tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus. 3 Kuulamistehnikad Kuulamistehnikal on erinevaid tehnikaid päris mitu, mille kasutamine on ka igas tööalases olukorras olemas. Inimene võib ennast kõrvalt jälgides aru saada, milline tehnika on olnud tema poolt kasutuses. Esimene mida kuulamistehnikas ühiskonnas kasutatakse on ignoreerimine. See on barjääri loomine, mis seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises, rääkija probleemi või isiksuse mitteväärtustamises ning peamiselt vaid oma probleemidega tegemises. Teine tehnika on küsimine, enamasti täpsustamine. Selle esinemist on välja toodud kolmes vormis: suletud küsimus - kuulaja esitab küsimuse, mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab; avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot, küsimus puudutab rääkija antud infot lähedalt; suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne
1.2.2 Peegeldamine Peegeldavat kuulamist ei sobi kastada juhul, kui te ei suuda aktsepteerida või ei usu, et teine on suuteline ise leidma lahenduse. Samuti siis, kui olete kurnatud ja ärritunud või kasutate kuulamist, et oma tundeid ja seisukohti varjata, vältida rääkimist või selleks, et olla lihtsalt ,,hea" inimene (Postimees 2010). 1.2.3 Ignoeerimine, barjääri loomine Ignoreerimine, barjääri loomine seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises partneri kohta, tema probleemivõi isiksuse mitteväärtustamises, oma probleemidega tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine (Weebly 2010). 1.2.4 Küsimine, enamasti täpsustamine Kolmes vormis: suletud küsimus- kuulaja esitab kas küsimuse mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab. Avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot. Suunatud küsimus - kahe eelneva vahepealne (Weebly 2010). 1.2.5 Soodustamine, jätkutehnikad
11) Teema vahetamine Teema vahetamine võib tekitada rääkijale mulje, et teda ei kuulata. 6 12) Takka kiitmine Takka kiitmine võib viia rääkija kõrvale algse probleemi või olukorra kirjeldamisest ja rääkimise eesmärk võib muutuda n-ö esinemiseks (Bolton 2006). 7 3 KUULAMISTEHNIKAD 1. Ignoreerimine, barjääri loomine - seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises partneri kohta, tema probleemivõi isiksuse mitteväärtustamises, oma probleemidega tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine. 2. Küsimine, enamasti täpsustamine. Kolmes vormis: · suletud küsimus- kuulaja esitab kas küsimuse mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab · avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot · suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne 3
kasutamine on võimalik igas olukorras. Inimene võib ennast kõrvalt jälgides aru saada, milline tehnika on olnud tema poolt kasutuses. Seejuures võib juhtuda, et teatud tehnika on ülekaalus tuleks vaadata, kas see on andnud ka edusamme. (Antsov, 2005) 2.1 Ignoreerimine Esimene kuulamistehnika, mida ühiskonnas kasutatakse, on ignoreerimine. See on barjääri loomine, mis seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises, rääkija probleemi või isiksuse mitteväärtustamises ning peamiselt vaid oma probleemidega tegelemises. Ignoreerimine on sisuliselt kuulamistõkete rakendamine. (Antsov, 2005) 2.2 Täpsustamine Teine tehnika on küsimine, enamasti täpsustamine. Selle esinemist on välja toodud kolmes vormis: * suletud küsimus kuulaja esitab küsimuse, mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab;
Kuulamise teesklemine - Miimika, kehaasendi ja häälitsustega "ahahh", "voi nii", "oo!" jm. püütakse partnerile jätta muljet, et teda kuulatakse. Tegelikult rändavad mõtted oma rada. Valikuline kuulamine - Keskendutakse nn. "punastele lippudele", üksikutele sõnadele või väljenditele, jättes kõrvale konteksti või jutu sisu tervikuna. Kuulamistehnikad Ignoreerimine, barjääri loomine- seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises partneri kohta, tema probleemivõi isiksuse mitteväärtustamises, oma probleemidega tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine. Küsimine, enamasti täpsustamine. Kolmes vormis: · suletud küsimus- kuulaja esitab kas küsimuse mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab · avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot · suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne
võimalused lugemisvigade parandamiseks ja kiirlugemise treeninguks. Kuid valdavas osas puuduvad koolides efektiivsed treeningprogrammid kuulamisoskuste omandamiseks. Ühiskonnas, kus kõrghariduse omandanud tudeng pühendab vähemalt kolm korda enam aega kuulamisele kui lugemisele, on see kaunikesti arusaamatu. Selle asemel, et anda koolitust efektiivsete kuulamisoskuste vallas, jätab keskmine õppeasutus õpilase harimist mittekuulamises. Nagu vanemad, ei ole ka enamik õpetajaid head kuulajad. Ka nende esituses võib koolipäeva jooksul näha tähelepanematust, katkestamisi ja teesulge. Veel enamgi, klassisüsteem on orienteeritud rääkimismahust sedavõrd suuremale kuulamismahule, et inimene sellega õieti toime ei tule. Mõnede ekspertide arvates suudame me efektiivselt kuulata vaid kolmandiku või kaks kolmandikku koguajast. Olgu arvuliste
seda. Ta otsib pisimaidki vihjeid, et jõuda tõe jälile: jälgib pingsalt partneri intonatsiooni, kehahoidu, pilku. Ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb, temast arvab: ,,Ta ütleb, et tahab aidata, aga tegelikult ... Kindlasti vaatab ta, kui inetu soeng mul on... Küllap ma olen tema arvates rumal". KUULAMISTEHNIKAD Esimene kuulamistehnika, mida ühiskonnas kasutatakse, on ignoreerimine. See on barjääri loomine, mis seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises, rääkija probleemi või isiksuse mitteväärtustamises ning peamiselt vaid oma probleemidega tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine. Teine tehnika on küsimine, enamasti täpsustamine. Selle esinemist on välja toodud kolmes vormis: · suletud küsimus- kuulaja esitab kas küsimuse mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab · avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot · suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne
Selle aluseks on tõepärane enesetunnetus, ellarvamusteta suhtumine iseendasse. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist. Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendab. KUULAMISTEHNIKAD 1. Ignoreerimine, barjääri loomine- seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises partneri kohta, tema probleemivõi isiksuse mitteväärtustamises, oma probleemidega tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine. 2. Küsimine, enamasti täpsustamine. Kolmes vormis: · suletud küsimus- kuulaja esitab kas küsimuse mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab · avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot · suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne 3
Selle aluseks on tõepärane enesetunnetus, ellarvamusteta suhtumine iseendasse. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist. Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendab. KUULAMISTEHNIKAD 1. Ignoreerimine, barjääri loomine- seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises partneri kohta, tema probleemivõi isiksuse mitteväärtustamises, oma probleemidega tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine. 2. Küsimine, enamasti täpsustamine. Kolmes vormis: suletud küsimus- kuulaja esitab kas küsimuse mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne 3
annaabi.ee 
