2. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord 3. Ordinaarium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud 4. Propoorium- liturgia muutuvad osad 5. psalm-gregooriuse laulu tüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine 6. müsteerium- piibliaineline etendus keskajast, kus kõnelised osad vahelduvad muusikalistega 7. gregooriuse laul-roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul 8. motett-prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul 9. renessanss-taassünniajastu: ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas14.-16.saj. 10. polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad 11. homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad selle saate 12. akapella- mitmehäälse vokaalmuusika esitamine kooriga, tavaliselt instrumentaalsaateta 13. luteri koraal- saksa protestantlik kirikulaul 14
Avamäng sissejuhatav osa muusikalisele Missa Mitmeosaline muusikateos (katoliku teosele kiriku jumalateenistus) Bariton - Meeshääl või vaskpuhkpill Modulatsioon Ühest helistikust teise Bekarr Märk, mis tühistab dieeside ja suurdumine bembollide mõju Moll Minoorne helilaad Cantabile Laulvalt Motett Polüfooniline mitmetekstiline laul Concerto grosso Soolopillide ja orkestri Motiiv Muusikalise mõtte algosa kahekõne Müsteerium Piibliaineline etendus Diapasoon Lauluhääle või muusika- keskajast, kus kõnelised osad instrumendi heliulatus vahelduvad muusikalistega Dissonants Ebakõla Oktett 8.-liikmeline ansambel
Renessanssmuusika esimest ilmingut kutsutakse Ars Nova(lad keelest "uus kunst"). Sel ajal hakkas inimese maailmapilt muutuma ning hakati looma uut muusikat, kunsti ja leiutama leiutisi, mis lihtsustaksid inimese elu. Tähtsaks muutus ka kunstniku isikupära. Üheks tuntumaks leiutajaks oli Leonardo da Vinci, kes leiutas näiteks helikopteri ja isemoodi äratuskella. Renessansiaja kõige tähtsamad muusikazanrid olid motett ja missa. Motett oli polüfooniline mitmetekstiline laul, millel oli mitmeid erinevaid vorme. Ilmaliku muusika zanriks oli aga madrigal, mis on mitmehäälne tõsise filosoofilise tekstiga laul, mis enamasti rääkis armastusest. Tähtis oli ka kaanon, mis on üks mitmehäälsuse liikidest. Ars Nova tähtsamaks heliloojaks olid Maschaut, kes lõi esimese tervikliku missatsükli. Tähtis renessansiaja helilooja oli ka Lassus, kes oli Madalmaade koolkonna viimane suur meister ja kes kirjutas üle 2000 heliteose. Tähtis helilooja oli samuti
Gooti ajastu silmapaistvaim koolkond oli Notre-Dame'i koolkond. Pariisis oli kirikulaul tihedalt seotud Notre-Dame'i katedraali kooli ning ülikooliga, mis oli sel ajal Euroopas suurim ja kuulsaim, sellest ka koolkonna nimetus. Selle koolkonna silmapaistvaimad heliloojad olid Leoninus ja Perotinus. Motett on mitmehäälsuse vorm, mille aluseks on võetud alumine hääl tenor. See ei ole mitte üksnes mitmehäälne, vaid ka mitmetekstiline. Motette hakati kirjutama 13. sajandil ning nendes on peamiselt kolm häält. Esimest häält ehk tenorit võidi mängida mõnel pillil, teises oli ladinakeelne vaimulik tekst ning kolmandas prantsusekeelne ilmalik tekst. Sajandi lõpul aga keelas kirik motetizanri, sest selle tekst polnud arusaadav ning see lakkas täitmast liturgilise laulu ülesannet. Keskaegne koolisüsteem koosnes kahest õppeainete tsüklist. Muusika kuulus teisse tsüklisse ehk nelikusse
1)Leoninus 12.saj. teine pool, kirjutas kahehäälseid organume, ülemine hääl rütmiliseeritud ning jätab alumise varju, pikk ja lühike noodivältus, värsimõõdud, kiriklike ja ilmalike elementide segamine 2)Perotinus 12.saj. lõpp, kolme ja neljahäälse organumi ilmumine, gregooriuse koraal jäänud aeglasemaks ning muutus staatiliseks ja formaalseks vundamendiks, kasvas dekoori tähtsus Motett 13.saj Prantsusmaal *mitmehäälne ja mitmetekstiline kirikumuusika zanr *teises hääles kõlas ladinakeelne vaimulik laul, kolmandas hääles(tenoris) prantsuskeelne armastuslaul *hakati kutsuma musica reservata tavainimene ei saanud aru, tõrjuti kirikust välja *15.saj. võeti motett kirikusse tagasi Kölni Franco klassikalise ajastu helilooja pani aluse kaasaegsele noodilugemissüsteemile(solmisatsioonisüsteemile) loobus neumadest iga noot tähistab ühte konkreetset heli iga noot ja paus saab endale kindla väärtuse
❁ Leoniuse looming- kahehäälsed organiumid, ülemine lisatud hääl on erakordselt liikuv ja jätab alumise põhihääle varju. kaks noodivältust ❁ Perotinuse looming- kolme- ja neljahäälse organiumi ilmumine. gregooriuse koraal jäänud veelgi aeglasemaks. pikad tugihelid ❁ motette hakati kirjutama 13. sajandil ❁ motett on mitmehäälsuse vorm. laenatud põhimeloodia, mis ei pea pärinema gregoriuse laulust. laenatud viis on alumises hääles. mitmetekstiline ❁ kirikus keelati motetizanr kuna kompositsioon oli liiga keerukas milletõttu tekst muutus arusaamatuks ja lakkas täitmast põhiülesannet ehk liturgilise teksti kandmist Just in case kui tuleb ka kuulamisega seotud ülesanded Euripides, Stasimon Chorus from Orestes (408 B.C.E.) Gregorian Chant Kyrie Eleison Ave Maria - Gregorian Viderunt Omnes - Leonin Perotinus - Viderunt omnes. Motet - El mois de Mai/De se debent/Kyrie
Kirjutas motette, chansone, säilinud vähe (5 motetti ,,Roman de Fauvel'is") 14. saj. prantsuse muusika zanrid: kõige tähtsam ja keerukam on motett, veel on rondeau, virelai, lai jne. Motett sündinud 13. sajandil organumist vaimuliku teosena iseloomulik mitu häält, igas hääles erinev tekst 13. sajandi jooksul väljub kirikust saab prantsuse seltskonnalauluks on mitmehäälne polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul (alumises hääles tenoris gregooriuse laul), sajandi lõpul kirikus (paiguti) keelatakse 14. sajandil, Vitry' ja Machaut' loomingus on mitmehäälne mitmetekstiline ilmalik laul 15. sajandist tänapäevani on mitmehäälne vaimulik laul 14. sajandi prantsuse muusika kõlab veel suhteliselt teravalt: Keskaja pärandina on endiselt loo alguses ja lõpus 1, 5, 8 ja mitte 3 või kolmkõla
Tuntumad teosed : Äike . 14. sajandi muusika Prantsusmaal . ARS NOVA ( uus kunst) Mensuraalnotatsioon ( menusra- mõõt) - täpsetele matemaatilistele suhetele tugivnen rütmisüsteem, võimaldab väga keerukaid rütme ja taktimõõte. 14 sajandi kõige keerukam zanr oli motett. Motett on sündinud 13 saj. organumist, iseloomulik mitu häält, igas hääles erinev tekst. 13. sajand visatakse motett kirikust välja ja see saab Prantsuse seltskonnalauluks- on mitme häälne polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul. ( 15 saj kuni tänapäevani on motett mitmehäälne vaimulik laul) . Guillaume de Machaut (~1300 1377) prantsuse ars nova juhtiv helilooja. 14. sajandi itaalia muusika trecento Terecento muusika on Kesk- ka Põhja-Itaalia linnades, enamasti õpetatud vaimulike poolt. Ilmalik seltskonnamuusika mitmehäälne ansamblilaul. Itaalia 14 sajandi muusika on palju pehmem võrreldes Prantsusmaa sama aja muusikaga. Pehmemad kooskõlad ja kontrastne polüfoonia.
· Trubaduurid rüütlilaulikud Lõuna - Prantsusmaal · Truväärid rüütlilaulikud Põhja - Prantsusmaal · Minnesingerid Saksa rüütliluule laulikud · Vagandid rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud · Ilmalik mittevaimulik (muusika, levis suulisel teel) · Vaimulik (muusika, mis on) seotud usuga · Organum - esimene mitmehäälne zanr saatehäälte kaasalaulmine Gregoriuse laulule · Motett 13 saj Prantsusmaal tekkinud polüfooniline mitmetekstiline laul · Madrigal 2-3 häälne laul karjuseidüllist või armastusest · Sansoon prantsusekeelne ilmalik polüfooniline laul · Dissonants ,,ebakõla", kooskõla mis mõjub pingestatult · Konsonants ,,heakõla", kooskõla, mis kõlab rahulikuna 1. Muusika olemus ja vajalikkus · muusika on vanem kui verbaalne keel loodushäälte matkimine, jumalate ja loodusjõududega suhtlemine, töölaulud, jõud, detailid
polnud palju, aga kirjaviisis sai eristada pikka ja lühikest noodivältust. Perotinus - tegevusaeg 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi algusel. Kolme- ja neljahäälse organumi ilmumine. Ülemised hääled liiguvad rütmikalt, gregooriuse koraal on aeglane ja sarnaneb kordamisega (pikad vahehelid). motett hakati kirjutama 13. sajandil Pratsusmaal. Mitmehäälsuse vorm, mille aluseks on laenatud põhimeloodia, aga see ei pea tingimata olema gregooriuse koraal. Tekkis kirikulauluna ja on mitmetekstiline laul. Algselt kõlasid vaimulikud luuletekstid, mis olid ladinakeelsed. 3-häälsed. 9. Iseloomusta gooti motetti. I hääl prantsusekeelne, ilmalik armastuslaul. II hääl tavaliselt ladinakeelne vaimulik laul. III hääl tenor, ladinakeelne, gregooriuse koraal, vähe teksti, võidi mängida ka pillil. 10. Iseloomusta kiriku suhtumist motetizanrisse. 13. sajandi lõpul keelati motetizanr kirkutes, sest see oli keerukas ja tekst muutus
13. sajandi prantsuse muusikas ilmus organumi kõrvale hulk uusi mitmehäälsuse vorme, olulisim neist oli motett. Ka selle aluseks on laenatud põhimeloodia, mis küll enam ei pea pärinema tingimata gregooriuse laulust. See laenatud viis on samuti alumises hääles, mida nüüd nimetatakse tenoriks (Id k tenere - hoidma, püsima). Selle kohale lisati uusi hääli, millega käisid nüüd aga kaasas ka uued tekstid. Gooti ajastu motett on seega mitte üksnes mitmehäälne, vaid ka mitmetekstiline laul. Motett tekkis kirikulauluna ja algselt kõlasid kohakuti üksteist sisuliselt täiendavad ja kommenteerivad ladinakeelsed vaimulikud luuletekstid. 13. sajandi teisel poolel hakati aga ülahäältes kasutama ka prantsuskeelset, enamasti ilmalikku luulet. Kõige tüüpilisemas gooti motetis on kolm häält. Alumises, tenoris, on teksti väga vähe ja seda häält võidi mängida ka pillil. Teises hääles (Id k dupluin - teine) on tavaliselt
annaabi.ee 
