kaasaja elurütmis on inimestel vaja grupikuuluvuse moraalset ja emotsionaalset tuge, mis oleks perekonna ja riigi vahepealne. Tavaliselt tuleb see tugi etniliselt grupilt, kuhu kuulutakse. Kolmandaks, mitmekultuurilisest perspektiivist lähtudes on võimalik paremini ja mitmekülgsemalt kaitsta inimeste erinevaid huve ja õigusi. Puudusteks on see, et itmekultuurilises ühiskonnas võetakse vahel kuulda vaid domineerivate gruppide häält ning teisi gruppe eiratakse. Nõrgad on sellised mitmekultuurilised ühiskonnad, kus iga rühm säilitab oma erijooni, kuid ühisväärtuste leidmise ja väljatöötamisega ei tegelda. Kultuuriliste vähemuste rühmad elavad pahatihti teistest eraldatuna. Pole tähtis, kas nad on sellise eraldatuse ise valinud või on see peale surutud. Kui kultuurigrupid on sotsiaalselt alla surutud ning neil on ülejäänud ühiskonnaliikmetega suhtlemisel probleeme, siis suurenevad konfliktid väärtushinnangutes. 4
negatiivselt, vaid tegelikult annab see meile hea võimaluse end täiendada ja õppida elama erinevate inimestega ning nende uusi mõtteid ja ideid kasutada oma tavapärases elus, et muuta see mitmekesisemaks. Samuti õpivad rahvusvähemused meilt. Nii saame me üksteist täiendada. Sulev Valdmaa on väga tabavalt öelnud, et mitme kultuuri olemasolu ühiskonnas suurendab seal elavate inimeste teadlikkust sellest, et tegelikult oleme me kõik mitmekultuurilised isiksused- inimese identiteet on algusest peale mitmekultuuriline (Valdmaa, 2002). Seega on väga suur tõenäosus, et iga õpetaja õpetab mitmekultuurilises klassis. Kasutatud kirjandus 1. Valdmaa, S. (2002). Mitmekultuuriline maailma pedagoogilisest perspektiivist. Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituut. 2. Trasberg, K. (2002). Haridus mitmekultuurilises perspektiivis. Tartu: TÜ Kirjastus. 3. Soll, M. (2002). Rahvusvähemused Eesti koolis. Haridus, nr 4, lk 47
oma kultuuri paremini tundma õppida ning julgemalt teistest kultuuridest pärit inimestega suhelda. Arvestades seda, et kultuure on maailmas sadu, pole kindlasti võimalik kõiki nende eripärasid tunda, kuid on võimalik hinnata, milliseid erinevusi tasub seostada kultuuriga ning millised neist on individuaalsed erinevused. Kultuuridevahelised erinevused on küll suured ja olulised, kuid inimeste vahelised erinevused ühe kultuuri sees on tavaliselt suuremadki. Valdav osa maailma riike on mitmekultuurilised ning ühe kultuuri esindajaid elab mitmes riigis, samuti on palju mitmekultuurilisi inimesi. Tasub meeles pidada, et kultuurilised identiteedid ja kultuurierinevused pole kaasa sündinud ja olemuslikud vaid (teadlikult) konstrueeritud. Kultuur omandatakse koduse kasvatuse, koolihariduse ja meedia kaudu ning seda mõjutab riigi/valitseva usu ideoloogia kaudu. Kultuurikuuluvuse määratlemisel tuleks alati küsida inimese enda hinnangut, vastasel
kultuuri sisse sulandumiseni) või akulturatsioonini (oma kultuuri kaotamiseni). Suuremas kultuuris (dominantkultuuris) eksisteerivat erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste gruppi nimetatakse subkultuuriks. Nii kõneldakse noortekultuurist, punk-kultuurist, linnakultuurist jm. Mitmekultuurilises ühiskonnas eksisteerivad selgelt eristuvad, keele ja päritolu või rahvusega seotud kultuurid. Selles mõttes on enamik tänapäeva riike mitmekultuurilised. Inglise ja ameerika antropoloogias seletatakse neid kahte terminit üksteise kaudu. Kultuur ja ka tsivilisatsioon koosnevad oma tervikus teadmistest, usunditest, kunstist, kõlbelisusest, seadustest, tavadest, mitmetest teistest võimetest ja harjumustest, mis iseloomustavad inimest kui ühiskonna liiget. Kultuuri mõiste mitmekesisus viitab selle mõiste keerulisusele ja mitmekihilisusele, mis liidab endasse maailma kõiki materiaalseid ja vaimseid väärtusi, mida on loonud inimkond.
igaüks oma kultuuritraditsioone. Aga mitmekultuurilisest ühiskonnast rääkides ei peeta silmas mitte üksnes kultuurilise mitmekesisuse sallimist, vaid ka vajadust tunnustada seaduslikult eri rassiliste, usuliste ja kultuuriliste gruppide õigusi. Eesti kuulub oma ajaloo- ja kultuuripärandiga Euroopasse, kus elab palju erinevaid rahvaid oma kultuuride ja tavadega. Kuigi Euroopa ühiskonnad on loodud ühise riigi ja rahvuse identiteedile ehk rahvuslikkusele, on siiski need ühiskonnad mitmekultuurilised, s.t. erinevatel perioodidel ja põhjustel on Euroopasse elama asunud palju inimesi ka teistelt kontinentidelt tuues kaasa oma tavad ja kombed. Ja kuigi võõralt maalt tulnud inimestel on tihti teistsugune mõtlemis- ja elamisviis, võib Euroopa mitmekesisust pidada tema tugevuseks. 2.1. Mitmekultuurilise ühiskonna väärtused: Kuna mitmekultuuriline ühiskond toetab rahvuste, religiooni, tavade paljusust, siis on tal ka mitmekülgsed väärtushinnangud. Põhihoiak ei saa öelda, et üks
Aga mitmekultuurilisest ühiskonnast rääkides ei peeta silmas mitte üksnes kultuurilise mitmekesisuse sallimist, vaid ka vajadust tunnustada seaduslikult eri rassiliste, usuliste ja kultuuriliste gruppide õigusi. Eesti kuulub oma ajaloo- ja kultuuripärandiga Euroopasse, kus elab palju erinevaid rahvaid oma kultuuride ja tavadega. Kuigi Euroopa ühiskonnad on loodud ühise riigi ja rahvuse identiteedile ehk rahvuslikkusele, on siiski need ühiskonnad mitmekultuurilised, s.t. erinevatel perioodidel ja põhjustel on Euroopasse elama asunud palju inimesi ka teistelt kontinentidelt tuues kaasa oma tavad ja kombed. Ja kuigi võõralt maalt tulnud inimestel on tihti teistsugune mõtlemis- ja elamisviis, võib Euroopa mitmekesisust pidada tema tugevuseks. Mitmekultuurilise ühiskonna väärtused Kuna mitmekultuuriline ühiskond toetab rahvuste, religiooni, tavade paljusust, siis on tal ka mitmekülgsed väärtushinnangud. Probleem:
igaüks oma kultuuritraditsioone. Aga mitmekultuurilisest ühiskonnast rääkides ei peeta silmas mitte üksnes kultuurilise mitmekesisuse sallimist, vaid ka vajadust tunnustada seaduslikult eri rassiliste, usuliste ja kultuuriliste gruppide õigusi. Eesti kuulub oma ajaloo- ja kultuuripärandiga Euroopasse, kus elab palju erinevaid rahvaid oma kultuuride ja tavadega. Kuigi Euroopa ühiskonnad on loodud ühise riigi ja rahvuse identiteedile ehk rahvuslikkusele, on siiski need ühiskonnad mitmekultuurilised, s.t. erinevatel perioodidel ja põhjustel on Euroopasse elama asunud palju inimesi ka teistelt kontinentidelt tuues kaasa oma tavad ja kombed. Ja kuigi võõralt maalt tulnud inimestel on tihti teistsugune mõtlemis- ja elamisviis, võib Euroopa mitmekesisust pidada tema tugevuseks. 2.1. Mitmekultuurilise ühiskonna väärtused: Kuna mitmekultuuriline ühiskond toetab rahvuste, religiooni, tavade paljusust, siis on tal ka mitmekülgsed väärtushinnangud. Põhihoiak ei saa öelda, et üks
annaabi.ee 
