seotud, st peab kontrollima ka käsutustehingu kehtivust) TsÜS 6 lg3 ja 4 2. tarbijalemüügi mõiste §208 lg4 3. tarbijalemüügi regulatsiooni erilisus §237 lg1, 4. vahetusleping VÕS §254 lg2 (sisuliselt 2 müügilepingut, tasuline võõrandamisleping, kuid asja eest ei tasuta rahaga), 5. Müügilepingu objektiks on kehaline ese ehk asi, §208 lg5 kohaselt kohaldatakse müügilepingu sätteid ka õiguste ja muude mittekehaliste esemete müümiseks 6. Müügilepingu eristamine 1. Müük ja kinge- tasu asja eest ei saada 2. Müük ja vahetus- vahetuse eest ei tasuta rahas 3. Müük ja teenus osutamise leping- teenus osutamise puhul pole objekti veel olemas (valmistatava asja kvalifitseerimine: 1) üldpõhimõte- §208 lg2 1.lause 2) erand 1- materjali asja valmistamiseks annab teine pool- 3) suuurem osa kohustustest on seotud
1. Mida tähendab õiguse objekt? Selgita! Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Esemena võib käsitleda kõike see, mida subjektid saavad omada ja omandada, st kõik see, mis saab olla käibe objektiks ehk mida saab käsutada. Esemed võivad olla kohustustehingute objektiks ja käsutada saab esemeid vaid juhul kui õiguskord sellise võimaluse annab. Esemed liigituvad asjadeks, nõueteks, mittekehaliste hüvede osas kehtivateks subjektiivseteks õigusteks (nt intellektuaalse vara õigused), ärinimi või klientidering, aga ka piiratud asjaõigused ja osalus äriühingus. Mittekehaliste esemetena on õiguse esemeks ka energiad. Õigus saab olla õiguse esemeks vaid siis kui see on käsutatav ehk üleantav. Esemete alla ei loeta isiksuseõigusi ega perekonnaõiguslikke õigusi. Õiguse esemeks ei ole inimene, sest inimese üle ei saa eksisteerida käsutusõigust
Vallasasjade puhul kokkuleppel antakse valdus üle. Kinnisasjade puhul tehakse konkreetne asjaõiguslik leping. Klassikaliseks müügilepingu esemeks on kehaline ese ehk asi. Kuid alati ei pruugi müügilepingu esemeks olla vaid asi; müügilepingu sätteid kohaldatakse ka õiguste ja muude esemete müümisel. Mittekehalised esemed on õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks (autoriõiguse müümine). Asjade puhul toimub lepingu täitmine asja omandi üleandmisega. Mittekehaliste esemete puhul saame rääkida kasutamise üleminemisest. Mittekehaliste esemete puhul pole müügilepingu eseme faktiline üleandmine reeglina võimalik. Tuleks lähtuda põhimõttest, et juhul kui lepingu sõlmimise hetkel on ese juba valmistatud ja lepingu sisuks on valmistatud esemete võõrandamine, on tegemist müügiepinguga. Töövõtu sätteid kohaldatakse juhul kui tellija andis teise poole käsutusse olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist
▪ avalik-õiguslikud sihtasutused- fondid, instituitsioon, kes täidab avalik- õiguslikke ülesandeid, mis on seaotud varaga Objekt Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks Ese on hüve, mis võib alluda õiguslikule valitsemisele inimese poolt Asi on kehaline ese- meeltega tajutavus, ruumiline piiritletus, võimalus teostada faktilist võimu Mittekehaliste hüvede osas kehtivad subjektiivsed õigused (autoriõigus, patendiõigus jne), õigus peab olema käsutatav ehk üleantav Muud hüved- elektrienergia, arvutiprogrammid Õiguse realiseerimine Õigusrikkumised Realiseerimine saab olla: vahetu- õiguse realiseerimine kui õiguse subjektid ise satuvad õiguslikku tähendust omavasee situatsiooni, viivad oma käitumise õigusega vastavusse Seisneb õiguse kasutamises, õiguse täitmises, õiguse järgimises
O on väga pahane ja pöördub pretensioonidega E poole. E väidab, et tema prahti ei loobi ega korda ei riku – pöördugu O korda rikkuvate klubikülastajate poole. Kas O saab E-lt midagi nõuda? Kui jah, siis mida? Hüpotees: O saab E-lt nõuda mõistlikku hüvitist AÕS § 143 lg 2alusel. EELDUSED: 1. Kas nõude esitaja ehk E on kinnisasja omanik? (+) 2. Kas nõude esitatakse mõjutuste levitaja vastu? (+) 3. Kas on tegemist mittekehaliste mõjutustega? (+) - antud juhul on tegemist prahiga, mis sattub O aeda. 4. Kas mõjutused takistavad oluliselt kinnisasja kasutamist ning ei saa niisuguste mõjutuste mõjutajalt majanduslikult eeldada? (+) - E on ööklubi omanik ning seal käivad inimesed, kes veedavad oma vabaaega ning pärast levitavad ööklubi ümbruses ka prügi. On ilmne, et E ei saa niisuguseid tagajärgi majanduslikult kõrvaldada, sest
peab olema spetsiifiline objekt. Müügilepingu objekt: klassikaliseks müügilepingu esemeks on kehaline ese ehk asi (TsÜS § 49: (1) Asi on kehaline ese. (2) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. (3) Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.). Müügilepingu esemeks ei pruugi siiski olla alati asjad § 208 lg 3 kohaselt kohaldatakse müügilepingu sätteid vastavalt ka õiguste ja muude mittekehaliste esemete müümisele. Eseme definitsioon TsÜS § 48: esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Müügilepingu eristamine sarnastest lepingutest: eristamine võõrandamislepingutest- müük ja kinge (kui asja eest makstakse raha, siis müügileping); müük ja vahetus (asi asja vastu on vahetus). Müügilepingu eristamine teenuste osutamise lepingutest, eelkõige töövõtust, § 208 lg 2:
Soorituste osas saab eksisteerida vaid nõudeõigus soorituste tegemiseks. Sooritus ei ole ese. Niisamuti pole ka valdus õiguse ese, vaid faktiline olukord, tegelik võim asja üle. · Õiguse objekte on väga palju. Seega oleks targem seda maailma käsitleda läbi struktuuri, läbi teatud liikide. Eseme liigituse alla kuuluvad peale asjade ka nõuded, kehalised subjektiivsed õigused (autoriõigused, patent, ärinimi, piiratud asjaõigused), mittekehaliste esemetena on õiguste esemeteks nt energia (peab olema võimalik tehniliselt hallata inimese poolt, õiguslikult valitseda), nt võlaõigusseadus. · Õigus saab olla õiguse esemeks siis, kui see on käsutatav ehk üleantav. Nii tuleb alati hinnata, kas tegemist on õigustega, mis ei saa olla õiguste esemeks (isikuõigused, vanemlikud õigused) või nad on üleantavad (saavad olla õiguse esemeks, nt varalised õigused enamjaolt).
annaabi.ee 
