiivusele või erapooletusele, kuid on tegelikult emotsionaalsed. idealism tegelikkuse koosnemine millestki mittemateriaalsest, vaimsest. Intuitsioon teadmise vorm, mis ei vaja arutlust kosmoloogia universiumi, kosmose jms uurimine. küllaldase aluse printsiip (!) seisukoht, et iga kogemuslikus maailmas toimuva sündmuse on põhjustanud seda seletavad faktorid materialism õpetus, mille järgi kõik tegelikult eksisteeriv on materiaalne. monism seisukoht, et kõik koosneb ühest algest müstitsism intuitiivne teadmine, mis ulatub kaugemale n.ö loomulikust maailmast.
esineb varjatud kujul ja ei kajastu ettevõtte finantskontodel. Kui aga vaimset vara bilansikontodel kajastada, saaksid investorid hinnata ettevõtet kordades väärtuslikumaks, kui aktivast välja võib lugeda. (1997,53) Eksisteerib laiaulatuslik kogemuslik tõestus sellele, et aruannete, aktsiahindade ning kasumi vahel on seos viimaste aastakümnete jooksul oluliselt vähenenud, viidates sellele, et aina enam on konkurentsieelis sõltuv ettevõtte intellektuaalsest kapitalist ja mittemateriaalsest varast (Bradley 1997). Oluline ei ole ainult rahalised väärtused ja tulemused vaid näiteks see, kuidas osatakse oma klientidele läheneda vaimsel tasandil, tekitada neis usaldusväärsus ja pakkuda neile tooteid läbi väärtusliku suhtlemise. Siinkohal oli võrdluseks ettevõtte kliendi e. välisstruktuurikapitali, mis on üks osa intellektuaalsest kapitalist. Intellektuaalne kapital on hästi kohanev ja laiaulatuslik. Vaimset tarkust on võimalik
4. Osapooltel on soov vähemalt hetkel leida kokkulepe. Hoidutakse avalikust vastuolust, ei katkestata suhteid ega pöörduta mõne kõrgema instantsi poole. 5. "Läbirääkimistel ollakse valmis millestki loobuma ja samas loodetakse midagi saavutada" (Lewicki jt 1999:19). Eeldatakse kõikide osapoolte valmisolekut loobuda mõnest algsest nõudmisest. 6. Läbirääkimiste edukust mõõdetakse nii materiaalsest kui ka mittemateriaalsest küljest. Materiaalseteks teguriteks võivad olla näiteks hind ja lepingu tingimused. Mittemateriaalsete tegurite all peetakse silmas sügavamat psühholoogilist mõju, näiteks isiklike suhete mõju või soov kuidagi silma paista. Mittemateriaalsed faktorid tuleb läbirääkimiste protsessis kontrolli all hoida, kuna need võivad väga palju mõjutada läbirääkimiste käiku ja tulemusi. 1.3.2 Läbirääkimiste faasid
Toetub materiaalsele kasule, mida inimene saab loodusesse sekkudes või seda tarbides. Regulatsioon minimaalne ja ainult inimese huvides. inherent value eksisteerimisväärtus ehk kaudne väärtus. Peetakse väärtuslikuks ka ilma otsese kasuta, nt esteetilises mõttes. Konflikti korral peavad siiski peale jääma inimese huvid. intrinsic value iseväärtus ehk sisemine väärtus. Keskkond on väärtus per se, olenemata selle materiaalsest või mittemateriaalsest kasulikkusest inimese jaoks. Keskkond kui eemärk, mitte vahed. Toetab ettevaatusprintsiibil põhinevat keskkonnakaitset. Mõisted KESKKOND 1993 Lugano keskkonnaalase tsiviilvastutuse konventsioon: - elus ja eluta loodusressurssid, nagu õhk, pinnas, vesi, floora, fauna ning nende omavahelised suhted, vastastikkused mõjud - vara, mis moodustab osa kultuuripärandist - maastiku iseloomulikud elemendid Looduskeskkond (natural environment) Tehiskeskkond (man-made environment)
kontrolliti ainult algkoolis käivatel lastel) ja üks kord nädalas tuli oma tuba koristada. See, mida laps tegi vabal ajal väljas või kus parasjagu viibis ei olnud kellegile oluline. Sellistes tingimustes ei saa lapsel tekkida ka õigeid väärtushinnaguid ega õiget arusaama elust. Peale eelnimetatud keskkondade tuleb järgnevalt juttu veel last ümbritsevast keskkonnast, mis koosneb kultuurikeskkonnast, materiaalsest- ja mittemateriaalsest keskkonast, virtuaalsest ja sotsiaalsest keskkonnast ning nende olulisusest lapse jaoks. 17 1.4 Last ümbritsev keskkond Keskkonda käsitledes tuleb arvesse võtta ajalist dimensiooni, kuna keskkonnas toimuvad protsessid on dünaamilised ja pidevas muutumises. Keskkonda saab käsitleda järgmiselt: füüsiline keskkond- loodus ja arhitektuur; sotsiaalne keskkond ja selle võrgustikud- inimsuhted, rollid;
Kk väärtustamine: a) otsene instrumentaalne e kasutamisväärtus (otsesed materiaalsed kasud loodusest sellesse sekkudes või seda tarbides) b) eksisteerimis e kaudne väärtus (kk esteetilise väärtuse ja ka teatava iseväärtuse tunnustamises, ilma et sellesse sekkutaks või seda kasutataks) c) ise e sisemine väärtus (kk on väärtus iseenesest, olenemata selle materiaalsest või mittemateriaalsest väärtusest in jaoks; kk on siin kui eesmärk mitte vahend ning inimese huvid peaksid konflikti puhul looduse ees üldiselt taanduma). Kuidas kaitsta? Avalik õigus, eraõigus vastutus (ex post), aga ka stiimul; maj vahendid, veenmis jm vahendid (trendi kujundamine). Kõiki asjaolusid arvestades teha otsus kaalutlusõigus. Säästev areng maj, sots, kk pooled. Mõisted:
keskkonnast ( näiteks ilmaoludest, tormidest, looduskatastroofidest jne ). Inimeste seni väga piiratud bioloogilised ja psühholoogilised võimed ja omadused ( näiteks mõtlemine, ruumis liikumine, energiavahetus jne ) on ülitsivilisatsiooni arengu astmes palju rohkemate ( suuremate ) võimalustega, mis muidu asendaksid kõikvõimalikud erinevad tehnoloogilised vahendid. Kõige suurem vahe, mis eristab elu inimühiskonnas sellisest mittemateriaalsest elust ( ehk võib öelda ka religiooniteooria järgi maavälisest elust ) seisneb aga isiku elatumises. See tähendab seda, et inimühiskonnas ehk planeet Maal peab inimene enda eksisteerimiseks igapäev tegelema enda elatamisega. Näiteks inimene peab elus püsimiseks igapäev toituma, kuid toiduainete saamiseks peab suurem osa oma elust tegelema ühiskasuliku tööga, mille eest on võimalik saada tulu ( raha ) erinevate maksude maksmiseks ja igapäevase toidu hankimiseks
annaabi.ee 
