40% relatiivse õhuniiskuse juures. Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). Närbumispunkti niiskus Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3...1,5Wmh. Liivades 1...3%, savides 12...13%. Kapillaarvee katkemise niiskus Wkk. Esineb ainult liivsavides, savides langeb see kokku väliveemahutavusega, sest savides on mittekapillaarse poorsuse osatähtsus väike. Liivades aga ühtne kapillaarne poorsus puudub. Väliveemahutavus Wv. Suurim rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada. Liivades alla 12%, savides üle 23%. Kapillaarne veemahutavus Wk. Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk. Täielik ehk maksimaalne veemahutavus Wmaks. Suurim vee hulk, mis mullas võib leiduda, kõik poorid on veega küllastunud. Wmaks=(Pü:Dm)+0,44Wmh 46. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja tingimused.
Maksimaalne hügroskoopsus – Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). Närbumispunkti niiskus – Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3…1,5Wmh. Liivades 1…3%, savides 12…13%. Kapillaarvee katkemise niiskus – Wkk. Esineb ainult liivsavides, savides langeb see kokku väliveemahutavusega, sest savides on mittekapillaarse poorsuse osatähtsus väike. Liivades aga ühtne kapillaarne poorsus puudub. Väliveemahutavus – Wv. Suurim rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada. Liivades alla 12%, savides üle 23%. Kapillaarne veemahutavus – Wk. Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk. Täielik ehk maksimaalne veemahutavus – Wmaks. Suurim vee hulk, mis mullas võib leiduda, kõik poorid on veega küllastunud. Wmaks=(Pü:Dm)+0,44Wmh 37. Taimede poolt omastatav vesi
pooride läbimõõdust vaid ka niiskumise iseloomust ja kõrgusest kapillaarvöötmes. Savides on peamiselt kapillaarne poorsus (90...97% Pü-st) ja liivades mittekapillaarne poorsus (ca 70% Pü-st). 24 Mullaharimise, väetamise (eriti org.väet.), lupjamise, liblikõieliste kultuuride kasvatamisega ja teiste võtetega, mis parandavad mulla struktuursust, on võimalik muuta kapillaarse ja mittekapillaarse poorsuse vahekorda mullas. Mulla eripind on 1 grammi kuiva mulla tahkete osakeste summaarne välispind ruutmeetrites. S m2/g Sõltub peamiselt mulla lõimisest, huumuse- ja kolloidide sisaldusest ning vähemal määral ka mulla keemilisest ja mineraloogilisest koostisest ning neeldunud katioonidest. Liivades alla 15...20 m2/g. Rasketes liivsavides kuni 80 m2/g. Savides kuni 200 m2/g. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused
niiskus 94%). · Närbumispunkti niiskus Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3...1,5Wmh. Liivades 1...3%, savides 12...13%. · Kapillaarvee katkemise niiskus Wkk. Esineb ainult liivsavides, savides langeb see kokku väliveemahutavusega, sest savides on mittekapillaarse poorsuse osatähtsus väike. Liivades aga ühtne kapillaarne poorsus puudub. · Väliveemahutavus Wv. Suurim rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada. Liivades alla 12%, savides üle 23%. · Kapillaarne veemahutavus Wk. Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk. · Täielik ehk maksimaalne veemahutavus Wmaks. Suurim vee hulk,
Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. Mittekapillaarne poorsus- on üldpoorsuse ülejäänud osa, mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga. Savides on peamiselt kapillaarne poorsus 90...97% Pü-st ja liivades mittekapillaarne poorsus ca 70% Pü-st. Mullaharimise, väetamise (eriti org väet), lupjamise, liblikõieliste kultuuride kasvatamisega ja teiste võtetega, mis parandavad mulla struktuursust, on võimalik muuta kapillaarse ja mittekapillaarse poorsuse vahekorda mullas. 39. Mulla eripind Mulla eripind on 1 grammi kuiva mulla tahkete osakeste summaarne välispind ruutmeetrites. Sõltub peamiselt mulla lõimisest, huumuse- ja kolloidide sisaldusest ning vähemal määral ka mulla keemilistest ja mineraloogilisest koostisest ning neeldunud katioonidest. Liivades alla 15...20 m2/g, savides kuni 200 m2/g 40. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused Omadused, millest sõltuvad mullaharimistööd, harimisküpsus jne.
Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. Mittekapillaarne poorsus- on üldpoorsuse ülejäänud osa, mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga. Savides on peamiselt kapillaarne poorsus 90...97% Pü-st ja liivades mittekapillaarne poorsus ca 70% Pü-st. Mullaharimise, väetamise (eriti org väet), lupjamise, liblikõieliste kultuuride kasvatamisega ja teiste võtetega, mis parandavad mulla struktuursust, on võimalik muuta kapillaarse ja mittekapillaarse poorsuse vahekorda mullas. Nad peavad olema omavahel tasakaalus. 31. Mulla eripind. Mulla eripind (S) on 1 grammi kuiva mulla tahkete osakeste summaarne välispind ruutmeetrites. Sõltub peamiselt mulla lõimisest, huumuse- ja kolloidide sisaldusest ning vähemal määral ka mulla keemilistest ja mineraloogilisest koostisest ning neeldunud katioonidest. 32. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused. Omadused, millest sõltuvad mullaharimistööd, harimisküpsus jne.
(relat. niiskus 94%). · Närbumispunkti niiskus Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3...1,5Wmh. Liivades 1...3%, savides 12...13%. · Kapillaarvee katkemise niiskus Wkk. Esineb ainult liivsavides, savides langeb see kokku väliveemahutavusega, sest savides on mittekapillaarse poorsuse osatähtsus väike. Liivades aga ühtne kapillaarne poorsus puudub. · Väliveemahutavus Wv. Suurim rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada. Liivades alla 12%, savides üle 23%. · Kapillaarne veemahutavus Wk. Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk. · Täielik ehk maksimaalne veemahutavus Wmaks. Suurim vee
annaabi.ee 
