Kas vabadus on illusioon? Vabadus on miski, mida mina ning ka paljud teised minuvanused noored võtavad loomulikuna ning justkui iseenesestmõistetavana.Nähes filmi ,,Nõukogude Lugu" tärkas mu peas vastastikuseid mõtteid. Esiteks tuli suure üllatusena see, et Nõukogude Liit ning Natsi-Saksamaa nii mitmetahuliselt sarnased olid, kuigi paljud skeptikud seda mitte kuidagi aktsepteerida ei suuda. Teiseks julmus, terror ning hirm, mis olid tollase aja iseloomustamiseks arvatavasti kõige paremini kirjeldatavateks märksõnadeks. Püstitasin endale küsimuse: Kas see saab üldse võimalik ola, et minu eluaja jooksul meie suur idapoolne naaber meie iseseisvust uuesti ei ohusta? Marxi ning Engelsi ideoloogiad avaldasid suurt mõju 19. ja 20 sajandi maailmapildile. Nii
Üleüldse lavaline liikumine on üks tähtsamaid etenduse osi ning rohked rekvisiidid ei häiri nende tegutsemist kuidagi. Kiitmist väärt on ka valguskujundus, millega tuuakse selgelt edasi, kuidas kodune soojus võib muutuda äkitselt süngeks meeleoluks. Samal ajal ka kõlav muusika ei tohiks vaatajat jätta ükskõikseks. ,,Augustikuu" on üks parimaid etendusi, mida olen Draamateatris vaatamas käinud. Lugu võlus mitmetahuliselt ja sügavalt. Etendus andis palju mõtlemisainet ka järgmisteks päevadeks. Arvan, et näidend meeldib vaatajatele, nii noortele kui ka vanematele, ning paljud leiavad paralleele päriselu ja etenduse vahel. Näiteks, kas sündmus toimub täna või kümne aasta pärast on inimeste peremured ja igapäeva küsimused ikka saranased.
olukordades, kus nad on käitunud valesti. "Juudit" võib panna nad mõistma oma tegusi ning arusaamatusi. Samuti, kui kinnise mõtteviisiga inimene loeb sügava sisuga teost, ei pruugi ta arugi saada, kui tähtsa sõnumiga see tekst on. Ka A.Schoppenhauer on öelnud, et " Kui raamatusse vaatab eesel, siis ei saa sealt ju peegelduda ingel." Igaüks mõistab suurejoonelisi teoseid erinevalt, vastavalt sellele, millised nad ise mõtlemiselt on. Raamatud on mitmetahuliselt põhjalikud. Teksti lähemalt süvenedes leidub seal ka massiivselt ümbrust kirjeldavat ning ajaloolist informatsiooni. Jutus peegeldub ühiskonna ja inimeste elulaad mingil kindlal ajajärgul. A.Gailit kirjeldab oma novellidest romaanis " Nipernaadi" Eestis ringi rändavat kirjanikku, kes oma raamatutele inspiratsiooni otsib. Kuna raamat on kirjutatud mitmekümneid aastaid tagasi, saab väga hästi aru tolleaegsetest eluviisidest. Paljud inimesed elasid taluelu
pigem noor ja inimlik, kuigi absoluutselt oma ülesannete kõrgusel (läheks temaga koos luurele küll) J See teeb ta lugejale lähedaseks ja võimaldab pea kõigil teda endaga samastada, mis teeb raamatusse süvenemise kergemaks. Tähelepanu väärib fakt, et autor kunagi ei nimeta teda ainult eesnime pidi - noormees on alati ainult Robert Jordan. Selline ta on - noor, kuid tõsine, südamega, kuid vapper. Teda kutsuda vaid Robertiks oleks vähe. Tema kui isiksus on avatud mitmetahuliselt: lihtsa inimesena, kes keset lahingut tahaks koju; sõjamehena, kellel pole õigust midagi karta; ja armastajana. Kõigist tegelastest tundub Pilar olevat ainuke, kes teda kõige sellena ka näeb. Teistele on ta kas sõjamees; noor, kollanoka moodi (kuid siiski mitte kollanokk) ameeriklane või niisama mees. Pilar oli võimetega - ta nägi asju, millest teistel polnud aimugi. Ta oskas näha südamega, selle asemel et vaadata silmadega ja teada vaid pealiskaudselt, mis inimesed ta ümber on
Pikihoone oli 3- või 5- lööviline ja basilikaalse ülesehitusega. Ka transept oli tavaliselt mitmelööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis, ta oli külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem, sest gooti konstruktsioon võimaldas võlvida ka laiu lööve. Külglöövid oli nii kitsad ja madalad, et ei vajanud erilist tugisüsteemi. Külglöövid jätkusid teisel pool transepti, kooris, moodustades nn kooriümbriskäigu. Koor lõppes tavaliselt polügonaalselt - mitmetahuliselt. Krüpte enam ei ehitatud ja koori põrand oli samal tasapinnal pikihoone põrandaga. Ühe või paari apsiidi asemel oli kooril mitu väikest väljaehitist - kabelit, mis kokku moodustasid kabelitepärja. Keskmine kabel oli teistest suurem ja kandis nime - Maarja kabel. Ruumi selline jaotus sidus kogu kiriku ühtseks tervikuks. Võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju õhulisemana, avaramana ja vabamana. Teravad kaared, kõrged võlvid ja kõikide
Pikihoone oli 3- või 5- lööviline ja basilikaalse ülesehitusega. Ka transept oli tavaliselt mitmelööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis, ta oli külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem, sest gooti konstruktsioon võimaldas võlvida ka laiu lööve. Külglöövid oli nii kitsad ja madalad, et ei vajanud erilist tugisüsteemi. Külglöövid jätkusid teisel pool transepti, kooris, moodustades nn kooriümbriskäigu. Koor lõppes tavaliselt polügonaalselt - mitmetahuliselt. Krüpte enam ei ehitatud ja koori põrand oli samal tasapinnal pikihoone põrandaga. Ühe või paari apssiidi asemel oli kooril mitu väikest väljaehitist - kabelit, mis kokku moodustasid kabelitepärja. Keskmine kabel oli teistest suurem ja kandis nime - Maarja kabel. Ruumi selline jaotus sidus kogu kiriku ühtseks tervikuks. Võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju õhulisemana, avaramana ja vabamana. Teravad kaared, kõrged võlvid ja kõikide
Pikihoone oli 3- või 5- lööviline ja basilikaalse ülesehitusega. Ka transept oli tavaliselt mitmelööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis, ta oli külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem, sest gooti konstruktsioon võimaldas võlvida ka laiu lööve. Külglöövid oli nii kitsad ja madalad, et ei vajanud erilist tugisüsteemi. Külglöövid jätkusid teisel pool transepti, kooris, moodustades nn kooriümbriskäigu. Koor lõppes tavaliselt polügonaalselt - mitmetahuliselt. Krüpte enam ei ehitatud ja koori põrand oli samal tasapinnal pikihoone põrandaga. Ühe või paari apsiidi asemel oli kooril mitu väikest väljaehitist - kabelit, mis kokku moodustasid kabelitepärja. Keskmine kabel oli teistest suurem ja kandis nime - Maarja kabel. Ruumi selline jaotus sidus kogu kiriku ühtseks tervikuks. Võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju õhulisemana, avaramana ja vabamana. Teravad kaared, kõrged võlvid ja kõikide muude
lihtne hea olemine -- sellel on Vetemaa loomingu kontekstis miinusmärk peal, nende näol on tegemist vaid illusiooni, enesepettuse või lohutava valega. Reaalses teos kogevad tegelased määratust, sundseisu, käitumise determineeritust, ainult refleksioonides arutletakse teistsuguse käitumise võimalikkuse üle. Seega on autor sellist tüüpi tegelaste valiku ja isikuvabaduse alaks jätnud nende teadvuse, siseelu. See sisemaailma autonoomsus on väikestes romaanides mitmetahuliselt välja arendatud ning ühtviisi iseloomulik Ruuben Illimele «Pillimehes», Aarnele «Väikeses reekviemis suupillile» ja Jaanile «Munades hiina moodi». Oma sisemaailmas üritavad nad olla vabad, sõltumatud, asetuvad väljapoole head ja kurja, koguni väljapoole aegruumi, et sel viisil vabaneda süütundest, vastutusest, moraalsest ummikust. Mida enam on tegelane reaalelulises käitumises allunud
☼ tuleb vältida ideelisi eksimusi kronoloogia vastu Marc Bloch (1886-1944) ☼ legend - vabatahtlikult läks armeesse ☼ keskaja uurimused: majandus-, sotsiaal- ja kultuuriajalugu ajalookäsitlus: ☼ raamatud on suunatud kollektiivsete mallide uurimisele, inimeste kooslus, elu kogu täiuses ☼ suur intensiivne koostöö teiste sotsiaalteadustega mentaliteediajaloo: ☼ “mentaalne atmosfäär”- mitmetahuliselt ühiskonnast mõtlemine ☼ “Feodaalühiskond”- totaalse ülevaade kogum - feodaalsete ühiskonna mentaalsete raamide uurimine - traditsioonilised ajaloolased ei saa uurida emotsionaalseid nähtusi ☼ “Imettegevad kuningad”- uuring, mis püüab mõtestada uskumust keskajast ja 18. sajandini; Prantsusmaa ja Inglismaa kuningate puudutamise teel: skrofuloos - üldine veendumus. kuidas seda seletada? Bloch arvas, et ühelt poolt imed on võimalikud, esile
pigem noor ja inimlik, kuigi absoluutselt oma ülesannete kõrgusel (läheks temaga koos luurele küll) J See teeb ta lugejale lähedaseks ja võimaldab pea kõigil teda endaga samastada, mis teeb raamatusse süvenemise kergemaks. Tähelepanu väärib fakt, et autor kunagi ei nimeta teda ainult eesnime pidi - noormees on alati ainult Robert Jordan. Selline ta on - noor, kuid tõsine, südamega, kuid vapper. Teda kutsuda vaid Robertiks oleks vähe. Tema kui isiksus on avatud mitmetahuliselt: lihtsa inimesena, kes keset lahingut tahaks koju; sõjamehena, kellel pole õigust midagi karta; ja armastajana. 54 Kõigist tegelastest tundub Pilar olevat ainuke, kes teda kõige sellena ka näeb. Teistele on ta kas sõjamees; noor, kollanoka moodi (kuid siiski mitte kollanokk) ameeriklane või niisama mees. Pilar oli võimetega - ta nägi asju, millest teistel polnud aimugi. Ta oskas näha
annaabi.ee 
