visuaalseid objekte, kujundeid ning nende ajalugu (kultuuriteabe vahendeid). Sõna muuseum tuleb kreeka keelest (Museion), sõna stiil roomast, kus kirjapulka kutsuti stiiluseks. Formalism on kunstiteose määratlemine vormi kaudu. Tähtsaimad visuaalse kunsti vahendid on joon, vorm (3D kunstis) ja värv (maalikunstis). 17-18. sajandil oli eesmärgiks ilu loomine (kaunid kunstid), 19. sajandil valitses realism (tõeline, tüüpilised asjad, kujutav kunst), 20. sajandil hakkas levima mittekujutav kunst (vabad kunstid). Naturalism jäljendab valimatult tegelikust. Stilisatsioon on looduslike vormide muutmine süsteemi sobivuse huvides. Idealiseerimine on looduslike vormide parandamine ideaalile vastavuse huvides. Kunstiteos on mingi kavatsuse teostamine mingis materjalis. Näitused said alguse 16-ndal sajandil, regulaarselt hakkasid need toimuma aga 18. saj. Visuaalse kunsti liigid on arhitektuur (oluline ruumimõju, mahulised objektid ruumis, nende vorm
jumalakartlikele, neile, kes usuvad seda, mis on salajas, peavad palvust ja jagavad almust sellest, mis me neile osaks oleme andnud; neile, kes usuvad seda, mis on ilmutatud sulle ja mis läkitatud enne sind, ning on veendunud, et on olemas tulevane elu." (2. suura). Koraani tiitelleht. Umbes 900 a. vana. Islami usk keelab igasuguste "ebajumalate" kujutamise. See on põhjustanud usulise sisuga piltide kui ka kujutava kunsti keelamise. Islamiusuliste visuaalne kunst on põhiliselt mittekujutav ehk arhitektuur, tarbekunst ja abstraktne ornamentika. EHITUSKUNST Islamiusuliste kõige olulisim ehitis on nende pühakoda ehk mosee. Mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Meka-poolses seinas on poolümar palveniss (mihrab). Mosee õues on kindlasti kaev, sest usk nõuab enne palvetamist rituaalset pesemist. Muhameedlane palvetab päevas 5 korda.
Kunsti iseloomustab vaen ebajumalate vastu (pilte ning kujusid jumalatest ei tohi luua isegi mõttes). Araabia mehel võib olla 4 naist, keda ta peab võrdselt kohtlema ja kelle varale tal õigust pole. Loor kaitseb naist teise naise pilgu eest. Naisest lahutamiseks tuleb lahutus kõva häälega avalikus kohas kolm korda maha kuulutada. Umma on kõige laiemas mõistes islamiusuliste kogukond ja kitsamas mõistes tähendab mistahes selgepiirilist kogukonda. Islamiusuliste visuaalne kunst on mittekujutav. Märkimisväärsed on arhitektuur, tarbekunst ja kalligraafia e. ilukiri. Mosee on islamiusuliste pühakoda (nelinurkne müüri ning sammastega ümbritsetud ehitis. Sammastevahelised kaared võivad olla teravatipulised, sakilised või hobuseraua kujulised. Õue keskel on kaev rituaalseteks toiminguteks). Bütsantsi arhitektuuri mõjul ehitati kuppelmoseesid. Minarett on praktilise väärtusega kõrgem torn, kust kutsutakse palvusele
India kunst 7.saj · Koraan-pühakiri · Kalifaat-ühtne riik · Monoteistlik religioon- Islam, ainujumalaks Allah ja prohvetiks Muhamed · Islami alged on pärit kristlusest · Islam ei ole ainult reiligioon vaid eluviis DIN (väga järjekindel ja range) · Kõik islamiusulised on üks perekond UMMA. · Islami sümbol on poolkuu ja täht HILAL · Aasta 1433=2008 · ISLAM KEELAB IGASUGUSE INIMKEHA KUJUTAMISE. Islami kunst on pmst mittekujutav : arhitektuur, tarbekunst, abstraktne geomeetriline ornamentika · Tsihaad püha sõda Arhitektuur · Pühakoda mosee. Iga moslem peab päevas 5x palvetama näoga Meka poole. Enne peab pesema jalalabad, käed küünarnukini, ninasõõrmed, suu. Palvejuht on Imaam. · Esimesed moseed ehitati Mediinasse. · Moseed on äärmiselt erinevate põhiplaanide ja vormidega. Kaunistamiseks kasutatakse ornamentaalset dekoratsiooni.
kaunistusi. - Vassili Blazennõi kirik sõja võitu tähistati puukiriku püstitamisega. Ivan IV Julm käskis puukirikud asendada kivikirikutega. Taimemotiivilised maalingud. Ehitajal torgati peale valmimist silmad välja. - 14. saj muutus keskuseks Moskva (Uspenski kirik) Arenes suurema vormikuse, fantaasiakülluse ja toreduse suunas. Islami kunsti - 7. saj alguses sündis uus usk. Levitati peamiselt sõjalisel teel. Araabia keel. - Riik oli algus ühtne, kuid lagunes. - Visuaalne kunst on mittekujutav keelatud usuliste sisuga piltide tegemine. - Ehituskunstis kõige olulisem mosee. Koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, igas küljes sammaskäigud. Meka poolses seinas palveniss. Kaev. Minaretid kõrged tornid. - Ornamentaalne dekoratsioon taimemotiiv katab ehitisi ühtse vaibana. Erinevad materjalid. - Damaskuse Suure mosee. - Jeruusalemmas al-Aksa mosee. - Kubbat as-Sahra on vanim kuppelmosee. - Timuri haud Samarkandis, Tads Mahal.
Kunst- ajaviiteks, eneseväljenduseks, sündmuste jäädvustamiseks, religiooni osa. Profaanarhitektuur- ilmalik ehituskunst (koolid, majad, teatrid) Sakraalarhitektuur- usu ja religiooniga seotud ehituskunst (kirikud, kabelid, kloostrid) Kunst jaguneb 1) Kujutav: skulptuurid (monument, dekoratiiv, pisiplastika-väikesed kujud), graafika (sügavtrükk, madaltrükk), arhitektuur (profaanarhitektuur, sakraalarhitektuur), maalikunst (natüürmort, olustikumaal, maastikumaal) 2) Mittekujutav: muusika, teater, tants, kirjandus. Eesti kunsti esiaeg Vanimad leiud: Tähtsaimad laiud pronksiajast. Näiteks ehted (ketid, mõõgapidemed). Vanimad on leitud 5-6 saj. (ehted, keraamika). Kõige tähtsam on talurahva kultuur. Sõjad ja teised rahvad on palju meie kultuuri mõjutanud, ka mütoloogia ja usk. Me asume Euroopa kultuuriruumis. Eesti rahvas tekkis, kui tuli ristiusk. Profaankunst tekkis Eestis 12.-13.saj koos ristiusu ja feodaalkorraga
Ciacomo BALLA (1871-1958) 39 Koer keti otsas 40 Jooksev tütarlaps Oma seisukohti avaldati nn. futuristlikes manifestides. Kuulutati surmaotsus vanale kultuurile ja kunstile, ülistati tulevikku. Eitavad klassikat, vana. Oli lühiajaline nähtus. 41Abstraktsionismi olemus. Riik. ,,esemetu kunst" I. algus pärit reaalsusest: vaatan aknast , lihtsustan kujunditeks - - - abstrahheerimine. II. NON-figuratiivne kunst ehk mittekujutav kunst. Ei lähtu reaalsusest (kunstnikei ole teost luues objekti ega midagi konkreetselt silmas pidanud. Nii maal, graafika, skulptuur, tarbekunst. Eelkäijateks kubism, futurism, dadaism - - -nendes siiski side loodusega säilinud (abstraktne kunst sündis siiski läbi lihtsustamise). Abstr. kunstis see purustatakse. Algab 1910 tel Münchenis, Amsterdamis, Moskvas. Levib 1930-tel Pariisis, New- Yorgis (eriti pärast II MS New Yorgis)
kinnipidamine on julgeoleku kaalutlustel põhjendatud (ta oli relvastatud; ta võeti kinni maja, millest leiti relvi ja sõjaväeluure jaoks väärtuslikke dokumente, katusel), siis oli tema kinnipidamine õigustatud Genfi III ja IV konventsiooni alusel ega olnud inimõiguste konventsiooni artikli 5 mõttes meelevaldne. EIK võttis arvesse, et kaebaja venna suhtes viidi koheselt läbi uurimine tema staatuse kindlakstegemiseks. Kui tuvastati, et ta on endast ohtu mittekujutav tsiviilisik, ta vabastati. Kuna uurimine viidi läbi kiiresti, ei leidnud EIK ühegi artikliga 5 kaitstud õiguse rikkumist. Neli kohtunikku esitasid artikli 5 alusel esitatud kaebuse osas eriarvamuse. Nad rõhutasid, et kaebaja venna kinnipidamiseks puudus konventsiooni artiklis 5 sätestatud alus ning et UK ei olnud artikli 15 alusel oma vastustust piiranud. Nad leidsid, et artikkel 15 on mõeldud just selleks, et erakorralisel juhul oma kohustuste täitmine peatada ning
Kuid hiljem pidi kunst väljendama ainult tõde. Selleks hakkas kunst kujutama sellist maailma, mida oli inimestel võimalik otseselt näha. Niimoodi tekkis ja levis 19. sajandi kunstis uus suund - realismi esteetika. ''Kujutav kunst'' muutus väga tavapäraseks nähtuseks. Kuid 20. sajandil tekkisid ka ''vabad kunstid''. Need on pigem uued väljendused kunstile, kui uued kunstivormid. Tol ajal oli olemas ka selline maalikunst ja skulptuur, mille kohta võis öelda ''mittekujutav''. Nähtavat maailma jäljendab sageli just maalikunst ja skulptuur. Seda nimetataksegi realismiks. Realismi on mõne esteetikateooria järgi peetud kunsti väärtuseks. Naturalismi mõiste sarnaneb väga realismi mõistega. Kuid need kaks on siiski erinevad. Realism jäljendab seda, mis on oluline või tüüpiline, kuid naturalism jäljendab valimatult ja üsna püüdlikult. Jäljendamisega kaasneb stilisatsioon ja idealiseerimine. Idealiseerimise korral viiakse loodusvormid
Kuid hiljem pidi kunst väljendama ainult tõde. Selleks hakkas kunst kujutama sellist maailma, mida oli inimestel võimalik otseselt näha. Niimoodi tekkis ja levis 19. sajandi kunstis uus suund - realismi esteetika. ''Kujutav kunst'' muutus väga tavapäraseks nähtuseks. Kuid 20. sajandil tekkisid ka ''vabad kunstid''. Need on pigem uued väljendused kunstile, kui uued kunstivormid. Tol ajal oli olemas ka selline maalikunst ja skulptuur, mille kohta võis öelda ''mittekujutav''. Nähtavat maailma jäljendab sageli just maalikunst ja skulptuur. Seda nimetataksegi realismiks. Realismi on mõne esteetikateooria järgi peetud kunsti väärtuseks. Naturalismi mõiste sarnaneb väga realismi mõistega. Kuid need kaks on siiski erinevad. Realism jäljendab seda, mis on oluline või tüüpiline, kuid naturalism jäljendab valimatult ja üsna püüdlikult. Jäljendamisega kaasneb stilisatsioon ja idealiseerimine. Idealiseerimise korral viiakse loodusvormid
Kuid hiljem pidi kunst väljendama ainult tõde. Selleks hakkas kunst kujutama sellist maailma, mida oli inimestel võimalik otseselt näha. Niimoodi tekkis ja levis 19. sajandi kunstis uus suund - realismi esteetika. ''Kujutav kunst'' muutus väga tavapäraseks nähtuseks. Kuid 20. sajandil tekkisid ka ''vabad kunstid''. Need on pigem uued väljendused kunstile, kui uued kunstivormid. Tol ajal oli olemas ka selline maalikunst ja skulptuur, mille kohta võis öelda ''mittekujutav''. Nähtavat maailma jäljendab sageli just maalikunst ja skulptuur. Seda nimetataksegi realismiks. Realismi on mõne esteetikateooria järgi peetud kunsti väärtuseks. Naturalismi mõiste sarnaneb väga realismi mõistega. Kuid need kaks on siiski erinevad. Realism jäljendab seda, mis on oluline või tüüpiline, kuid naturalism jäljendab valimatult ja üsna püüdlikult. Jäljendamisega kaasneb stilisatsioon ja idealiseerimine. Idealiseerimise korral viiakse loodusvormid
annaabi.ee 
