" - Jeesusele antakse isanimi Kristus. · Usu suunad: 1) Jaakobus - Suund usukus, et peab hakkama juudiks ja talitama nende järgi. 2) Paulus - Seaduste täitmine pole oluline. Peamine, et usutakse Kristusesse. Jerusalemmas toimub kahe suuna kokkutulek, kus leidakse, et on õige Paulus.Jaotatakse ülesanded. - Jaakobus jääb juudi suuna juhiks. - Peetrus peab läbi viima diaspoora (võõralmaal hajutatud elamine) ja missioni läbiviimine. - Paulus peab tegelema paganatega. · Peetrus - Ameti poolest kalur. Oli üks kaheteistkümnest jüngrist. Jeesus andis talle selle nime, pidades teda tugevaks kui kaljuks. - Teda on kirjeldatud ägeda ja vigu tegeva inimesena. - Pärast Jeesuse vangistamist ütles ta, et ta ei tunne Jeesust. - Roomlased hukkasid ta usu tõttu. · Paulus - Haritud juut. Tundis hästi juudi filosoofiat. - Algul aitas kristlasi vangistada
Muslim ibn Hajjoj ja tema kogumik sama nimega. Sira- kõige varesem. Snifism- rohkem mõjutatud kristlusest, budismi poolt. Nn sisekaemus, alagab askeetlusega. Tõeline religioon ega .. vaid armastus ja jumala tundmine. Tugisambad:(5) 1) usutunnistus e šahäda(pole teist jumalat kui alah), ka kõige olulisem!; 2) palluvus e salät(algselt oli 3 palvust päevas, judaismi eeskujul, nüüd juba 5 palvust); 3) annetamine e zakät e 25%sissetulekust peaks minema annetuseks(ka missioni töö käib siia alla.; 4)palveränne e hägg(hadž)(kuukalender on liikuv kalender ja päikesekalender pole.) Paljudel see ei õnnetus, kuna see on väga kulukas. 5) paastumine e sawm, kuukalendri 9kuul, ei tohi süüa, juua, suitsetada..päikesetõustsut päikeseloojanguni. Peab uskuma jumala ainsusesse. 25 II osa Manilus, Manihheism Kosmopoliitne ususnd ja rajaja on Mani, kasvas üles rühmituses, mida ei teata. Paljud
erinevat värvi riideesemed. Seitsmekümnendate looming – loomamustriga kangad, topless ja backlness, läbipaistvad kangad, shikk jalgratturistiil ning vene balletist inspireeritud kolleksioon, mille talupojasärke müüdi kogu maailmas lugematul arvul. Saint Laurent`i impeerium toodab peale rõivaste ka aksessuaare, voodi- ja lauapesu, parfüüme ja kosmeetikat. 8 Kaheksakümnendate liikumapanev jõud Milano oli Giorgio Armani, Gianni Versace, Missioni, Franco Moschino ja Valentino kuulsate nimede toel jõudnud Itaalia moepealinna seisusse. Giorgio Armani mõnevõrra madalama hinnaga moeseeria Emporio (1981) osutus teerajaks uuele diffusion- suunale, mida on jäljendanud loendamatu disainerid kogu maailmas. Vivienne Westwood ja Katharine Hamnett olid endale kindlustanud Londoni esidisainerite positsiooni, New Yorgis aga tegid edukat karjääri Ralph Lauren, Calvin Klein ja Donna Karan. Laurenist oli saanud inglise aristokraatliku ja ameerika
Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele kaasa ka F.W. Borm. Nii muutuski "Pernu Postimees" ülimalt mõjukaks ja loetavaks ajaleheks, 1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat. Jannsenist, endisest Vändra karjapoisist, sai nüüd just "Perno Postimehe" tõttu peaaegu ülemaalise kuulsuse ja mõjuga rahvamees ja esimene eesti avalik tegelane. Samaaegselt "Perno Postimehega" ilmusid ka kirikuringkondade poolt toimetatud ajalehed- "Tallorahva postimees" ja "Missioni-Leht", mis aga toimetajate kesise keeletundmise ja kasutusega manitsevateks ja ajakaugeteks väljaanneteks kujunesid ning seetõttu ajalehtedega alles harjuma hakkavale eestlasele võõraks jäid. Tartu-aastad Ajalehe hea menu tõttu tuli Postipapa mõttele loobuda koolitööst ja pühenduda ainult ajakirjandusele. 1863. aastaks oligi väike Pärnu papa Jannsenile kitsaks jäänud, ta loobus aasta lõpul "Perno Postimehe" toimetamisest ja kolis koos perega tollase Eesti
Põllumajandustoodete kasvatamiseks soodsad piirkonnad (taheti leida piirkondi, kus kasvatada suhkruroogu, kohvi, puuvilla. -) Liigse rahvastiku välja viimine rahvaarv oli kasvanud ning Euroopas see rahvastik ei leidnud enam elatist (ei suudetud ära toita ning polnud ka piisavalt tööd). -) Strateegiline huvi taheti saada enda kätte mingid kindlad piirkonnad, et laiendada kontrolli teiste piirkondade üle. -) Kultuurilise ja religioosse missioni eesmärgil taheti oma lääne kultuuri ja oma kristliku usku laiendada (usuti, et teised rahvad on alamad ning neid tuleb meie kultuuri ning religiooniga harida) * Impeeriumide rajamine toimus lainetena: -) 16. sajand toimus esimene laine, millest võtsid osa britid, prantslased, hollandlased, hispaanlased ja portugaallased. Laiendati oma valdusi Ameerikasse, Indiasse ja Kagu- Aasiasse. Oma impeeriumi laiendamisega tegelesid ka türklased, kes laiendasid seda Lähis-
teha. Novgorod astub sellele vastu, saadab alluvate juurde karistusväe. Need elanikud, kes soovisid Moskva alla minna, nendega käituti karmilt. Moskva põhjarahvastele tähelepanu päärama sürja komid. Häid karusnahku taheti. Üks taktika, et põhja hakati saatma munki, kes levitasid ristiusku. Venemaal polnud sugugi kogu rahvas ristiusku. Tõsise tegelasena esile toodud Permi Stefan teda iseloomustatud suure kultuuritoojana, ta tegi komide hulgas aktiivset missioni tööd ja koostanud aabitsa. Tõlkinud mitu kristliku sisuga raamatut komi keelde. Tegelikult Permi Stefani tegevuse tulemusel hävines varajasem Permi-komide kirjakeel. Venelased kiitsid, et harivad oma rahvast. 1425 Vassili I sureb. Ta pärandab võimu pojale, Vassili Iile (1425-1462), kes oli kümme. Võimu soovis enda kätte Vassili I vend Juri, vaidlus selle üle, kuidas suurvürste määrata? Jaroslav Targareeglid, et kui vanem vend sureb, siis troon nooremale. Juri hakkas
Artaxerxese 7.valitsusaastal (a. 458) olevat õpetlane-,kirjutaja-preester Esra reisinud Paabelist Jerusalemma, selleks, et Pärsia kuninga ülesandel ja tema käes oleva seaduse alusel teostada juurdlust Juudamaa kohta ning seada ametisse valitsejad ja kohtumõistjad juutidele Juudas ja üldse Transeufrateenas. Iisraeli-juudi seadus olevat kehtestatud kuningliku pärsia õigusena ning sanktsioneeritud riiklike karistuste varal. Esra missioni sisu teostada Juudas ja Jeruusalemmas juurdlust ja ehitada üles tempel - antakse teada aramikeelses tekstis Esr 7. (11)12-26. Pärast tema ja kaasreisijate jõudmist Jerusalemma (Esr 8) puudutatakse peatükkides 9-10 hoopis teist teemat. Esrale olevat teatatud, et paljudel juutidel on võõrast rahvusest naised, ning rahvakoosolekul Esra juhtimise all on otsustatud lahutada säärased segaabielud. Sellega Esra raamat lõppeb.
tööline. Alles sajandi lõpukümnendil kirjutab Jaan Lammas Eesti Postimehes: "Ja teades, missugune vägi ja võim ajakirjanikkudel on..." (Eesti Postimees 18.3.1895). Umbkaudu sellest ajast nimetatakse ajalehetegijaid sagedamini ajakirjanikeks. Eestikeelse rahvusliku ajakirjanduse tekkimise perioodil (1857-1877) tegutses väljaannete juures 8 ajalehe kirjutajat: F.N. Russow (Tallinna Koddaniko Ramat), J. Diesfeld (Missioni Leht), J. Hurt (EP lisaleht), J.V. Jannsen ja L. Koidula (PP ja EP), C. Körber (Tallorahwa Postimees), C.F. Lorenzonn (PP) ning A.H. Haller (Ristirahva Pühapäevaleht). Püsima jäid eelkõige Jannseni rahvapäraselt kirjutatud PP ja EP, mis pöördusid lugeja kui võrdse poole. Nii PP kui EP ilmusid üks kord nädalas. Jannsenit eraldas ülejäänutest alates 1864 tema täishõivelisus. Varakult asus Lydia Jannsen e Koidula oma isa toimetamistöös abistama.