Sisukord 1. Sisukord ......................................................................lk 2 2. Sissejuhatus.................................................................lk 3 3. Embrüogenees..........................................................lk 4-5 4. Lootevälised elundid ja ..............................................lk 6 5. Kokkuvõte ...................................................................lk 7 6. Pildimaterjal .............................................................lk8-9 7. Kasutatud kirjandus.................................................lk 10 Sissejuhatus Järgnevas referaadis leiab infot varajasest embrüogeneesist. Embrüogeneesi kolmest erinevatest perioodist ning lootekestadest ja lootevälistest elunditest. Lisaks sellele leidub ka pildima...
Küsimused paljunemise kontrolltööks 1.Mille poolest erinevad: a) keha- ja sugurakud Keharakkudel on 46 kromosoomi, sugurakkudel on 23 kromosoomi. Sugurakke on vaja ainult paljunemiseks. Sugurakud on kehavõõrad. b) autosoomid ja sugukromosoomid Autosoomid ei määra sugu. Sugukromosoomid on X- ja Y-kromosoomid, määravad soo. c) mitoos ja meioos Mitoosil tekivad keharakud. Meioosil tekivad sugurakud. Mitoosil 4 faasi, meioosil 8 faasi. Mitoosil tekib 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku. Mitoos aitab parandada vigaseid rakke, aitab kasvada, asendatakse vanu rakke. Meioosi on vaja suguliseks paljunemiseks, uue organismi tekkeks. d) spermatogenees ja ovogenees Spermatogenees on spermide areng, ovogenees on munaraku areng. Spermatogeneesil tekib 1-st rakust 4, ovogeneesil 1-st rakust 1 rakk. Spermatogenees toimub munandites, ovogenees munasarjas. ...
Loote areng Referaat Sisukord Viljastumine ja rasedus Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles munarakk ning seemnerakk ühinevad munajuhas sügoodiks ehk viljastatud munarakuks. Suguühte käigus vabaneb miljoneid spermatosoide, mis peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on happeline keskkond, mis tapab suure hulga sperme, edasi suudavad liikuda vaid tugevamad. Läbinud tupe ning emaka, jõuavad permid munajuhas oleva munarakuni. Spermid ümbritsevad munarakku ning hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga. Munaraku suurus on ligikaudu 0.1 0.2 millimeetrit, seemneraku pikkus on umbes 0.06 millimeetrit. Viljastumine käivitab sugul...
1.Eluks on vaja energiat ja süsinikku Elusorganismid on võimelised omastama: valgusenergiat või keemilist energiat. Kolmest allikast; A. valgusenergiana. Nt taimed, vetikad , tsüanobakterid B . keemilist energiat otse eluta keskkonnast e anorgaanilistest ühenditest. Nt bakterid C . keemilist energiat teiste organismide vahendusel e toiduks tarbitud orgaanilistest ühendidest. Elu põhineb süsinikul; süsinikku on võimalik saada 1) Orgaanilistest ainetest 2) Anorgaanilistest ainetest Autotroofid- org, kes toodavad endale ise orgaanilisi ühendeid anorgaanilistest ühenditest. Heterotroofid- org, kes saavad nii energiat kui ka süsinikku teistelt organismidelt. 2.Energia vahendajaks on ATP Toitainetes sisalduv energia vabastatakse rakuhingamisel. Rakuhingamine*- glükoosi lõplik lagunemine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse( nt ATP) ja eraldub CO2 ning H2O Makroergilised ühendid*- v...
Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades...
Pilet 1 1.Organismide keemiline koostis. Makroelemendid. Mikroelemendid. Anorgaanilised ained organismis. Vee funktsioonid. Vee funktsioonid: rakus hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides *Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus *hoiab kehatemperatuuri, osaleb termoregulatsioonis. *kaitsefunktsioon pisarad eemaldavad võõrkeha *tagab ainevahetust ehk metabolismi *tagab raku siserõhu ehk turgori Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütar...
Geenitehnoloogia arvestuse küsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samu...
1. Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) e...
annaabi.ee 
