(http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk 60...85) - Transistor kui pidevatoimeline võimenduselement. - Võimendusaste üksiktransistoriga (bipolaartransistor ühise emitteriga ja väljatransistor ühise lättega lülituses). - Tööpunkt (ehk reziim) ja staatiline ning dünaamiline koormussirge. - Astmete aseskeemid. - Pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Järgurid, nende pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Ühise baasiga aste. - Astmetevaheline sidestus mitmeastmelises võimendis. - Tagasiside võimendites. - Tagasiside tüübi mõju võimendi põhiparameetritele. - Bipolaartransistori töö lülitireziimis. - Stabiilse voolu generaatorid. Käesoleva teksti sisujaotus: 6.1 Võimendid: mõiste, liigitus ja põhiparameetrid 6.2 Võimendusastmed bipolaartransistori baasil 6.2.1 ÜE-lülituses transistor 6.2.2 ÜK-lülituses transistor e. emitterjärgija 6.2.3 ÜB-lülituses transistor 6.2.4 Transistori tööpunkt ja koormussirge 6
HNO3-H2SO4 segu, saame nitroareene Analoogiliselt halogeenimisega, on areenide nitreerimine elektrofiilne asendusreaktsioon. Elektrofiiliks on nitrooniumioon, mis tekib lämmastikhappe ja väävelhappe segus. Nitrooniumioon on tugev elektrofiil ja ta on võimaline siduma elektronpaari benseenituumast. Kuna areenide nitreerimine on lihtne ja odav tehnoloogiline protsess, siis kasutatakse nitreerimist mitmete asendatud areenide saamiseks. Näiteks saadakse aniliini mitmeastmelises sünteesis, üle nitrobenseeni. Sulfoneerides, kasutades H2SO4 või oleumi (SO3 lahus k. H2SO4-s) saame aromaatseid sulfohappeid. Sulfoneerimiseks on vajalik tugev elektrofiil SO3H saadakse H2SO4 ja SO3 segus (SO3 seob väävelhappest vee. (valem H2SO4.xSO3 ) Alküleerimisel (alküülimisel) Friedel-Craftsi järgi haloalkaanidega Lewise hapete juuresolekul saame alküülareene. Kui kasutada elektrofiilina alküülhalogeniidi Lewis'e happe juuresolekul, on võimlaik areene alküleerida
Talvine ööpäevane koormus on tavaliselt 10-15% suurem kui suvine. Ööpäevase koormusgraafiku alusel saab arvutada ööpäevast keskmist koormust(P k=Sööp/24) ja koormusgraafiku täitetegurit, mis on väiksem või võrdne ühega (Kt.t=Pk/Pmax). Aastase koormusgraafiku alusel saab arvutada maksimaalkoormuse kasutusaega (T max=Saasta/Pmax) 8. KUNI 1000V PINGEGA VÕRKUDE KAITSE SULAVKAITSMETEGA 9. KUNI 1000V PINGEGA VÕRKUDE KAITSE KAITSELÜLITITEGA 10. SELEKTIIVSUSE KONTROLL MITMEASTMELISES VÕRGUS Mitmeastmelistes võrkudes kontrollitakse kaitseaparaatide selektiivsust igas kahes naaberastmes. Kaitse on selektiivne, kui kaitseaparaatide tunnusjooned ei lõiku ega kattu. (kui mõemas astmes on sama tüüpi sulvakaitsmed, siis sularite rakendustunnusjooned ei lõiku; kõrgemas astmes kasutatakse kaitselülitit ja madalamas sulvakaitsmeid, siis selektiivsuse täitmisega ei teki probleeme; kõrgemas
Antud kompressori headeks omadusteks on ruumala säästev konstruktsioon, ühtlane töö ja ühtlase rõhuga õhuvool. 10. Mis on turbiin kompressorid, iseärasused Aksiaalkompressor Antud kompressoris tekitatakse teljesuunaline õhuvool, mille tulemusena saavutatakse väljundkanalis rõhu tõus. Kiirendus toimub tiiviku telje suunas. Antud kompressorit kasutatakse eriti suurte suruõhu vooluhulkade saamiseks. Õhuvoolu tekitamine mitmeastmelises radiaalkompressoris toimub õhu juhtimise teel ühest kompressorist järgmisesse. 11. Kompressorite tootlikkuse reguleerimine Tootlikkuse reguleerimist teostatakse: * kompressorist pneumosüsteemi väljastatava õhuhulga piiramisega, * kompressorisse juhitava õhuvoolu sulgemisega ja avamisega, * kompressori sisselaskeklapi lukustamisega avatud asendisse, * kompressori ajami pöörlemissageduse muutmisega, * kompressorisse juhitava õhuvoolu piiramisega,
U cos 2 2 10. Selektiivsuse kontroll mitmeastmelises võrgus: P aktiivvõimsuse kadu; Mitmeastmelistes avatud võrkudes kontrollitakse kaitseaparaatide rakendamise selektiivsust Pa aktiivkadu, mis on seotud aktiivvõimsuse ülekandmisega; igas kahes naaberastmes. Kaitse on selektiivne, kui kaitseaparaatide rakendustunnusjooned, Pr aktiivvõimsuse kadu, mis on seotud reaktiivvõimsuse ülekandmisega.
10). Sele 10 - Rooti kompressor 2.2.6 Aksiaalkompressor Antud kompressoris tekitatakse teljesuunaline õhuvool, mille tulemusena saavutatakse väljundkanalis rõhu tõus. Kiirendus toimub tiiviku telje suunas (sele 11). Antud kompressorit kasutatakse eriti suurte suruõhu vooluhulkade saamiseks. Sele 11 - Aksiaalkompressor 13 2.2.7 Radiaalkompressor Õhuvoolu tekitamine mitmeastmelises radiaalkompressoris toimub õhu juhtimise teel ühest kompressorist järgmisesse (sele 12) Sele 12 Radiaalkompressor 14 Sele 13 Erinevate kompressoritüüpide võrdlus 15 2.3 Kompressorite tootlikkuse reguleerimine Kuna reaalsetes tingimuses ei ole pneumosüsteemi poolt tarbitav suruõhu vooluhulk püsiv, on vajalik kompressori poolt toodetava suruõhu vooluhulka reguleerida
10). Sele 10 - Rooti kompressor 2.2.6 Aksiaalkompressor Antud kompressoris tekitatakse teljesuunaline õhuvool, mille tulemusena saavutatakse väljundkanalis rõhu tõus. Kiirendus toimub tiiviku telje suunas (sele 11). Antud kompressorit kasutatakse eriti suurte suruõhu vooluhulkade saamiseks. Sele 11 - Aksiaalkompressor 13 2.2.7 Radiaalkompressor Õhuvoolu tekitamine mitmeastmelises radiaalkompressoris toimub õhu juhtimise teel ühest kompressorist järgmisesse (sele 12) Sele 12 – Radiaalkompressor 14 Sele 13 – Erinevate kompressoritüüpide võrdlus 15 2.3 Kompressorite tootlikkuse reguleerimine Kuna reaalsetes tingimuses ei ole pneumosüsteemi poolt tarbitav suruõhu vooluhulk püsiv, on vajalik kompressori poolt toodetava suruõhu vooluhulka reguleerida
ülesehituse lihtsuse poole. Uurimistega on selgitatud välja, et alluva ja ülemuse või mistahes kahe inimese vahelise suhtlemise korral ei ole esialgse teabe vastuvõtmine võimalik 100%-liselt, vaid esinevad teatud kaod ja müra, vähemalt 14%. See asjaolu seletab nii mõndagi, mis organisatsioonis juhtub kommunikatsiooni seisukohalt. Seejuures võib mõnede juhtimistasemete vahel toimuda informatsiooni suurem kadu, nagu näiteks esitatud skeemil asedirektori ja tsehhijuhataja vahel. Mitmeastmelises organisatsioonis võib lõpuks töö tegijateni jõuda vaid väike osa sellest teabest, mida tippjuhtkond kavandas ja lähetas. Selliste kommunikatsiooniraskuste loojad on juhid ise, kes hiljem näevad ränka vaeva, et tagada õige teabe edastamist ülalt alla ja alt üles, kus toimub samasugune teabe moonutamine. Igapäevases töös väljendub see askeldamise, nõupidamiste ja sellise olukorraga, kus kõik tegelevad kõigega ning keegi ei tea enam, mis on tema tegelikud ülesanded
annaabi.ee 
