Kirjeldav statistika Uuritavad indiviidide või esemete kogu või uuritavat juhulikku nähtus, mille kohta tahetakse otsuseid langetada, nimetatakse statistiliseks kogumiks (ka valimiks). Kogumit uuritakse tema objektide mingi omaduse järge, mida nimetatakse tunnuseks. Tunnused · Arvulised tunnused (pikkus, aeg, temperatuur jne) · Mittearvulised tunnused (silmade ja juuste värvus näiteks) Statistiline rida a1, a2, a3, ..., an - Statistilise rea liikmed N Kogumi maht (statistilise rea maht) 01) Ühe klassi kontrolltöö hinnete rida oli järgmine: 2, 2, 2, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 5, 5, 5, 5, 5, 5, 5, 5. (variatsioonirida) Kui kirjutatakse realiikmed kasvavas või kahanevad järjekorras (võrdsed liikmed kirjutatakse järjest), siis saadakse variatsioonirida. Sagedustabel Hinne x 2 3 4 5
tegemise meetodeid. Üldkogum on kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. Valimiks nimetatakse mõõtmiseks võetud üldkogumi osa. Valim peab olema küllalt arvukas ming igal üldkogumi objektil peab olema võimalus valimisse sattuda. Arvtunnused(väärtuseks on arvud) on näiteks pikkus, kaal, vanus, keskmine hinne, kinganumber, rahvaarv ja riigi pindala. Mittearvulised tunnused(ei ole arvulised) on näiteks sugu, rahvus, haridus, juuste värv, perekonnaseis jne. Mittearvulised tunnused jagunevad a) nominaalseteks tunnusteks; b) järjestustunnusteks. Diskreetne tunnus võib omandada vaid üksteisest eraldatud väärtusi. Diskreetse tunnuse väärtused saadakse tavaliselt loendamise teel, näiteks elanike arv majas, õpilaste arv klassis vms. Pidev tunnus võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast. Näiteks kaal,
Mida suurem see on, seda suurem on hajuvus. Keskmine hälve- hälvete aritmeetiline keskmine Variatsioonireakordaja- standardhälbe ja keskväärtuse suhe. Esitatakse tavaliselt protsentides. 4)Tunnused a) arvtunnused ehk kvantitatiivsed tunnused Pidev- võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast. Diskreetne- tunnus võib omandada vaid üksteisest eraldatud väärtusi. Diskreetse tunnuse väärtused saadakse tavaliselt loendamise teel b) mittearvulised ehk kvalitatiivsed tunnused Järjestustunnus- tunnus, mille väärtusi saab sisu põhjal järjestada Näiteks küsimusele antud hinnangvastused (meeldib, olen ükskõikne, ei meeldi), hinded (väga hea, hea, keskpärane, puudulik). Nominaalne ehk nimeline- erinevad järjestustunnustest selle poolest, et neid ei ole väärtuse järgi mõtet järjestada. Näiteks rahvus, silmade värv, kutseala, parteilisus. Kasutatud materjal: http://web.zone
· Vastajate eelmise aasta keskmine hinne pidev tunnus Vastuse variandid: nominaaltunnus, binaarne tunnus, järjestustunnus, diskreetne tunnus, pidev tunnus. Arvulised (kvantitatiivsed) tunnused Diskreetne - väärtused teatud sammu tagant, omavad enamasti suhteliselt vähe võimalikke väärtusi (laste arv peres) Pidev - kõik reaalarvulised väärtused arvtelje teatud lõigul, omavad lõpmata palju võimalikke väärtusi (õhutemperatuur) Mittearvulised (kvalitatiivsed) tunnused Järjestustunnused - väärtused omavad sisulist järjekorda (hinnete sõnaline väljendus) Nominaaltunnused - väärtustel puudub sisuline järjekord (raamatute pealkirjad) Kaheväärtuseline (binaarne) tunnus - omab kahte võimalikku väärtust, võib olla nii arvuline (väärtused 1 ja 0) kui mittearvuline (sugu, jah/ei) Pidev tunnus võib omada arvtelje teatud lõigul kõiki reaalarvulisi väärtusi (näiteks õhutemperatuur, inimese kehakaal jms)
pidev tunnus Vastajate elukoht nominaaltunnus Vastajate lastearv diskreetne tunnus Arvulised (kvantitatiivsed) tunnused Diskreetne - väärtused teatud sammu tagant, omavad enamasti suhteliselt vähe võimalikke väärtusi (laste arv peres) Pidev - kõik reaalarvulised väärtused arvtelje teatud lõigul, omavad lõpmata palju võimalikke väärtusi (õhutemperatuur) Mittearvulised (kvalitatiivsed) tunnused Järjestustunnused - väärtused omavad sisulist järjekorda (hinnete sõnaline väljendus) Nominaaltunnused - väärtustel puudub sisuline järjekord (raamatute pealkirjad) Kaheväärtuseline (binaarne) tunnus - omab kahte võimalikku väärtust, võib olla nii arvuline (väärtused 1 ja 0) kui mittearvuline (sugu, jah/ei).
Enamasti tekib sellise ilmnemist seostatakse inimesi ja nende keskkonda iseloomustavate C tunnuse väärtus loendamise teel. (sünnitatud laste arv naisel, haigla tunnustega (olulisem on rahvastikurühm üksikisikust). Epi alajaotus Levimus =haigestumus*haiguse keskmine kestus töötajate arv) 2.Mittearvulised tunnused on tunnused, millel puudub (üldine) Klassikaline epi tegeles ajalooliselt nakkushaiguste 4. Oodatav eluiga on kõige kaalukam rahvastiku tervise näitaja, kindel arvuline väärtus. Järjestustunnused on sellised mittearvulised uurimisega rahvastikus. Igal haigusel üks põhjus. Moodne e mis näitab mitu eluaastat neil keskmiselt ees oleks, kui suremus jääks tunnused mille väärtused on järjestatavad
Valim peab olema:*küllalt arvukas *igal üldkogumi objektil peab olema võrdne võimalus valimisse sattuda. Objekt-tunnustabel saab kasutada:* andmed õpilaste kohta* riigiakadeemiasse sisseastumiskatsed. Arvulised tunnused:*Pidev tunnus võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast (kasv, kaal, aeg, temperatuur).*Diskreetse tunnuse väärtused on täisarvulised. Need leitakse tavaliselt loendamise teel (perekonnaliikmete arv, õpilaste arv). Mittearvulised tunnused:*Järjestustunnuse (ei meeldi, olen ükskõikne, meeldib)*Binaarseks tunnuseks(mees/naine) *Nominaaltunnuseks (rahvus, silmade värv, kutseala). Kodeerimiseks nimetatakse tunnuse väärtushulga teisendamist, kusjuures iga tunnuse esialgsele väärtusele seatakse vastavusse üks uus väärtus-kood. Andmekirjeldus-Andmetöötluse aluseks on statistiline andmestik. Andmete edukaks töötlemiseks on tarvis lisada andmetele andmekirjeldus.
võimalikke väärtusi. Väärtuse üleskirjutamisel tuleb kasutada teatud täpsust (vanus täisaastates vms). Suurte täpsustega andmeid saab grupeerida nt. · Diskreetsed tunnused väärtused saavad olla vaid täisarvulised. Enamasti tekib sellise tunnuse väärtus loendamise teel (nt. Haigete hammaste arv). Diskreetse tunnusega on võimalik teha aritmeetiisi operatsioone (nt leida keskmine), kuigi tulemus ei pruugi olla diskreetne. · Järjestustunnused mittearvulised tunnused, mille väärtused on järjestatavad (nt mittesuitsetaja, endine suitsetaja, suitsetab vähe, suitsetab palju) · Nominaalsed tunnused tunnused, mille väärtus pole järjestatav (nt sugu, elukoht, veregrupp, diagnoos) · Binaarsed - vastus jah/ei küsimusele, tähistamaks nt haiguse v riskiteguri olemasolu või puudumist. · Mittearvulisi tunnuseid on vahel otstarbekas arvuliseks kodeerida (nt 1 vastab nõrgale valule) 2
Vormistus nii nagu iseseisvates töös Ülesanne Eesmärk Tunnusetüüp 1.T-test (f-test) Keskmiste erinevus kahes Pidev arvtunnus- keskmised grupis tunnus, millel on vähe väärtuseid (ehk siis 2 väärtust) 2. Hii-runt-test Kontrollida seose olemasolu Mittearvulised või sagedustabeli põhjal diskreetsed arvtunnused 3. Korrelatsioon Võrrelda tunnuste paare; 2 pidevat arvutunnus Kontrollida seose olemasolu 4.Regresioon analüüs Prognoosida ühte tunnust teise 2 pidevat arvutunnus järgi. Regresioonivõrrandi olulisus 5.Dispersioon Keskmiste erinevus mitmes Pidev arvtunnus- keskmised,
Statistika on teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. 1 Üldkogum on objektide hulk, mille kohta soovime teha põhjendatud järeldusi. Uurimise võimalused: a) uuritakse kõiki elemente b) uuritakse mingit osahulka - valim 2 Tunnused jagunevad: arvtunnused (kvantitatiivsed tunnused) pidevad tunnused diskreetsed tunnused mittearvulised tunnused (kvalitatiivsed ) nominaalsed tunnused järjestustunnused binaarsed tunnused 3 Andmete töötlemine Vigaseid väärtusi ei tohi asendada õige väärtusega Andmeid võib kodeerida 4 Ühe klassi õpilaste pikkused (cm). 161, 173, 168, 159, 166, 64, 171, 170, 167, 177, 163, 159, 162, 172, 169, 170, 165, 16, 174, 162, 166. 5
Valim, - uuringusse kaasatud üldkogumi objektid n üldkogum, - kõik objektid, kelle kohta soovitakse saada infot, tihti täpne arv teadmata, kui teada tähistame N. tunnus, - iseloomulik omadus, mille poolest objektid (nähtused) üksteisega sarnanevad või üksteisest erinevad, tunnuse väärtus omandab erinevatel objektidel erinevaid väärtusi. tunnuste liigid. Arvtunnused ehk kvantitatiivsed tunnused 1. Pidevad 2. Diskreetsed 0, 1, 2, ... Mittearvulised ehk kvalitatiivsed tunnused 1. Järjestatavad tunnused tunnused, mida saab järjestada. Näiteks haridustase, tootega rahulolu jne. 2. Nominaaltunnused näiteks inimese silmade värv, aadress jne. 3. Binaartunnused kaks võimalikku väärtust: kas esineb (1) või ei esine (0). Statistika, - teadus andmete kogumisest, esitamisest ja analüüsist statistiline vaatlus, - statistilise informatsiooni hankimine
Arvtunnused jaotatakse: · Pidev tunnus võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast (nt. kaal, kasv, aeg, temperatuur) · Diskreetne tunnus võib omandada vaid üksteisest eraldatud väärtusi. Saadakse tavaliselt loendamise teel (nt. perekonnaliikmete arv, õpilaste arv klassis). Kvalitatiivsed tunnused (mittearvtunnused) tunnused, mille väärtusteks ei ole arvud. Mittearvulised tunnused jaotatakse: · Järjestustunnus tunnus, mille väärtusi saab sisu põhjal järjestada. Näiteks küsimustele antud hinnanguvastused (meeldib, ükskõik, ei meeldi), hinded (väga hea, hea, keskpärane, puudulik). · Nominaaltunnused erinevad järjestustunnusest selle poolest, et neid ei ole väärtuste järgi mõtet järjestada (nt. rahvus, silmade värv, kutseala, parteilisus jms).
Tunnus on iseloomulik omadus, mille poolest nähtused üksteisega sarnanevad või üksteisest erinevad. 1. arvulised ehk kvantitatiivsed: Pidev tunnus võib omada kõiki reaalarvulisi väärtusi Diskreetne tunnus saavad omada väärtusi ainult kindlate vahemike järel 2. mittearvulised ehk kvalitatiivsed: Järjestustunnus loogiliselt järjestatavad (haridustasemed) Nominaaltunnus - vastusevariantide jaoks ei leidu sisulist järjestust (rahvus) Binaarne tunnus tunnus, millel on ainult kaks võimalikku väärtust (sugu) Kogumi maht (liikmete arv) Moodustatavate rühmade arv 40 60 68 60 100 7 10 100 200 9 12 200 500 12 15
Primaarvõti peab iga kirje jaoks olema unikaalne · Hierarhiline andmed ,,puu kujuliselt", iga olemi klass moodustab tabeli, iga konkreetne kirje on selle andmetabeli reas ja veergudes on atribuudid, igal kõrgema taseme olemil võib olla mitu alamklassi ja mitte vastupidi. · Võrkmudel igal olemi klassil võib olla mitu alam- ja ülemklassi, mistõttu ei moodustu hirarhilist struktuuri, vaid tekib ,,võrgustik. Parameetrite võimalikud skaalad: · Mittearvulised tunnused · Nominaalne (kvalitatiivne) · Järjestatud · Arvulised tunnused · Diskreetne (loendamine) · Pidev (mõõtmised) · Arvskaala ainult liitmistehtega · Täielik arvskaala liitmis- ja korrutamistehtega Loeng 8 Andmete struktuur, hoidmine andmebaasis Loeng 9 Topoloogia · Topoloogia algebra/geomeetria osa, mis tegeleb ruumide sarnasusega (homomorfism) · Ruumiliste objektide suhteline asetus
Sisulised tunnused aitavad kaasa probleemülesande (latentse näitaja) lahendamisele, abitunnused aitavad määrata vastaja isikuandmeid (näiteks amet, sugu, vanus) ning tausttunnused uuringu üldandmeid (uuringu läbiviimise koht, aeg jms). Andmeanalüüsis jagatakse vastavalt võimalikele vastusevariantidele ehk väärtustele tunnused järgmistesse klassidesse: Tunnuste tüübid Arvulised (kvantitatiivsed) Mittearvulised (kvalitatiivsed) Pidevad Diskreetsed Järjestatavad Nominaalsed Kaal(kg) Silmade värv Haridustase Trennidekestvus (t) Klientide arv Lemmiktoit Rahulolu ...
vahemike järel ehk on piiratud väärtusvaruga näitajad (laste arv perekonnas, eksamihinne, ainepunktid, tähtede arv sõnas jms). Need leitakse tavaliselt loendamise teel. Tunnuste jaotumine pidevateks ja diskreetseteks on mõnel juhul tinglik, sest sisuliselt pidev tunnus võib osutuda diskreetseks väikese mõõtmistäpsuse tõttu. Kvalitatiivne tunnus mittenumbriliselt väljendatud tulemused. Mittearvulised tunnused jaotatakseomakorda kolmeks. Järjestustunnus (enamasti psühholoogilise mõõtmise tulemus). Tavaliselt on järjestustunnuse puhul vastusevariandid ette antud, kusjuures need variandid on sisuliselt järjestatavad. Näiteks on loogiliselt järjestatavad inimeste haridustasemed: alg-, põhi-, kesk- ja kõrgharidus. Järjestustunnuseks on ka isiku vanusegrupp, sisuliselt ka
tunnustevahelise seose tüübile (sõltuvustehnikad ja sõltumatuse tehnikad) ja tunnuste tüübile. Tunnuseid jagatakse vastavalt nende tüübile arvtunnusteks ja nominaaltunnusteks. Arvtunnuste (meetriliste ehk kvantitatiivsete tunnuste) alla kuuluvad pidevad ja diskreetsed arvtunnused. Samuti võib arvtunnusena vaadelda järjestustunnust, kuid siin tuleb tähelepanelik olla skaalapunktide omavahelise kauguse (mittevõrdse skaala) suhtes. Nominaaltunnuste (kvalitatiivtunnuste) alla kuuluvad mittearvulised tunnused, mille väärtusvariantide jaoks ei leidu sisulist järjestust. KVALITATIIVSED UURINGUD Peamised uuringumeetodid kvantitatiivuuringud ja kvalitatiivuuringute peamine erinevus seisneb selles, et kvantitatiivuuringud on struktuursed, suunatud suuremale valimile ning nad on kirjeldavad uuringud. Kvantitatiivsete uuringute tulemuseks on numbrid, mida on võimalik graafiliselt esitada või statistiliselt töödelda. Kvalitatiivuuringute
annaabi.ee 
