Kvaliteeditehnika ja meteroloogia õppetool KODUTÖÖ METEROLOOGIA JA MÕÕTETEHNIKA MHT0010 Esitamise kuupäev: 19.05.2011 Üliõpilane: Matrikli number: Õpperühm: MAHB-41 Variandi number: 7 Lahenduste kontrollelemendid: Eksed 1 47,05 algandmetes: 2 mittejuhusliku komponendi olemasolu, dispersioonanalüüs F-statistik. järeldus: homogeensus hüpotees ei kehti tulpades 5 ja 8 (vt. tabel 1 ) 4 Keskväärtus: dispersioon: Standardhälve: Mediaan: 37,5 0,069 0,262 37,48 Keskväärtuse Standardhälbe usaldusvahemik usaldusvahemik
Esmasteks andmeteks on otsene küsitlus inimestelt. 5.Uurimistehnika valik: Kohalikus kaubanduskeskuses ja klientidelt kes külastavad meie konkurenti AS Filmari. 6. Valimi määramine: Kohalikus kaubanduskeskuses küsitletakse inimesi ühe nädala jooksul iga päev nelja tunni jooksul, kella neljast pärastlõunal kuni kella kaheksani õhtul. Järelikult on sel puhul tegemist juhusliku valimiga. Samuti küsitletekse meie konkurendi kliente, mis tähendab et tegemist on mittejuhusliku valimiga. Küsitlusleht 1. Kas teie arvates on Haapsalusse vaja teist videolaenutust? Jah Ei 2. Kui tihti vaatate mängufilme televisioonist kas: 2 x päevas 2 x nädalas Ei vaata üldse vahel harva 3. Kas olete tihe videolaenutuste külastaja? Jah Ei ,kui vastasid eitavalt siis miks?....................................................................................
Sotsiaalne erivajadus – oskamatus, suutmatus toime tulla suhetega. Koostööpartner – on võrgustiku töösse või juhtumisse kaasatud inimene või organisatsioon. Hooldustalu – talu, mida saavad osta nii pered kui ka hooldekodud, kes soovivad ka erivajadustega inimestele pakkuda neile sobivat, neid arendavat ja rahustavat ööpäevast tegevust. DI – Euroopa Liidu programm, sihiga asendada asutuses hooldamine kogukonnas elamisega. Lapse väärkohtlemine – igasuguse mittejuhusliku kahju tekitamine lapse füüsilisele ja emotsionaalsele seisundile. Absoluutne vaesus – (juhul, kui esmavajadused on rahuldamata) (inimese sissetulekud on alla teatud taset) rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks – puuduvad toit ja peavari. Sotsiaaltoetused ja sotsiaalteenused: Sotsiaalteenus – isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus; Sotsiaaltoetus – isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus.
Kvalitatiivsed tunnused on halvasti mõõdetavad, kuid need võib seada taseme järgi. Taseme korrelatsiooni Spearmani valimi koeffitsient leitakse valemiga: 56. Juhuslike suuruste modeleerimine Monte-Carlo meetodiga Antud on diskreetse suuruse jaotusseadus Vajalik on leida väärtus a uuritavale suurusele. Selleks valitakse JS X, mille matemaatiline ootus on võrdne a: EX = a. 58. Juhuslikud funktsioonid Juhuslikuks funktsiooniks nimetatakse funktsiooni mittejuhusliku argumendiga t, mis iga argumendi väärtusel on juhuslikuks suuruseks. Argumendi t juhuslikku funktsiooni tähistatakse X(t) 59. Rakendusstatistika rakendusi inseneritegevuses Eksperimendi planeerimine: - dispersioonanalüüs; - jaotusele vastavuse hindamine, hüpoteeside kontroll; - regressioon Kvaliteeditagamine: - x-kaardid; - laboritevahelised võrdlused;
1 f) n=113+76+12=201 Alleelisagedused: p=(113+76/2)/201=0,7512 q=(12+76/2)/201=0,2488 GT oodatud HW sagedused: p2=0,5644 2pq=0,3737 q2=0,0619 GT sagedused: P=113/201=0,5622 Q=76/201=0,3781 R=12/201=0,0597 JAH Need, mis ei ole tasakaalus, nende puhul on tegemist kas loodusliku valikuga või mittejuhusliku ristumisega. Võib olla ka liiga väike populatsioon või mutatsiooni tekkest on liiga vähe aega möödas. 2) Milline on retsessiivse a alleeli homosügootse genotüübi vastu suunatud valiku koefitsient (s), kui dominantse A alleeli sagedus kasvab ühe põlvkonna jooksul 0.5784-lt 0.6-ni? Kui see s püsib kui suur on A alleeli sagedus veel viie põlvkonna möödudes? s=? s = p/p'q2 p=0,6-0,5784=0,0216 q2=(1-p)2 =(1-0,5784)2=0,1777 p'=0,6
Ta peab olema 1) küllalt arvukas, 2) igal üldkogumi objektil peab olema võrdne võimalus valimisse sattuda. Valimeid võib moodustada mitmel viisil. Vaatleme järgnevalt kolme enamlevinud valimi moodustamise viisi. 1.2. Valimi moodustamine A. Juhuslik valim Valimisse kuuluvad objektid valitakse välja täiesti juhuslikult üldkogumi kõigi objektide hulgast. Kuidas valida juhuslikult ? Kui objektide järjestus nimekirjas on juhuslik, siis saame juhusliku valimi ka mittejuhusliku seaduspärasuse rakendamisel, näiteks nimekirjast ig seitsmes1. Kui üldkogumis on terve linna elanikkond, siis ei ole mingil kindlal tänaval elavate inimeste hulk juhuslik valim. Võttes tänava, mis paikneb vanas elamurajoonis, võib arvata, et seal on vanemate inimeste osakaal suurem kui linnas tervikuna. Küll aga võib saada juhusliku valimi, võttes valimisse näiteks kõigi selliste majade elanikud, kus maja number lõpeb seitsmega. B. Planeeritud valim
Kui populatsioon on piisavalt arvukas ning looduslik valik ja mittejuhuslik ristumine ei mõjuta geneetilist varieeruvust on populatsioon HardyWeinbergi tasakaalus. Kui genotüübisagedustest on alati võimalik arvutada alleelisagedused, siis vastupidine (ehk alleelisagedustest genotüübisageduse arvutamine) on võimalik vaid ennustusena, mis on täpne kui populatsioon on HardyWeinbergi tasakaalus. Seega saab nõnda tuvastada valiku või mittejuhusliku ristumise toimumist populatsioonis. Kui alleel saavutab aja jooksul sageduse 1 (100%), siis on see fikseerunud. Kui aga alleel jõuab sagedusele 0 (0%), siis tähendab see, et mitte ükski populatsiooni liige seda alleeli enam ei kanna ning populatsiooni jaoks on see kadunud. Pärast alleeli fikseerumist ei saa sellele toimuda geenitriiv, kuni mutatsioon või geenivool ei too just lisaks mõnda uut geenivarianti. Seega saab geneetiline triiv toimida ainult geneetilist mitmekesisust vähendava
lookuses olevad alleelid esinevad organismis sagedamini koos, kui seda võiks oodata rekombineerumise ja ristsiirde tasakaalustava toime tõttu. Näitab: Lookuste omavahelist geneetilist lähedust, LV mõju. Liblikal üks lookus määrab värvuse kirju või tume. Teine lookus määrab tiiva kuju sabaga või ilma. Võiks olla 4 tüüpi liblikaid (mida laboris ka saadakse), aga looduses esineb 2 erinevat tüüpi kirjud sabaga ja tumedad sabata. LV säilitab mittejuhusliku assotsiatsiooni värvuse ja tiivakuju vahel sabaga kirju sarnaneb halvamaitselisele liigile, mida linnud ei söö ja tumedaid linnud ei märka. Teised 2 tüüpi süüakse lihtsalt ära, sestap neid ei esine. 41. Kohasus on keskne mõiste paljudes bioloogia harudes ja ta kirjeldab isendi või teatud tüüpi isenditehulga sigimisedukust oma elukeskkonnas ja populatsiooni. Kohasust võib väljendada arvuliselt või vähemalt peab saama erinevaid kohasusi järjestada. 42
Nädal 4. 1. Kuidas hinnatakse ja interpreteeritakse geenidiversiteeti? Geenidiversiteediks nimetatakse ennustatavat heterosügootsust. Interpreteeritav kui tõenäosus, et kaks suvaliselt valitud geenikoopiat esindavad eri alleele. Kasutatav ka haploidsete organismide puhul, nagu näiteks E. coli. ME. 2. Missugused on mittejuhusliku ristumise põhitüübid, milles need väljenduvad? Positiivne assortatiivne ristumine, kus partnerid eelistavad teineteist. Negatiivne assortatiivne ristumine, kus partnerid eelistavad endast erineva fenotüübiga ja seega ka genotüübiga indiviide. ME. 3. Kuidas muudab positiivne assortatiivne ristumine alleelisagedusi? Kui ristuvad (lähedalt) suguluses olevad indiviidid, siis on tegu veresugulaste ristumisega ehk biparentaalse inbriidinguga.
See on üks eelmise meetodi versioonidest, mille olemus selgub tema nimetusest esuialgsed küsitletavad valitakse juhusliku valiku teel mõne üldkogumi liikmega kontaktteerudes; edasi kasutatakse neid infoaalikana uute nimede valikuks. Näiteks, kalli stereoaparatuuri omanikud võivad soovitada teisi omasuguseid ja need omakorda teisi. Valim koostatakse seega järgnevate küsitluste teel: · kvootväljavõtte (quota sampling). See on kõige paremini arendatud mittejuhusliku valiku meetod, mille kasutamisel on võimalik saavutada suuremat representatiivsust kui eelnevate meetodite puhul. Kvootväljavõtt sarnaneb kihtväljavõtu meetodile, sest samuti jagatakse üldkogumit. Kvootväljavõtus eristatakse kolme etappi: 1. Üldkogum jaotatakse segmentidesse tetud kontrollnäitaja (vanus, sugu, sissetulek jms) alusel. 2. Igale segmendile määratakse uurija või otsustaja poolt valimisse eraldatavate
Nädal 4. 1. Kuidas hinnatakse ja interpreteeritakse geenidiversiteeti? Ennustatavat heterosügootsust nim. ka geenidiversiteediks. Interpreteeritav kui tõenäosus, et kaks suvaliselt valitud geenikoopiat esindavad eri alleele. Kasutatav ka haploidsete organismide puhul, nt E.coli. Hinnatakse: 1. Hexp = üks miinus kõikide homosügootide ennustatav sagedus (kui alleele on rohkem kui 2). 2. lihtsamail juhul Hexp = 2pq 2. Missugused on mittejuhusliku ristumise põhitüübid, milles need väljenduvad? Positiivne assortatiivne ristumine – partnerid eelistavad teineteist. Negatiivne assortatiivne ristumine – partnerid eelistavad endast erineva fenotüübiga ja seega ka genotüübiga indiviide. Nt MHC lookused, mida hiired suudavad kergesti lõhna järgi tajuda, ja seega väldivad sarnase lõhnaga isendeid, et säiliks võimalikult suur mitmekesisus immuunsüsteemis.
Vanemad on tihti lähisugulased. Esinev võrdselt mõlemal sugupoolel. Pärast haiget last on võimalus järgnevatel sündida tervetena 25% · X liiteline retsessiivne päritavus: Haiged on pea alati mehed, ülekanne mehelt-mehele puudub. Nende vanemad on tavaliselt terved ja ema haiguse kandja. Naised võivad haigestuda juhul kui isa on haige ning ema kandja või mittejuhusliku X kromosoomi inaktivastiooni tõttu · X liiteline dominantne: Haige naise laps on 50% tõenäosusega terve. Haige mehe tütred, mitte pojad on kõik haiged. Haiged on mõlemast soost · Y liiteline: Haiged on ainult mehed. Omavad alati haiget isa 3. Mendelismi edasiarendus 3.1. Alleelne varieeruvus ja geeni funktsioon Semidominantsus ja kodominantsus; mitmene allelism e
annaabi.ee 
