ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee ja geotermaalenergiat. PÄIKESE EHK HELIOENERGIA Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Arvestatakse, et 2010. aastal võib päikeseenergia anda 17% kogu vajaminevast elektrienergiast. Hüdroenergia Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% Maailma elektrist. Tähtsaim taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas on hüdroenergia. Eesti veerikkamad jõed Nimi Keskmine vooluhulk suudmes (m³/s) Narva jõgi 400 (m³/s) Emajõgi 71,8 (m³/s) Pärnu jõgi 64,1 (m³/s) Kasari jõgi 27,6 (m³/s) Navesti jõgi 27,2 (m³/s) Pedja jõgi 25,4 (m³/s) TUULEENERGIA Praeguse tehnoloogia juures õigustab tuuleenergia end vaid nendes piirkondades, kus tuule keskmine kiirus on vähemalt 6 meetrit sekundis. GEOTERMAALENERGIA
Eesti saarte rannikualadel on keskmine tuulekiirus 5-6 m/s Geotermiline energia Pinnasesse, kaljudesse ja veekogudesse on talletunud energiakogused Saab elektrienergiaks ja kütteks kasutada - säästes fossiilseid kütuseid Pinnasesoojus - plasttorude võrgustik u 1m sügavusel maas (3-4 m veekogus) Odav hind, kindlus ja loodussõbralikkus Elektrienergiat tarbib vaid soojuspump Hüdroenergia Taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas Saadakse vee voolamisest tekkiva energia muutmisel elektrienergiaks Eestis tasane pind - jõgede keskmine kalle väike -Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal tagasihoidlik Puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Taastumatu_energia ressurss http://et.wikipedia.org/wiki/Taastuv_energiaress urss
sügavusele maa sisse, torustiku võib panna ka vähemalt 3-4meetrise sügavusega veekokku. Eelisteks on odav hind, kindlus ja loodussôbralikkus. Ainsana tarbib elektrienergiat soojuspump, mis hoolitseb kõige ülejäänu eest, tõstes torus ringleva soojuskandja temperatuuri majapidamises vajaliku tasemeni, umbes +60 °C (kütmine, soe tarbevesi). Spetsialistide hinnangul saab 1 kWh elektrienergia kulutamisega küttesse 4 kWh soojusenergiat . Tähtsaim taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas on hüdroenergia. Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist. Oma tulevik on Eestis ka hüdroenergial, mis saadakse vee voolamisest tekkiva energia muutmisel elektrienergiaks. Jõgesid ja ojasid on Eestis päris palju - üle 7000, kuid kahjuks on enamik neist lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Tasase pinna tõttu on ka jõgede keskmine kalle väike ning seega on Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal tagasihoidlik ja puuduvad võimalused suurte
Eelised: Mõju keskkonnale võike Puudused: Saab kasutada ainult teatud piirkondades, raske kätte saada, kulutused kõrged (transport, tootmine) Piirkonnad: USA, Island, Jaapan, Filipiinid, Saksamaa, Prantsusmaa, Uus-Meremaa. Bioenergia Talletunud päikeseenergia. Toodetakse biomassist, orgaanilise ainete põletamisest. Prügimägedest eralduvast metaanist, loomasõnniku biogaasistamisest, energiavõsast (arenenud maades). Hüdroenergia Tähtsaim taastuv energia ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas. Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist. Tekib vee liikumisel gravitatsiooni mõjul. Eeldused kasutamiseks: Püsivalt suur vee hulk, Jõeorg peab olema kristalsetes-tugevates kivimites. Jõe langus peab olema piisav. Sobivad: Volga, Dnepr, Doonau, Daugava, Angara Eelised: Veeenergia omahind madal, ei lõpe otsa, veehoidlad vähendavad üleujutuse ohtu, tekitavad veetagavara, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks.
biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast taastootma. Taastumatud on sellised energiaallikad, mida tarbitakse rohkem, kui loodus neid taastoota suudab (nafta, süsi, turvas, uraan jne). Tähtsaim taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas on hüdroenergia. Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist. Oma tulevik on Eestis ka hüdroenergial, mis saadakse vee voolamisest tekkiva energia muutmisel elektrienergiaks. Jõgesid ja ojasid on Eestis päris palju - üle 7000, kuid kahjuks on enamik neist lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Tasase pinna tõttu on ka jõgede keskmine kalle väike ning seega on Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal
uraanimaagist. Eeldused: Toorainet piisavalt, odavus, on võimalik toota suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt (kui kõik toimib) Piirkonnad: Jaapan, Lõuna-Korea, Prantsusmaa, USA, Ukraina, Rootsi, Saksamaa. Puudused: Nõuab suuri kapitalimahutusi, lisainvesteeringuid, õnnetuse korral üliohtlik, terrorioht. Piirkonnad: USA, Kanada, LAV, Euroopas: Alpid, Prantsusmaa, Venemaa; Hiina, India, Austraalia, Niger. Hüdroenergia: Tähtsaim taastuv energia ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas. Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist. Tekib vee liikumisel gravitatsiooni mõjul. Eeldused kasutamiseks: Püsivalt suur vee hulk, jõeorg peab olema kristalsetes- tugevates kivimites. Jõe langus peab olema piisav. Sobivad: Volga, Dnepr, Doonau, Daugava, Angara Eelised: Veeenergia omahind madal, ei lõpe otsa, veehoidlad vähendavad üleujutuse ohtu, tekitavad veetagavara, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks
hooldevabalt, kuid probleemiks on suhteliselt suur alginvesteering, alates umbes 160 000 kroonist. Üheks puuduseks võib nimetada ka seda, et geotermaalenergiat "leidub" vaid geotermaalvööndites, mis kattuvad suures osas mäestike vöönditega. Eesrindlikumad kasutajad on Filipiinid, Indoneesia, Mehhiko, Kesk- ja Lôuna- Ameerika, Ida-Aafrika maad, Itaalia, Island, Uus-Meremaa, Jaapan, Prantsusmaa ja USA. Hüdroenergia Tähtsaim taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas on hüdroenergia. Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist. Oma tulevik on Eestis ka hüdroenergial, mis saadakse vee voolamisest tekkiva energia muutmisel elektrienergiaks. Jõgesid ja ojasid on Eestis päris palju - üle 7000, kuid kahjuks on enamik neist lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Tasase pinna tõttu on ka jõgede keskmine kalle väike ning seega on Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal tagasihoidlik
· erinevalt generaatorite ja koostootmisjaamade kütustest on tuul kõigile tasuta; · tuuleenergia on täna üks kiiremini tasuvamaid taastuvenergia liike; · erinevalt päikesest on tuuleenergia saadaval ööpäevaringselt; · võrreldes päikselahendustega on tuule süsteemide jõudlus suurem; · võrreldes hüdroenergia seadmetega suhteliselt lihtne paigaldamine. Vee- ehk hüdroenergia Tähtsaim taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas on hüdroenergia. Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist. Oma tulevik on Eestis ka hüdroenergial, mis saadakse vee voolamisest tekkiva energia muutmisel elektrienergiaks. Jõgesid ja ojasid on Eestis päris palju - üle 7000, kuid kahjuks on enamik neist lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Tasase pinna tõttu on ka jõgede keskmine kalle väike ning seega on Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal tagasihoidlik ja puuduvad võimalused suurte
Üheks puuduseks võib nimetada ka seda, et geotermaalenergiat leidub vaid geotermaalvööndites, mis kattuvad suures osas mäestike vöönditega. Eesrindlikumad kasutajad on Filipiinid, Indoneesia, Mehhiko, Kesk- ja Lôuna-Ameerika, Ida-Aafrika maad, Itaalia, Island, Uus-Meremaa, Jaapan, Prantsusmaa ja USA. Eestis seda kasutada ei saa 10 1.5. Hüdroenergia Tähtsaim taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas on hüdroenergia. Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist. Oma tulevik on Eestis ka hüdroenergial, mis saadakse vee voolamisest tekkiva energia muutmisel elektrienergiaks. Jõgesid ja ojasid on Eestis päris palju - üle 7000, kuid kahjuks on enamik neist lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Tasase pinna tõttu on ka jõgede keskmine kalle väike ning seega on Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal tagasihoidlik ja puuduvad võimalused suurte
kapitalivahendusega. Ka asutus, kes ühelt poolt koondab ajutiselt vabu vahendeid ehk sääste ja teiselt laenab omalvastutusel välja. 7. Emiteeriv finantsvahendaja (issue a financial intermediary)(- depositaarsed ( kommertspangad, laenu- ja hoiuühistud, hoiupangad, krediidiühistud), lepingulised (elukindlustus, õnnetuskindlustus,varakindlustus, pensionifondid) ja investitsioonilise finantsvahendajad ( investeermis-, rahaturu- ja finantseerimisfondid). 8. Mitteemiteeriv finantsvahendaja (non-emitting financial intermediary)- väärtpaberimaaklerid, investeerimispangad, hüpoteegipangad, spetsialiseerunud rahandusasutused. 9. Kaudne finantseerimine (indirect financing)( indirekten Finanzierung )( )- Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel.
annaabi.ee 
