pühendatud kuulsa Poola helilooja F.Chopini loomingule. Konkurss osutus niivõrd edukaks, et 1999.a. otsustati juba korraldada I rahvusvaheline noorte pianistide konkurss, kus osalesid muusikud Balti mere äärsetest riikidest ( Eesti, Läti, Poola, Soome ja Venemaa). Konkurss toimus Narva linnavalitsuse, Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Poola ja Prantsusmaa saatkondade, Poola raadio ja televisiooni ning erafirmade toetusel. Konkursi põhisponsor on ärimees Miroslav Pienkowski. Konkursi organisaatorid on ära teinud suure töö, et see üritus saaks heal tasemel läbi viidud. Alates 1999.aastast on Narvas toimunud 4 konkurssi, millest on osa võtnud 180 pianisti 7 riigist. Rahvusvahelise zürii koosseisus on olnud tuntud Eesti, Läti, Poola, Venemaa ja Soome muusikuid. Alates 2002.aastast toimub konkurss egiidi all "Ars Baltica" ( Balti mere riikide nõukogu). 2002.aasta oktoobrist on konkurss võetud EMCY ( Euroopa noorte muusikute
96 6 7. Emma Green 1.96 8. Chaunte Howard-Lowe 1.96 ... 17. Anna Iljustsenko 1.89 Kuulitõuge Kuulitõukes sai kulla Christian Cantwell Ameerikast, hõbeda poolakas Tomasz Majewski ning pronksi Ralf Bartels Saksamaalt. 1. Christian Cantwell 22.03 2. Tomasz Majewski 21.91 3. Ralf Bartels 21.37 4. Reese Hoffa 21.28 5. Adam Nelson 21.11 6. Pavel Lõzin 20.98 7. Andrei Mihnevits 20.74 8. Miroslav Vodovnik 20.50 ... 15. Taavi Peetre 19.91 Kümnevõistlus Kümnevõistluses sai kulla Trey Hardee Ameerikast, hõbeda Leonel Suarez Kuubalt ja pronksi Aleksandr Pogorelov Venemaalt. Eestlane Mikk Pahapill katkestas. 1. Trey Hardee 8790 7 2. Leonel Suarez 8640 3. Aleksandr Pogorelov 8528 4. Oleksi Kasjanov 8479 5. Aleksei Sõssojev 8454 6. Pascal Behrenbruch 8439 7. Nicklas Wiberg 8406 8
Ta oli seisukohal, et teadmiste andmine ajaloost koos võimlemisega kindlustab ja tugevdab rahvast ja kuninga mõju rahvale. Selle tulemusena asutati 1814 Rootsi Kuninglik Võimlemise Keskinstituut Stockholmis. Kasutusele võetud programm võimaldas arendada liigutuste täpset sooritamist, teatud riistadel spetsiifiliste harjutuste sooritamist ning keha hoiaku korrigeerimist. Alustas ka spetsiifiliste harjutuste kasutamist tervise taastamiseks. Miroslav Tyrs Sookolite liikumine/ Sookolite leidja ja esimene liider pidas oluliseks sellist võimlemissüsteemi, mis oleks oluline Tsehhi tüdrukutele ja poistele ja mis oleks populaarne nende hulgas. Ühtsuse rõhutamine, Sookolite spets riietus, vorm. Sealt on tulnud võimlemisse pärjad, lindid jne. Nii vaba- ja riistharjutusi sooritati mitmesugustes kombinatsioonides rõhutades välimist ilu. Võimlemises pidas oluliseks säilitada rahvuslikke jooni.
20 CAMEROTA Brett USA 78,5 16,0 16,5 16,5 16,0 16,0 28:01,3 17 JELENKO Marjan SLO 73,5 13,5 14,0 13,5 14,0 14,0 27:38,3 15 SHARABAEV Segey KAZ 79,5 15,5 15,5 16,0 15,5 16,0 DNF 2 PANIN Ivan RUS 74,5 14,0 14,5 15,0 13,5 14,5 DNS 13 POLUSHIN Vladimir KAZ 70,0 14,5 15,5 15,5 15,5 15,0 DNS 33 DVORAK Miroslav CZE 78,5 16,5 16,5 16,5 16,0 16,0 DNS 34 SLAVIK Tomas CZE 66,0 14,0 14,0 13,5 13,5 14,0 DNS eks on mõned reeglid. sõltuvad hüppe pikkusest ja kohtunike poolt antud stiilipunktidest. kti. N: 100m hüppe eest saab 60 + 10*2 = 80 punkti; 85m hüppe eest saab 60 - 5*2 = 50 puntki. hvem stiilipunkt jäetakse kõrvale). use punktidele lisaks 16 + 15,5 + 16 = 47,7 punkti. anik stardib suusasõidule esimesena, väiksema punktisumma omanik viimasena
32 5. Arnie David Girat 17.26 6. Li Yanxi 17.23 7. Igor Spassovhhodski 16.91 8. Jadel Gregorio 16.89 … 38. Lauri Leis 15.98 10. Kuulitõuge Kuulitõukes sai kulla Christian Cantwell Ameerikast, hõbeda poolakas Tomasz Majewski ning pronksi Ralf Bartels Saksamaalt. 1. Christian Cantwell 22.03 2. Tomasz Majewski 21.91 3. Ralf Bartels 21.37 4. Reese Hoffa 21.28 5. Adam Nelson 21.11 6. Pavel Lõžin 20.98 7. Andrei Mihnevitš 20.74 8. Miroslav Vodovnik 20.50 ... 15. Taavi Peetre 19.91 11. Odavise Odaviskes sai kuldmedali Andreas Thorkildsen Norrast, hõbemedali Guillermo Martinez Kuubast ja pronksmedali Yukifumi Murakami Jaapanist. 1. Andreas Thorkildsen 89.59 2. Guillermo Martinez 86.41 3. Yukifumi Murakami 82.97 4. Vadims Vasilevskis 82.37 5. Tero Pitkämäki 81.90 6. Antti Ruuskanen 81.87 7. Ainars Kovals 81.54 8. Mark Frank 81.32 ... 16. Mihkel Kukk 78.18 6 12
b) ilmumisaastad (alg-,,Kalevipoeg", akadeemiline, rahvaväljaanne), 1853, 18571861, 1862 Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg · Kuidas on romantism selle (nagu teistegi euroopa rahvuslike liikumiste) sündi mõjutanud? Herder ja väikerahvaste väärtustamine. · Millal algab eestlaste ärkamisaeg? Palun välja tuua ärkamisaja juhtivad nimed, tähtsündmused, -teosed, -seltsid jm. Noh. Oleneb, millisest rahvusliku liikumise määratlusest lähtuda. Miroslav Hroch eristab näiteks kolme rl faasi. Esimene ehk nn eelärkamisaeg algab siis, kui baltisakslased mõtlevad, et eesti keel ja eestlased on marunummid ja hakkavad nende eluolu parandama ja eestilkeelseid värke kirjutama. Et kui eelärkamisaega ka sellesse rl-protsessi kaasata, siis kunagi 18. sajandist, kui valgustus ja romantism ja värgid tulevad. Üldiselt aga tundub, et siin on mõeldud teise faasi algust ehk ,,päris-ärkamisaega". Algas 1860
1819.aastal keelas Preisi valitsus kehaliste harjutustega tegelemise koolides ja välis- väljakutel (Hasenheide võimlemisväljak suleti). Turnsperre (võimlemisliikumise keeld) kestis 1820-1842 aastani. Sel ajal hakati (salaja) võimlemisega tegelema sisetingimustes hakkasid tekkima võimlad, loodivõimlemisriistu, riistharjutuste tehnika muutus keerulisemaks. Kehaline kasvatus Tsehhimaal: 1881. a toimus Prahas esimene suurem võimlemispidu (SLJOT), kus esines 1600 võimlejat. Miroslav Tyrs sokolite võimlemisrühmade organiseerija, Praha ülikooli õppejõud. Töötas välja oma võimlemissüsteemi. Lindid, linikud, pärjad, rõngad on pärit tema ajast. Välja töötatud harjutusi iseloomustas sirgjoonelisis, ulatuslikkus, nurgelisus ja kiire tempo. sokolite võimlemisliikumine- loodi 1850ndate keskel vastukaaluks turnerite-liikumisele. Püüeldi nii neidudele kui noormeestele sobiva, rahvuslikku joont kajastava
viimane juht Konstanty Kalinowski. Vilniuse Vene kindralkuberner krahv Mihhail Muravjov karistas mässulisi äärmiselt karmilt, hukkas sadu ja saatis Siberisse asumisele tuhandeid. 1864 keelati kirjutada leedu keelt ladina tähtedega. Sama kehtis ka Vitebski kubermangus latgali keele kohta. - 1863 a ülestõus oli viimane kord, mils leedulased ühinesid poolakatega taotluses taastada Rzeczpospolita. Rahvuslik ärkamine - Miroslav Hrochi !!!Euroopa väikerahvaste rahvulike liikumiste kolmeetapiline raamistik. Hrochi esimesel etapil asutavad tegevusse üksikud valgustajad, kellele kohaliku keele ja kultuuri uurimine on peamiselt teaduslik huvi või lihtsalt ajaviide. Teisel etapil tekivad pühendunud aktivistid, kes võtavad omaks ühise rahvuse idee ja asutvad innukalt seda propageerima. Viimasel etapil kujuneb ideest rahvuslik liikumine, mis omandab massilise toetuse.
pinnal. Nt usa tekkis koigepealt riigina ning alles siis hakati rahvust looma. 19. saj toimusid ka debatid, millistel rahvustel on oigus oma riigile, milistel mitte. Yldiselt peeti selle oiguslikeks euroopas u 12 riiki. Rahvusliku liikumise noudmised 1. keel ja kultuur. Rahvuskeelele nouti oigusi, haridust ning rahvuskeelset kirjandust 2. poliitilised noudmised. 3. Sots ja maj noudmised. Ida euroopas eriti oli populaarne Miroslav Hroch eriti kuulus tema rahvusliku riigi periodiseering. Jagas selle kolme faasi, mis kehtivad pigem ida-euroopa mudelile 1. afaas haritlaste huvi mone mittedomineeriva grupi vastu. 2. B faas hakati etnilise grupi liikmeid ehk rahvast oma ideedega kaasa tombama 3. Cfaas rahvuslikud ideed joudsid massidesse. Need joudsid ka aarealadele. Hroch eristas, et on osa rahvaid, kus poliitiliste noudmiste esitamine tekib b-faasis, kus keskne pol iseiseisvuse noue
Ilana CICUREL Uueneva Euroopa fraktsioon Prantsusmaa Liste Renaissance Włodzimierz CIMOSZEWICZ Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Poola Sojusz Lewicy Demokratycznej - Unia Pracy Angelo CIOCCA Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon Itaalia Lega Dacian CIOLOŞ Uueneva Euroopa fraktsioon Rumeenia Partidul Libertate, Unitate și Solidaritate Tudor CIUHODARU Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Rumeenia Partidul Social Democrat Miroslav ČÍŽ Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Slovakkia SMER-Sociálna demokracia Deirdre CLUNE Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Iirimaa Fine Gael Party Nathalie COLIN-OESTERLÉ Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Prantsusmaa Les centristes Gilbert COLLARD Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon Prantsusmaa Rassemblement national Antoni COMÍN I OLIVERES Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed Hispaania