Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mitteaktsessoorsus" - 7 õppematerjali

HÜPOTEEK
12
docx

HÜPOTEEK

avalduse alusel, kinnisasja võõrandamisel jääb endise omaniku kasuks püsima. Võlaõiguslikku notariaalselt tõestatud tagatislepingut (causa), millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, ei ole vaja kinnistusraamatu pidajale esitada. Kui tagatisleping puudub või on tühine (võib sõlmida ka tagantjärele), kohalduvad alusetu rikastumise sätted, samuti ei saa läbi viia sundtäitmist. lÕPPEMINE Ei lõpe nõude rahuldamisega(va kui vastav tingimus seadmisel) – mitteaktsessoorsus. Siis omandab hüpoteegi kinnisasja omanikkinnisasja omanikule läheb hüpoteek üle ka kinnisasja omanikule läheb hüpoteek üle ka hüpoteegist loobumisel hüpoteegipidaja poolt Lõpeb: 1.Kinnisasja omaniku nõudel (AÕS §331) 2.Omanikuhüpoteegi kustutamisel (tagapool järjekohal asuva) hüpoteegipidaja nõudel (AÕS §332) Nõuete rahuldamine (AÕS §346 – 354) Hüpoteegiga on tagatud:  nõue,

Õigus → Õigus
8 allalaadimist
Asjaõigus
8
doc

Asjaõigus

kinnisasjana käsitlevat õigust, milleks on hoonestusõigus ja korteriomand. Hüpoteegipidaja(võluusaldaja) on see isik, kelle kasuks on hüpoteek kantud kinnistusraamatusse. Omanik on hüpoteegi omanik ja ta ei pea tingimata olema võlgnik. Kui tema pole võlgnik, siis tema annab hüpoteegipidajale lubamist hüpoteegi kasutada. Kuna tagavat nõuet pole vaja, siis pole hüpoteegi seadmisel seda vaja ei kindlaks teha ega ka kinnistusraamatusse kanda(mitteaktsessoorsus). Hüpoteegi tingimused: · Kinnistusraamatus peab olema hüpoteegipidaja ja h.rahali väärtus · Asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud · On otstarbekas, kui hüpoteegipidaja ja omanik ise määravad lepingus kindlaks, mida nad loevad konkreetse kinnistu puhul korrapäraseks majapidamiseks(selleks, et vältida väärtuse vähenemise).Kui see tingimus pole tagatud, siis võib hüpoteegipidaja nõuda rahuldamist

Õigus → Õiguse alused
225 allalaadimist
Asjaõiguse kordamisküsimused ja vastused
24
docx

Asjaõiguse kordamisküsimused ja vastused

(käsipant). § 282. Käsipandi tekkimine (1) Käsipant tekib asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega. (2) Pandi seadmise kokkulepe (käsipandi leping) tuleb sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab viitsada krooni. (3) Samale vallasasjale ei või seada mitut käsipanti. 26. Mida tähendab pandi aktsessoorsus või mitteaktsessoorsus? Asjaõigused on mitteaktsessoorsed (va käsipant). St asjaõiguslik leping on kehtiv ka siis, kui kausaaltehing on tühine või kehtetuks tunnistatud või üldse puudunud. Ka siis, kui mõlemad lepingud sõlmiti üheaegselt ja ühes dokumendis. Samas võivad pooled muuta AÕ-lepingu kehtivaks alustehingu kehtivusest, kui seadusega ei ole välistatud asjaõiguslepingu tingimuslikkus. Võidakse tunnistada tühiseks mõlemad

Õigus → Riigiõigus
59 allalaadimist
Asjaõiguse konspekt
34
doc

Asjaõiguse konspekt

avalduse alusel, kinnisasja võõrandamisel jääb endise omaniku kasuks püsima. Võlaõiguslikku notariaalselt tõestatud tagatislepingut (causa), millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, ei ole vaja kinnistusraamatu pidajale esitada. Kui tagatisleping puudub või on tühine (võib sõlmida ka tagantjärele), kohalduvad alusetu rikastumise sätted, samuti ei saa läbi viia sundtäitmist. LÕPPEMINE Ei lõpe nõude rahuldamisega (va kui vastav tingimus seadmisel) ­ mitteaktsessoorsus. Eeldused: hüpoteegipidaja tahteavaldus, kinnistamisavaldus ja kande kustutamine kinnistusraamatust. Hüpoteegi lõpetamiseks on vajalik kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek. Nõusolek tuleb avaldada kinnistusosakonnale või hüpoteegipidajale. Nõusolek ei ole tagasivõetav. Kui hüpoteegipidaja hüpoteegist loobub, omandab hüpoteegi koormatud kinnisasja omanik. Loobumiseks tuleb teha hüpoteegipidaja notariaalselt kinnitatud avalduse alusel kanne

Õigus → Asjaõigus
645 allalaadimist
ASJAÕIGUSE konspekt
180
docx

ASJAÕIGUSE konspekt

avalduse alusel, kinnisasja võõrandamisel jääb endise omaniku kasuks püsima. Võlaõiguslikku notariaalselt tõestatud tagatislepingut (causa), millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, ei ole vaja kinnistusraamatu pidajale esitada. Kui tagatisleping puudub või on tühine (võib sõlmida ka tagantjärele), kohalduvad alusetu rikastumise sätted, samuti ei saa läbi viia sundtäitmist. lÕPPEMINE Ei lõpe nõude rahuldamisega(va kui vastav tingimus seadmisel) – mitteaktsessoorsus. Siis omandab hüpoteegi kinnisasja omanikkinnisasja omanikule läheb hüpoteek üle ka kinnisasja omanikule läheb hüpoteek üle ka hüpoteegist loobumisel hüpoteegipidaja poolt Lõpeb: 1.Kinnisasja omaniku nõudel (AÕS §331) 2.Omanikuhüpoteegi kustutamisel (tagapool järjekohal asuva) hüpoteegipidaja nõudel (AÕS §332) Nõuete rahuldamine (AÕS §346 – 354) Hüpoteegiga on tagatud:  nõue,

Õigus → Asjaõigus
98 allalaadimist
Võlaõiguse üldosa konspekt
220
docx

Võlaõiguse üldosa konspekt

põhivõlgniku asemel, annab seadus talle võimaluse tasutud summad põhivõlgnikult tagasi nõuda. 11. Mis on garantii ja mille poolest see erineb käendusest? Garantii puhul on tegemist kolmnurksuhtega, milles osalevad garant, võlausaldaja ja võlgnik. Erinevalt käendusest lubab seadus garantiilepingust tulenevaid garandi kohustusi võtta üksnes isikul, kes tegutseb garantiid andes oma majandus- või kutsetegevuse raames. Garantiid eristab käendusest eelkõige selle mitteaktsessoorsus. Kui käenduse puhul oli käenduslepingust tulenev käendaja vastu suunatud nõue seotud käendusega tagatava kohustusega, eelkõige selle tekkimise, lõppemise ja võimalike vastuväidete osas, siis garantii ja garantiist tulenevad nõuded garandi vastu on juriidilises mõttes garantiiga tagatavast kohustusest täiesti sõltumatud. 12. Milline isik saab olla garandiks? Garandiks saab olla isik, kes tegutseb majandus- või kutsetegevuse raames. 13

Õigus → Õigus
435 allalaadimist
Õiguse alused põhjalik konspekt
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. Hüpoteegi mõte ongi selles, et selle kaudu saab hüpoteegipidaja (võlausaldaja) nõuda sundkorras oma sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamist kinnisasjast, kusjuures ta on eelistatud hüpoteegipidajaist, kes asuvad tagapoolsetel järjekohtadel. Hüpoteegiga võib koormata mitte ainult kinnisasja, vaid ka kinnisasjana käsitletavat õigust, milleks on hoonestusõigus ja korteriomand. Tagatava nõude olemasolu mittevajalikkus e mitteaktsessoorsus teeb hüpoteegi eriti käibevõimeliseks. Kuna tagatavat nõuet pole vaja, siis pole hüpoteegi seadmisel seda vaja ei kindlaks teha ega ka kinnistusraamatusse kanda. Kinnistusraamatu sissekandes on tavaliselt näidatud ainult hüpoteegi rahaline väärtus, intresside ja muude kõrvalnõuete olemasolul intressimäär ja kõrvalnõuete rahaline suurus. Hüpoteek tekib kände tegemisega kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.

Õigus → Õiguse alused
457 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun