Mis on PHP?
Lähtudes dünaamilise
veebilehe kirjeldusest, saame PHP'd nimetada serveripoolseks
skriptimiskeeleks.
See tähendab, et koodi käivitamiseks on alati vaja PHP toega serverit. Serverit on võimalik teatud tasu eest rentida või ise
ülesehitada. Seda viimast teeme ka meie ja juba järgmises peatükis.
PHP kirjeldamisel kasutatakse
ka tihti mõistet veebiprogrammeerimine, mis ei ole sugugi nii vale,
sest keel on ise mõjutatud teistest keeltest nagu C, Perl , Java,
C++, Tcl jne. Seega sobib antud keel ka programmeermisaluste
õpetamiseks.
PHP sündimise lugu:
Php loojaks on taanlane Rasmus
Lerdorf, kes
tegi 1994.a enda
jaoks Perl skriptide kogumiku , mida hakkas nimetama Personal HomePage tools . Ta tegi selle kõigile kättesaadavaks. 1997.a. kirjutati kood
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-05-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Simmy
Õppematerjali autor
01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud?
127.0.0.1. Eriline IP. Kui selline pakett on, siis tõstetakse väljundist sama võrgukaardi sisendisse (local loopback). ASCII. Sama bait sõltuvalt encodingust võib tähendada erinevat sümboolit. Unicode pole enkooding. UTF16 (2 baiti, miinuseks see, et raiskab, kui pole nii palju vaja (nt EN tähestikus)) ja UTF8. 3. Käsurida, Git, versiooni haldus (Indrek) git init - teeb uue repo git status - enim kasutatud giti käsk. 4. Php (Kalmo) Php aitab teha html’i dünaamiliseks. Server - programm (peamiselt), mis oskab vastata, kui temalt midagi küsitakse. Ühes kastis võib olla hulk programme (meiliserver, veebiserver, failiserver jne). Reaalselt võrgus igal arvutil on IP (mitte nimi). Brauser esimesena küsib eraldi serverilt (DNS), missugune IP vastab taltech.ee. Tagastab IP ja siis pöördub IP poole. Localhost on nimi nagu taltech.ee’gi, millele vastab konkreetselt selle sama arvuti IP. DNSist
oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andmebaasideta, cache- süsteemideta, mallimootoriteta, jne. See baaskursus on mõeldud eelkõige selleks, et õpilasel tekiks huvi PHP vastu ja ta hakkaks ise edaspidi rohkem õppima ja katsetama.
kirjutatakse näiteks if .. then .. else ühes või teises keeles) Semantika ehk tähendus (mida õigesti kirjutatud rogramm tegelikult siis teeb) Teegid (libraries) (millised valmis programmijupid on selle keele jaoks kergesti kättesaadavad või kohe kaasa pandud) Keeled: näited lisavõimalustest eri keeltes Kiired bitioperatsioonid, otsepöördumine mälu kallale: C Keerulisemad andmetüübid: listid, hash tabelid jne: Lisp, Scheme,Python Erikonstruktsioonid stringitöötluseks: Perl, PHP Objektid: C++, Java, C#, Python, Lisp Moodulid (enamasti ühendatud objektidega): C++, Java, C# Veatöötluse konstruktsioonid (exceptions): Python, Java, C# Prahikoristus: kasutamata andmed visatakse välja (Java, Python,Lisp, ...) Sisse-ehitatud tugi paralleelprogrammide jaoks: Java, C# Reaalaja- erivahendid: Ada "Templates" (programm tulemuse sees): PHP, JSP, Pyml Uute programmide konstrueerimine töö käigus: Lisp, Scheme Loogikareeglid: Prolog "laisk" viis
an address space of 4 GB Apple Computer introduces the Newton MessagePad 100 personal digital assistent First publicly available popular browser, free to download, runs on several UNIX workstations: NCSA Mosaic v1.0 is released. 1994 Mosaic Communications releases Netscape Navigator 1.0, a worldwide web browser. Asutajad: Clark ja Andreessen 12 PHP language : PHP development began in 1994 when the Danish/Greenlandic programmer Rasmus Lerdorf initially created a set of Perl scripts he called "Personal Home Page Tools" to maintain his personal homepage.. Michael Widenius and David Axmark start work on the MySQL database. In 2008, Sun Microsystems bought MySQL for US$1 billion. Now owned by Oracle. 1995 Eestis esimene päevaleht internetis Eesti päevaleht. http://www.zzz.ee/epl/ Microsoft releases Windows 95
Silicon Graphics co-founder James Clark leaves to start Mosaic Communications. Mosaic soon renamed to Netscape. Mosaic Communications releases Netscape Navigator 1.0, a world-wide web browser. Asutajad: Clark ja Andreessen Clark invested $4 millions. Andreessen invested source code and competence and team. Microsoft offers Netscape US$1 million to license Netscape's browser code. Netscape refuses. 1994: PHP language, Mysql database PHP development began in 1994 when the Danish/Greenlandic programmer Rasmus Lerdorf initially created a set of Perl scripts he called "Personal Home Page Tools" to maintain his personal homepage.. Zeev Suraski and Andi Gutmans, two Israeli developers at the Technion IIT, rewrote the parser in 1997 and formed the base of PHP 3. Created the Zend Engine in 1999. Michael Widenius and David Axmark start
...............................................................8 1.5 Realiseeritava infosüsteemi analüüs..................................................9 1.5.1 Nõuded......................................................................................... 9 1.5.2 Süsteemi tegijad........................................................................10 1.6 Arendusvahendid ja tehnoloogiad....................................................10 1.6.1 PHP............................................................................................. 11 1.6.2 JavaScript................................................................................... 11 1.6.3 jQuery......................................................................................... 11 1.6.4 MySQL........................................................................................ 12 1.6.5 HTML...............................................................
01 - PHP ja MySQL - Sissejuhatus Teemad Sissejuhatus Mis on MySQL Mis on SQL Andmebaasi haldamine Sissejuhatus Millega ma nüüd jälle hakkama sain? Nimelt otsustasin vana php mooduli lüüa vähemalt kaheks ning kirjeldada iga teema täpsemalt lahti. Esimene osa peaks olema php põhikursus, kus õpime aluseid ning selles teemas nihutame latti kõrgemale ja omandame keerulisemaid asju. Näiteks õpime kuidas siduda php andmebaasiga, kuidas saada paremini läbi vormidega, mida hakata peale sessioonidega jne. Alustamegi kohe andmebaasi tutvustamisega, milleks meil seda vaja on ja kuidas andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid