Kui laps kooli pandi, siis tehti seda 7aastaselt. Naisel puudusid poliitilised õigused. Abielludes läks ta isa eestkostelt abikaasa eestkostele. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Roomat valitses rahvakoosoleku poolt kinnitatud kuningas ning senat, milleks oli tähtsamate sugukonnavanemate kogu. Elu-olu Roomlaste elu erines seisustele vastavalt vägagi. Luksuslikes lossides elavate aristokraatide kõrval elasid vaesemad kihid mitmekordsetes tellis ehitistes, mis elanikele tihti ka kaela kukkusid. Rooma maja oli traditsiooniliselt nelinurkne kivimaja mille keskel asus magamistubadest ümbritsetud eluruum aatrium. Aatrium oli avatud katusega, sisse sajava vihma jaoks oli omaette bassein, hilisemal ajal rajati suuremate majade juurde sammaskäiguga piiratud aed ja vastuvõturuum. Linnas oli keskne koht foorumil, linnapilti ilmestasid templid (Panteon), triumfikaared ning avalikud hooned: termid, tsirkused. Meelelahutus
kasvavad metsad, kuivematel aladel poolkõrbed. Ekvatoriaal Aasta läbi on ühesugune ilm, Puna- ja pruunmullad Loomade elu vihmametsas Kõige kiirema ja lopsakama Maavarade sed keskpäeval on päike seniidis. +23 ( ferralliit-mullad ) Toimub sarnaneb eluga linna taimekasvuga. Puud on kaevandamine, vihmametsa kuni +27 kraadi. Sademeid üle 2000 keemiline murenemine. mitmekordsetes majades. igihaljad. Kookospähklipalm, metsandus, d mm. Pinnamoodi kujundab Loomad peavad olema head orhidee, liaan, heveapuu, alepõllundus. veeerosioon. Mullastik ei ole ronijad, linnud okste vahel rododendron Inimesed korjavad viljakas
provintsidest ja eriti Idamaadest. Seal said kokku erinevate keelte ja uskumustega rahvad kes kõik austasid rooma jumalaid ja suhtlesid oma vahel ladina keeles. Paljud roomlased olid aga vaesed kellel polnud püsivat tööd. Sellepärast hakati juba varakult vaestele äraelamiseks tasuta villja mis toodi sisse meretaguste provintsidest. Rikkad roomlased elasid aga uhketes ja mugavates majades. Nendel majadel oli veevärk ja kanalisatsioon. Lihtrahvas elas aga ebamugavates mitmekordsetes üürimajades, kus oli terve perekonna peale enamasti vaid üks tuba. Vett saadi väljast ühiskasutuskaevust ja praht visati lihtsalt tänavale. Elu sellistes majades oli ohtlik, sest lohakalt ehitatud hoone võis kokku variseda ja nii võis palju inimesi surma saada. Ka tulekahjud puhkesid tihti ja kuna roomas puudus kaua aega tuletõrje oli tule piiramine ja kustutamine väga raske. Nii võisid hävida lausa terved linnaosad. Loomulikult oli Roomas ka palju avalikke ehitusi
· Uued templid, s.h. Panteon kõigi jumalate tempel. · Palatinuse künkale keisrite paleed. · Keisritele triumfikaared ja obeliskid (triumf võiduka väejuhi pidulik sissesõit linna). · Suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem (ld.k. cloaca maxima) ja veejuhtmed. · Termid avalikud saunad, kus sai tegeleda kultuuriga (raamatukogud). · Lihtrahvas elas mugavusteta mitmekordsetes üürimajades. d. Aatriumelamu jõukate roomlaste elamutüüp: · Ühekorruseline 4-nurkne kivist elamu. · Hoone keskmeks oli aatrium avatud katusega siseõu. · Aatriumist pääses ülejäänud ruumidesse. · Hoone taga sammaskäiguga ümbritsetud aeg. e. Pompej (Pompeij/Pompei) · Lõuna-Itaalia väikelinn Vesuuvi jalamil. · Pärast purset 79.a. mattus vulkaanilise tuha alla. · Pärast väljakaevamisi (18
Klaasi kastid peavad asetsema kindlal alusel, vältimaks klaasi purunemist kastide deformeerumise tagajärjel. Klaas nõuab lastimisel-lossimisel ettevaatlikku ümberkäimist. Kastides lehtklaasi stoovimistegur on 1,1...1,4 m3/t. Sideaineid nagu tsementi, alabastrit, kipsi ja lupja tuleb hoida niiskumise eest. Niiskumisel nad moonduvad: kivistuvad ja muutuvad ehitusmaterjalidena kasutamiskõlbmatuks. Tsementi veetakse mitmekordsetes paberkottides või puust tünnides. Lastimis- ja lossimistööde käigus tekib palju tolmu, sest tsement pudeneb välja väga väikestest aukudest ja õmblustest. Tsemenditolm, sattudes tekimehhanismide hõõrduvatele osadele, põhjustab nende kiiremat kulumist, seepärast kaetakse tekimehhanismid enne tolmavate lastidega tööde algust kinni. Lastimisel tuleb jälgida, et laevale ei satuks katkised kotid või tünnid. Niiske ja vihmase ilmaga tuleb tsemendi lastimine peatada.
Foorum omandas piduliku välisilme. Kerkisid ühiskondlikud hooned amfiteatrid, hipodroomid ja teatrid. Uued templid, s.h. Panteon kõigi jumalate tempel. Palatinuse künkale keisrite paleed. Keisritele triumfikaared ja obeliskid (triumf võiduka väejuhi pidulik sissesõit linna). Suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem (ld.k. cloaca maxima) ja veejuhtmed. Termid avalikud saunad, kus sai tegeleda kultuuriga (raamatukogud). Lihtrahvas elas mugavusteta mitmekordsetes üürimajades. Aatriumelamu jõukate roomlaste elamutüüp: Ühekorruseline 4-nurkne kivist elamu. Hoone keskmeks oli aatrium avatud katusega siseõu. Aatriumist pääses ülejäänud ruumidesse. Hoone taga sammaskäiguga ümbritsetud aeg. Pompej (Pompeij/Pompei) Lõuna-Itaalia väikelinn Vesuuvi jalamil. Pärast purset 79.a. mattus vulkaanilise tuha alla. Pärast väljakaevamisi (18.sajandil) ettekujutus arhitektuurisaavutustest, mis omased ka väikelinnadele.
Foorum omandas piduliku välisilme. Kerkisid ühiskondlikud hooned amfiteatrid, hipodroomid ja teatrid. Uued templid, s.h. Panteon kõigi jumalate tempel. Palatinuse künkale keisrite paleed. Keisritele triumfikaared ja obeliskid (triumf võiduka väejuhi pidulik sissesõit linna). Suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem (ld.k. cloaca maxima) ja veejuhtmed. Termid avalikud saunad, kus sai tegeleda kultuuriga (raamatukogud). Lihtrahvas elas mugavusteta mitmekordsetes üürimajades. d)Aatriumelamu jõukate roomlaste elamutüüp: Ühekorruseline 4-nurkne kivist elamu. Hoone keskmeks oli aatrium avatud katusega siseõu. Aatriumist pääses ülejäänud ruumidesse. Maja taga sammaskäiguga ümbritsetud aeg. C)Pompej (Pompeij/Pompei) Lõuna-Itaalia väikelinn Vesuuvi jalamil. Pärast purset 79.a. mattus vulkaanilise tuha alla. Pärast väljakaevamisi (18.sajandil) ettekujutus arhitektuurisaavutustest, mis omased ka väikelinnadele.
Foorum omandas piduliku välisilme. Kerkisid ühiskondlikud hooned – amfiteatrid, hipodroomid ja teatrid. Uued templid, s.h. Panteon – kõigi jumalate tempel. Palatinuse künkale keisrite paleed. Keisritele triumfikaared ja obeliskid (triumf – võiduka väejuhi pidulik sissesõit linna). Suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem (ld.k. cloaca maxima) ja veejuhtmed. Termid – avalikud saunad, kus sai tegeleda kultuuriga (raamatukogud). Lihtrahvas elas mugavusteta mitmekordsetes üürimajades. d)Aatriumelamu – jõukate roomlaste elamutüüp: Ühekorruseline 4-nurkne kivist elamu. Hoone keskmeks oli aatrium – avatud katusega siseõu. Aatriumist pääses ülejäänud ruumidesse. Maja taga sammaskäiguga ümbritsetud aeg. C)Pompej (Pompeij/Pompei) Lõuna-Itaalia väikelinn Vesuuvi jalamil. Pärast purset 79.a. mattus vulkaanilise tuha alla. Pärast väljakaevamisi (18.sajandil) ettekujutus arhitektuurisaavutustest, mis omased ka väikelinnadele.