12.1670 10 12.1601 12.174 5 1.84169E-07 1.27998E-07 5 ^2 emp 49.9989555 tabelist ^2 crit 14.1 Intervallida arv 10 järeldus: Võib eeldada normaaljaotuse mitteesinemisest põhikogumis · Hinnata nominaaljaotuse võimalus mõõtmisele B mõõtmistulemuste alusel. Empiiriline 2EMP= Kriitiline 2CRIT on saadav 2 tabelist. Tabelist kriitiline 2CRIT [=0,05, (10 3 = 7) = 14,1 (ühepoolne)] 2CRIT 2EMP Võib eeldada normaaljaotust põhikogumis · Leida dispersioonianalüüsi alusel süstemaatilise komponendi mõju mõõtme B mõõtepunktide vahel.
30 20 n 10 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Intervall tabelist: ^2 crit 14,1 Intervallida arv 10 järeldus: Võib eeldada normaaljaotuse mitteesinemisest põhikogumis F Korduse F1 F2 F3 dq yi1 yi1^2 yi2 yi2^2 yi3 yi3^2 1 40 1600 18 324 74 5476 2 71 5041 46 2116 8 64
15 10 5 Teoreetiline 0 kogus intervallis 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Intervall ^2 crit 14.1 Intervallida arv 10 Järeldus: Võib eeldada normaaljaotuse mitteesinemisest põhikogumis. · Hinnata nominaaljaotuse võimalus mõõtmisele B mõõtmistulemuste aluse Kriitiline 2CRIT on saadav 2 tabelist. =14.1 Tabelist kriitiline 2CRIT [=0,05, (10 3 = 7) = 14,1 (ühepoolne)] 2CRIT 2EMP Võib eeldada normaaljaotust põhikogumis · Leida dispersioonianalüüsi alusel süstemaatilise komponendi mõju mõõt me B mõõtepunktide vahel. Tuleb teha järeldus: Võib eeldada süstemaatilise effekti puudumist mõõtepunktide
jooksul saavutada; ( tõeline sõprus, perekonnda turvalisus, mugav ja jõukas elu, elutarku,põnev ja entav elu jne) 2. instrumentaalsed ehk abistavad väärtused aitavad soovitava lõpputulemuseni jõuda. (püüdlikkus ja visa töö, julgus ja vaprus, ausus ja siirus, abivalmidus, enesekontroll,pädevus ja võimekus, korralikkus ja puhtas) Veendumus(ubezdenie) Veendumus on kindle argumenteeritud teadmine millegi esinemisest või mitteesinemisest. Veendumuste juhtuvaks tunnuseks on nende põhjendatavus, “olla veendunud” on midagi enamat kui “mulle tundub…” . Veendumise iseloomustavad teatud kindlus, stabiilsus ning- nii nagu see on omane väärtustelegi – ühte süsteemi sobitumine. Veendumuste kujunemises mängivad olulist osa sotsiaalne keskkond, autoriteedid ja inimese väärtusbaas. Usk Usku võime vaadelda veendumuse hingeluse ja emotsionaalse ekvivalendina. Usuline ehk
struktuuri peeneteralisemaks. Selle tulemusena tõstab kroom malmi tugevust ja kõvadust. Kroom malmi struktuuris stabiliseerib karbiide ja seega takistab nende lagunemist kõrgel temperatuuril. Cr-sisaldus kuumustugevas legeermalmis võib ulatuda 15...35 %. Nikkel. Nikkel malmis nagu teraseski soodustab ühelt poolt austeniitstruktuuri säilimist toatemperatuuril (alates 5% Ni), teiselt poolt grafitiseerumist - saadakse austeniitmaatriksiga grafiidiosakestega struktuur. Faasimuutuse mitteesinemisest tulenevalt saadakse temperatuurist vähesõltuva joonpaisumisega malm. Üheks selliseks malmiks on nn. niresist (ni-resist), mis sisaldab 2...4% C, 14...30% Ni, 4...7% Cu, 0,5....3,5% Cr ja 1% Mo. Korrosioonikindluse tagamiseks lisatakse 15...25% Ni, mis garanteerib hea vastupanu korrosioonile paljudes hapetes ja kõrgendatud temperatuuridel. Hea kulumiskindluse tagab malm koostisega 3,0...3,6% C, 4,25...4,75% Ni, 1,5...3,0% Cr ja 0,5....1,0% Si. Selline malm
peeneteralisemaks. Selle tulemusena tõstab kroom malmi tugevust ja kõvadust. Kroom malmi struktuuris stabiliseerib karbiide ja takistab nende lagunemist kõrgel temperatuuril. Cr-sisaldus kuumustugevas legeermalmis võib ulatuda 15...35%. d)Nikkel (Ni) Nikkel soodustab malmis nagu terasteski ühelt poolt asuteniitstruktuuri säilimist toatemperatuuril (alates 5% Ni), teiselt poolt grafitiseerumist saadakse austeniitmaatriksiga grafiidiosakestega struktuur. Faasimuutuse mitteesinemisest tulenevalt saadakse temperatuurist vähesõltuva joonpaisumisega malm. Üheks selliseks malmiks on nn niresist. Korrosioonikindluse tagamiseks lisatakse 15...25% Ni, mis garanteerib hea vastupanu korrosioonile paljudes hapetes ja kõrgendatud temperatuuridel. Legeerivate elementide mõju terase omadustele: 1. Cr kroom suurendab terase tugevust läbikarastatavust ja korrosioonikindlust. 2. Ni nikkel suurendab terase sitkust tugevust ja korrosioonikindlust. 3
Väline hooletus (VÕS 104 lg 3 ja lg 4) tähendab objektiivse hoolsusnormi rikkumist. (Hooletus ja raske hooletus VÕS 104-s räägivad just välisest hooletusest.) Välise hooletuse tuvastamise tuleb arvestada, kas mõistlik isik oleks sarnases olukorras, kus kahju tekkis, ette näinud kahju tekkimise võimalust ja kas ta oleks pidanud teadma kannatanu huvides hoolika tegutsemise kohustusest või õigusvastasust välistavate asjaolude mitteesinemisest. (Juhul kui kahju põhjustanud isik oleks kahju ärahoidmiseks pidanud tegema ebamõistlikke kulutusi, võib kohus leida, et hoolsuskohustust pole siiski rikutud.) (See, kui isik on täitnud avalik-õiguslikke ohutuseeskirju, ei tähenda iseenesest veel seda, et ta ei võiks vastu- tada deliktiõiguse alusel.) Oluline on see, et väline hooletus on objektiivne kategooria. Siit tuleneb, et teatud kokkupuutepunkte kahju
annaabi.ee 
