Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mittekehaline" - 10 õppematerjali

Sofi Oksanen-- Puhastus
5
doc

Sofi Oksanen -"Puhastus"

hoopiski pealkirjastatuna ,,Purge". Olen varem lugenud ühiskonnakriitilisi ajaloolisi romaane inglise keeles nii Jaapani kui Keenia, nii USA kui Taani kohta, nii et võrdlusmomendina terendavad kõik need ja paljud teised alateadvuses. Alustades täitsa algusest, pealkirjast ­ sõna purge ehk puhastus, sügav puhastus, meenutab sõna purgatory, purgatoorium. Puhastustuli on inglise keeles selgelt hinge süvapuhastuse maitsega, mittekehaline. Sõna purge on terves raamatus kasutatud vaid korra ­ kui Aliide naaseb oma esimeselt keldrisse sattumiselt ning puhastab oma nägu. Ilmselgelt kõlab sel hetkel purge lauses pisut kohatult, ent arusaadavalt kasutada teda oli vaja. Samas kujutan ette, et eesti keeles puhastatakse raamatus pidevalt midagi või kedagi ­ küll kööki, küll mõtteid, küll kappi, porgandeid, aknaid, tomateid, suguorganeid. Midagi peab tõlkes ju kaduma minema.

Kirjandus → Kirjandus
301 allalaadimist
Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused
32
docx

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

Juriidilised isikud (täidavad av võimu ül-d). Eraõiguslikud: täisühing, OÜ, usaldusühing, AS, tulundusühistu, sihtasutus ja MTÜ. Av-õiguslikud: riik, KOV üksus. Jur isiku õigusvõimet realiseerivad selle organid. Jur isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja –kohustusi, v.a. neid, mida saab omada ainult inimene. 18. Mida tähendab õiguse objekt? Selgita! Õiguse objekt – kõik, mis on subjektiivsete õiguste esemeks. Võib olla kehaline või mittekehaline. Mittekeh on nt õigused, nõuded jm objektiivsed väärtused. Ese – asjad, õigused, muud hõved mis võivad olla õiguse objektiks. Asi – kehaline ese. Võivad olla nt kinnis- ja vallasasjad, asendatavad ja asendamatud, äratarvitatavad või äratarvitamatud, jagatavad või jagatamatud. Päraldis – vallasasi, mis on peaasja oluline osa ning teenib seda. Õiguse obj võib olla hüve, inimese elu või tervis. See on materiaalne, vaimne

Õigus → Õiguse entsüklopeedia
271 allalaadimist
Õiguse entsüklopeedia
26
docx

Õiguse entsüklopeedia

Juriidilised isikud (täidavad av võimu ül-d). Eraõiguslikud: täisühing, OÜ, usaldusühing, AS, tulundusühistu, sihtasutus ja MTÜ. Av-õiguslikud: riik, KOV üksus. Jur isiku õigusvõimet realiseerivad selle organid. Jur isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja –kohustusi, v.a. neid, mida saab omada ainult inimene. 5. Õiguse objekt Õiguse objekt – kõik, mis on subjektiivsete õiguste esemeks. Võib olla kehaline või mittekehaline. Mittekeh on nt õigused, nõuded jm objektiivsed väärtused. Ese – asjad, õigused, muud hõved mis võivad olla õiguse objektiks. Asi – kehaline ese. Võivad olla nt kinnis- ja vallasasjad, asendatavad ja asendamatud, äratarvitatavad või äratarvitamatud, jagatavad või jagatamatud. Päraldis – vallasasi, mis on peaasja oluline osa ning teenib seda. Õiguse obj võib olla hüve, inimese elu või tervis. See on materiaalne, vaimne või sotsiaalne hüve,

Õigus → Õiguse entsüklopeedia
302 allalaadimist
Tsiviilõiguse üldosa seaduse konspekt
70
docx

Tsiviilõiguse üldosa seaduse konspekt

Koju jõudes avastab ta et saabaste lukk onkatki. Ta viib saapad poodi tagasi, kuid müüja keeldub neid ümber vahetamast, sets tegemist on allahinnatud kaubaga , mida ümber ei vahetata.Kas piretil on nõudeõigus? 1)Piret, tallinna kaubamaja 2)Saapad ja raha 3) Piret, tallinna kaubama Vastus:õigusuhe puudub. IV LOENG. ESEMED Ese- objekt, (asjad, õigused ja muud huvid, mis võivad olla õiguse objektiks).Ese võib olla ka mittekehaline Asi-kehaline ese Erinevus:asi on kehaline. Objekt- Vara-Esemete kogum. isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavte õiguste ja kohustuste KoGUM, kui seadusest ei tulene teisiti. Ettevõte-majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb.Ettevõte ei ole isik, vaid vara. Firma ei ole isik, firma on nimi. )isiku nimi) Kinnisasi-maatükk. Maapinna piiritletud osa Vallasasi-asi, mis ei ole kinnisasi.(kõik mis ei ole maa) Rec mobiles-vallasasi, rec immobiles-kinnisasi

Õigus → Õigus ja eetika
37 allalaadimist
Tsiviilõigus
39
doc

Tsiviilõigus

§ 49 lg 2 ­ teatud juhtudel ka õigust käsitletakse asjana, nt hoonestusõigus. Hooned, mis on püsivalt ühendatud maaga, moodustavad ühtse asja ­ kinnisasja. Maareformi mõte oli viia kokku maa ja hooned maa peal ­ varem maa kuulus riigile ja hooned isikutele. Kas on võimalik, et hoone ja maa kuuluvad eraldi omandisse? On küll, hoonestusõiguse kaudu (seda käsitletakse asjana). Hoonestusõiguse kohta avatakse kinnistusraamatus eraldi osa. AÕS § 241. Tegelikult hoonestusõigus on mittekehaline ese, aga teda käsitletakse nagu asja. AÕS § 241. Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus (1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. (2) Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks.

Õigus → Õigus
302 allalaadimist
Tsiviiliguse konspekt
56
doc

Tsiviiliguse konspekt

§ 49 lg 2 ­ teatud juhtudel ka õigust käsitletakse asjana, nt hoonestusõigus. Hooned, mis on püsivalt ühendatud maaga, moodustavad ühtse asja ­ kinnisasja. Maareformi mõte oli viia kokku maa ja hooned maa peal ­ varem maa kuulus riigile ja hooned isikutele. Kas on võimalik, et hoone ja maa kuuluvad eraldi omandisse? On küll, hoonestusõiguse kaudu (seda käsitletakse asjana). Hoonestusõiguse kohta avatakse kinnistusraamatus eraldi osa. AÕS § 241. Tegelikult hoonestusõigus on mittekehaline ese, aga teda käsitletakse nagu asja. AÕS § 241. Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus (1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. (2) Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks.

Õigus → Tsiviilõigus
47 allalaadimist
Tsiviilõiguse üldosa
48
docx

Tsiviilõiguse üldosa

subjekti! Ettevõtte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest. Ta ei ole tsiviilõiguse subjektiks tervikuna, vad talle kuuluvad õigused ja asjad saavad olla subjektiks. 4.2 Asjad kui esemed 4.2.1 Asja mõiste Kui vaadata tsüsi pg 49 lg 1: § 49. Asja mõiste (1) Asi on kehaline ese. (2) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. (3) Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Mis see mittekehaline ese on? Õigused ja muud hüved on mitte-kehalised esemed. Mis see kehaline tähendab? Seda, et asi on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav, seda on võimalik vallata. Valdamine tähendab faktilise võimu teostamist asja üle. Jõuame selleni, et see, mis võib olla meelega tajutav, nt õhk, pole ikkagi reeglina asi, sest puuduvad 2 järgmist tunnust. Tsüs pg 49 lg 3. Kas loomad on asjad? Loomad ei ole asjad, aga tsiviilõiugse jaoks nagu ikkagi on.

Õigus → Tsiviilõiguse üldosa
542 allalaadimist
TSIVIILÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS
102
docx

TSIVIILÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS

asjad saavad olla subjektiks. 4.2 Asjad kui esemed 4.2.1 Asja mõiste Kui vaadata tsüsi pg 49 lg 1: § 49. Asja mõiste (1) Asi on kehaline ese. (2) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. (3) Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Mis see mittekehaline ese on? Õigused ja muud hüved on mitte-kehalised esemed. Mis see kehaline tähendab? Seda, et asi on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav, seda on võimalik vallata. Valdamine tähendab faktilise võimu teostamist asja üle. Jõuame selleni, et see, mis võib olla meelega tajutav, nt õhk, pole ikkagi reeglina asi, sest puuduvad 2 järgmist tunnust. Tsüs pg 49 lg 3. Kas loomad on asjad? Loomad ei ole asjad, aga tsiviilõiugse jaoks nagu ikkagi on

Õigus → Tsiviilõigus
16 allalaadimist
Tsiviilõiguse üldosa
54
doc

Tsiviilõiguse üldosa

Ettevõte kosneb õigustest, asjadest ja kohustustest. Ettevõte pole tsiviilõiguse objekt tervikuna, nendeks on temale kuulvad õigused ja asjad. 4.2. Asjad kui esemed 4.2.1. Asja mõiste TsÜS §49. Asja mõiste (1) Asi on kehaline ese. (2) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. (3) Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asi on kehaline ese. Mis on siis mittekehaline ese? Õigused ja muud hüved. Mis tähendab kehaline? Eelkõige seda, et asi on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja seda on võimalik vallata. Valdamine tähendab faktilise võimu teostamist asja üle. See, mis võib olla meelega tajutav, nagu nt. õhk, pole asi tsiviilõiguse objekti mõttes. Kuid kui suruõhk on pandud ballooni, võib ta olla ka tsiviilõiguse esemeks. TsÜS §49 (3) ­ Kas võib öelda, et loomad on asjad? Tsiviilõiguse jaoks võib öelda, et loomad

Õigus → Õigus
177 allalaadimist
Tsiviilõiguse üldosa konspekt
114
docx

Tsiviilõiguse üldosa konspekt

Ettevõte kosneb õigustest, asjadest ja kohustustest. Ettevõte pole tsiviilõiguse objekt tervikuna, nendeks on temale kuulvad õigused ja asjad. 4.2. Asjad kui esemed 4.2.1. Asja mõiste TsÜS §49. Asja mõiste (1) Asi on kehaline ese. (2) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. (3) Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asi on kehaline ese. Mis on siis mittekehaline ese? Õigused ja muud hüved. Mis tähendab kehaline? Eelkõige seda, et asi on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja seda on võimalik vallata. Valdamine tähendab faktilise võimu teostamist asja üle. See, mis võib olla meelega tajutav, nagu nt. õhk, pole asi tsiviilõiguse objekti mõttes. Kuid kui suruõhk on pandud ballooni, võib ta olla ka tsiviilõiguse esemeks. TsÜS §49 (3) – Kas võib öelda, et loomad on asjad? Tsiviilõiguse jaoks võib öelda, et loomad

Õigus → Tsiviilõigus
69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun