Leht kinnitub igale kõrresõlmele. Lehetupp ümbritseb kõrt ning toetab seda. Lehetupe üleminekul lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke. Nende esinemine või puudumine, kuju ja suurus on üks liikide eristamise tunnuseid. Õied on kõrrelistel koondunud väheõielisteks pähikuteks ehk osaõiteks. Need moodustavad liitõisikud- liittäha, pöörise või tõlviku. Teraviljadel on enamasti varretipmine õisik. Teraviljade vili on üheseemneline mitteavanev teris ehk iva, põllumajanduslikus keelepruugis tera. Esimesed teraviljad, mis kodustati olid nisu ja oder. See juhtus umbes 12 tuhat aastat tagasi, seega teravili on olnud läbi aasta tuhandete inimeste üks põhilisemaid toidu allikaid. NISU Nisu on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukorda kuuluv taime perekond. Selle liike kasvatatakse üle maailma kultuurtaimena. Nisu on sööda-ja toiduteravili. Kasvatatakse saia ja leiva küpsetamiseks
välisraamis. • Viimistlus: värvitud või lasuuritud. • Tihendid: 1 - 2 perimeetrit. • Sulused: lehthinged, pikksulgurid, aknalingid, riivid või tuulehaagid. 1.2.5 Mitteavatavad aknad • Materjal: mitmekihiline männiliimpuit. • Lengi sügavus: 90 - 190 mm. • Avanemine: mitteavatav. • Klaas: kahe- või kolmekordne klaaspakett. • Viimistlus: värvitud või lasuuritud. 11 Mitteavanev ehk kinnine aken koosneb täispuidust lengist ning klaaspaketist. Kinnised puitaknad sobivad hästi kohtadesse, kus avanemine pole vajalik. Kinnised aknad on hea ja soodne lahendus suurte seinaavade täitmiseks. Kasutades kahe- või kolmekordseid klaaspakette, saame valmistada sooja ja kauni kinnise puitakna alates eramajadest, taludest, saunadest kuni näiteks tööstusobjektideni välja. Sageli saab kinnist akent kasutada ka koos avaneva aknaga ühes lengis. 1.2.6 Erilahendusega puitaknad
roosad, punased. Viljaks õunvili. Õied enamuses kahesugulised; üksikult või õisikutes- valged, Lehed lihtlehed või kolmeti kuni seitsmeti roosad, punased, kollased. Vili sõrmjad või paaritusulgjad liitlehed. mitteavanev tõrsik, koguvili, pähklike. Õied kobaras, kännases, üksikult- valged, roosad. Luuvili lihaka viljalihaga ja ühe seemnega. Vili väike kukkurvili. Õied kas: Lihtlehed saagjad, väheste hammastega,
mahlakaid vilju. Minu töö on tehtud selleks, et lähemalt tutvuda toidukaupade sortimendiga, omadustega ja nende kasutamise võimalustega toiduvalmistamisel. See töö hästi sobib tudengitele ning inimestele, kellel on huvi marjade vastu. Referaat aitab mulle paremini orienteeruma marjades. 3 1. Mis on mari? Botaanilises keeles on mari paljuseemneline (harva üheseemneline) mitteavanev mahlakas vili, mille vahekest (mesokarp) ja sisekest (endokarp) on väga mahlased ja üksnes õhuke väliskest (eksokarp) moodustab tiheda kile. Ta võib tekkida mitmesuguse asetuse ja ehitusega sigimikust. Marjades asuvatel seemnetel on tihe seemnekest. Mari on jõhvikal, mustikal, sõstral, maavitsal, kartulil, maikellukesel jt. Luuvili (drupa) on harilikult üheseemneline vili, mille viljakate on kolmekihiline: seemet ümbritseb puitunud sisekest (nn. Luu e. Kivi), mida
soolateradest, mis võimaldab nitriti väga ühtlast jaotumist nitritsoolas. . 2 TERAVILI, TERAVILJASAADUSED, PAGARI- JA KONDIITRITOOTED. 2.1 Teravili. Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade teriste ehk terises olevate terade saamiseks. Teraviljade vili on üheseemneline mitteavanev teris ehk iva, põllumajanduslikuks keelepruugis tera. Teraviljades leidub palju vitamiine, mineraalaineid, süsivesikuid, rasvu, valke ja proteiine. Teravilja teeb toiduna väärtuslikuks soodne valgu ja tärklise suhe, mis on lähedane 1:7. See teeb teravilja inimorganismile vastuvõetavaks. Teraviljast valmistatakse jahu, tangu, helbeid jm. Tähtsaim toit, mida jahust tehakse, on leib. Esialgu õppis inimene valmistama teraviljast putru. Hiljem õpiti seda
punakaspruunid, kestendavad, noored võrsed siidkarvased punakaspruunid, väga peened. Esinevad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, 96 terveservalised, tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad. Õitseb juunist augusti lõpuni. Õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates. Vili mitteavanev, üheseemneline. Kasvutingimused ja kasutamine Valgusenõudlik. Küllaltki külmakindel. Eelistavad kuivemaid viljakaid muldi. Väga levinud haljastuses, aretatud palju kultuursorte. Kasvatamine Eestis: looduslikult levinud Eesti loodeosas, looduskaitse all. Sordid väga levinud ilupõõsad (Puud ja põõsad). Hooldus ja tagasilõikamine Põõsasmaranad õitsevad ennastunustavalt jaanipäevast hilissügiseni. Lõikamise eesmärk on saada hästi palju õisi
Koor, võrsed on hallid või punakaspruunid, kestendavad, noored võrsed siidkarvased punakaspruunid, väga peened. Esinevad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad. Õitseb juunist augusti lõpuni. Õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates. Vili mitteavanev, üheseemneline ( Põõsasmaran. Täiendav info ) 17.2 Kasvutingimused ja hooldus Valgusenõudlik. Küllaltki külmakindel. Eelistavad kuivemaid viljakaid muldi. Väga levinud haljastuses, aretatud palju kultuursorte. Kasvatamine Eestis: looduslikult levinud Eesti loodeosas, looduskaitse all. Sordid väga levinud ilupõõsad (Põõsasmaran. Kasutamine). Põõsasmaranad õitsevad ennastunustavalt jaanipäevast hilissügiseni. Lõikamise eesmärk on saada
Esinevad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, 55 terveservalised, tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad. Õitseb juunist augusti lõpuni. Õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates. Vili mitteavanev, üheseemneline. Kasvutingimused Valgusenõudlik. Küllaltki külmakindel. Eelistavad kuivemaid viljakaid muldi. Väga levinud haljastuses, aretatud palju kultuursorte. Kasvatamine Eestis: looduslikult levinud Eesti loodeosas, looduskaitse all. Sordid väga levinud ilupõõsad. Põõsasmaranid õitsevad ennastunustavalt jaanipäevast hilissügiseni. Lõikamise eesmärk on saada hästi palju õisi. Õitseb eelmise aasta okstel. Varakevadel kärbitakse eelmise aasta kasve
annaabi.ee 
