· Ülemine miraaz tekib siis, kui ülespoole õhu tihedus järsult väheneb, st kui maapinnast natukene kõrgemal on väga tugev inversioon. · Need miraazid esinevad enamasti polaaraladel. · Paljud pettepildid saartest ja laevadest polaarmerede kohal on ülemised miraazid Ülemine miraaz · Õhutihedus tavaliselt väheneb, kui maapinnalt kõrgemale tõusta. Mõnikord võib tiheduse vähenemine olla erakordselt suur ja põhjustada ülemist miraazi. Ülemine miraaz Külgmiraaz · Külgmiraazi puhul tekib pettekujutis tõeliselt objektist paremale või vasakule. · Väga sageli esinevad külgmiraazid tugevasti soojenenud kaljude või seinte kõrval. · Üsna sageli võib külgmiraaze näha mägijärvede kaljuste kallaste juures. Fatamorgaana · Kuna maapinna lähedal on mitu erineva tihedusega õhukihti, siis võivad tekkida eri tüüpi miraazid ning nad võivad liituda.
vaid osa pargist. Lossiümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut. Lossi ette planeeriti Alumine aed, Aiaosi lossi taga kahel astangul nimetati Ülemiseks aiaks. Kokku moodustasid need Barokkaia. Peeter I soovil võisid pargis vabalt viibida kõik huvilised, seega oli keiserlik park algusest peale avalik park. Ülemise aia kõrgemale astangule rajati dekoratiivselt kujundatud piirdega ümbritsetud Miraazi tiik. Peeter I plaanide kohaselt pidanuks parki ilmestama kunstipärased veetrepid kaunistatuna rohkete skulptuuride ja vetemängudega. Paraku ei huvitunud Vene õukond pärast Peeter I surma suurejooneliste kavade täielikust realiseerimisest. Sellest hoolimata kujunes Kadrioru lossi- ja pargiansambel kõige suurejoonelisemaks ja stiilsemaks barokkrajatiseks Eestis. Pargi algne plaanilahendus säilis 19. sajandi lõpuni RAHVAPARK Eesti Vabariigi aegne, 1924
SLAID 1 Optikanähtused on valgusõpetuses käsitletavad sündmused, mis on seotud valguse tekke, kadumise ja muutumisega. Tühjas ruumis liigub valgus takistamatult otse, aga kahe keskkonna piiril võib ta peegelduda ja murduda. SLAID 2 Miraaz on optiline nähtus, kus näeme kaugeid objekte seal, kus nad ei tohiks kuidagi olla. Kõige sagedamini on miraaze kirjeldatud kõrbetes ja meredel, eeskätt seetõttu, et näha võib kaugele. Ometi ainult sellest miraazi tekkimiseks ei piisa. Vaja on, et valgus jõuaks meieni ebaharilikust suunast. Valguse suunda võib muuta peegeldumine või murdumine. Mõnikord asub sooja maapinna või vee kohal õhuke sooja õhu kiht, mille tihedus on väiksem kui kõrgemates kihtides. Seda juhtub sageli just kõrbes, kus Päike kuumutab liiva, ja ka merel, kui külm õhk liigub sooja vee kohale. Siis paindub maapinna suhtes väikese nurga all saabunud kiir uuesti ülespoole, justnagu oleks ta maapinnalt peegeldunud
Peeter I soovil võisid pargis vabalt viibida kõik huvilised, seega oli keiserlik park algusest peale avalik park. Keerukaima kompositsiooniga Alumine aed oli ristkülikukujuline, kolme pikiallee ning nendega nurga all ristuvate alleedega. Lossi ette rajati kümme musterpeenart. Ülemine aed ehk nn. Lilleaed moodustas lossitaguse sisehoovi, mille küljed olid piiratud võrestikkäikudega. Ülemise aia kõrgemale astangule rajati dekoratiivselt kujundatud piirdega (balustraadiga) ümbritsetud Miraazi tiik. Peeter I plaanide kohaselt pidanuks parki ilmestama kunstipärased veetrepid kaunistatuna rohkete skulptuuride ja vetemängudega. Paraku ei huvitunud Vene õukond pärast Peeter I surma (28. jaanuar 1725) reformaatori suurejooneliste kavade täielikust realiseerimisest. Sellest hoolimata kujunes Kadrioru lossi- ja pargiansambel kõige suurejoonelisemaks ja stiilsemaks barokkrajatiseks Eestis. Pargi algne plaanilahendus säilis 19. sajandi lõpuni. 1897
Aiaosi lossi taga kahel astangul nimetati Ülemiseks aiaks. Keerukaima kompositsiooniga Alumine aed oli ristkülikukujuline, kolme pikiallee ning nendega nurga all ristuvate alleedega. Lossi ette rajati kümme musterpeenart. Ülemine aed ehk nn. Lilleaed moodustas lossitaguse sisehoovi, mille küljed olid piiratud võrestikkäikudega. Ülemise aia kõrgemale astangule rajati dekoratiivselt kujundatud piirdega (balustraadiga) ümbritsetud Miraazi tiik. Peeter I plaanide kohaselt pidanuks parki ilmestama kunstipärased veetrepid kaunistatuna rohkete skulptuuride ja vetemängudega.1897. aastal koostas Riia aedade ja parkide direktor G. Kuphaldt projekti pargi uuendamiseks. Inglise pargistiili kohaselt eelistati vabakujunduslikku lähenemist. Eesti Vabariigi aegne, 1924. aastal esitatud pargi perspektiivse planeerimise ja rahvapargi loomise kava nägi parki ette võimalikult vähe hooneid, maksimaalset tähelepanu tuli
Kõrbest jõgesid ei alga, kuid nad võivad sealt läbi voolata. Paljud nendest on sellised, milles on vesi ainult peale vihmaperioode olemas ning seegi on väga lühikest aega. Muul ajal on nendest ainult kuivad sängid järel. Aafrikas ja Araabias nimetatakse neid vadideks, Austraalias kriikideks. Miraazid. Need on kujutised objektidest, mis asuvad teistes kohtades või ei eksisteeri üldse. Kõrbes on miraazid üsna tavaliseks nähtuseks. Kui nähtavat objekti ei ole üldse olemas, siis on miraazi põhjuseks tavaliselt kuumuse või janu tõttu tekkivad psüühhilised häired. Kui aga objekt asub mitte seal, kus seda nähakse, siis on selle põhjuseks atmosfääri olud. Kuuma ja külmema õhu kokkupuutumise tõttu valgus murdub ja seetõttu võivad kaugel asuvad esemed olla nähtavad palju lähemal. Kasutatud materjal http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm http://www.hot.ee/stepin007/Korbed.htm
Kui maapinnalähedased õhukihid on väga soojad, siis võib kujuneda selline olukord, kus kõrgemad kihid on madalamatest tihedamad. Kuna alumine kiht on hõredam kui ülemine, siis kiired kõverduvad maapinna suhtes ja lõpuks peegelduvad. Alumine miraaz olukord, kus näeme eset selle tõelisest asukohast madalamal. Ülemine miraaz Õhu tihedus tavaliselt väheneb, kui maapinnalt kõrgemale tõusta. Mõnikord võib tiheduse vähenemine olla erakordselt suur ja põhjustada ülemist miraazi. Kiired levivad ülespoole ja läbivad väheneva tihedusega õhukihte. Lõpuks jõuavad kihini, mis on neile peegliks, nad peegelduvad ja suunduvad maapinna poole. Me näeme eset selle tegelikust asendist kõrgemal. On vajalik tuulevaikus, muidu õhukihtide tihedus muutub. Vikerkaar seda põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. Halo sisemine äär on sinakas, väline kas roheline või punakas. Tekivad
rohkem kõrvale kui lühema lainepikkusega sinine valgus.Miraaz: Mõnikord näeme kaugeid objekte seal, kus nad ei tohiks kuidagi olla. See on optiline nähtus miraaz ehk terendus, tuntud ka fatamorgaana nime all.Kõige sagedamini on miraaze kirjeldatud kõrberahvaste muinasjuttudes ja meremeeste lugudes. Eeskätt seetõttu, et nendel tegevuspaikadel on üks ühine tunnus - näha võib kaugele. Ometi ainult sellest miraazi tekkimiseks ei piisa. Vaja on, et valgus jõuaks meieni ebaharilikust suunast.Virmalised: Kõigis senikirjeldatud nähtustes on valgus pärit mingilt väliselt kiirgajalt, olgu see siis Päike, Kuult peegeldunud päikesevalgus või mingid inimese poolt loodud valgustid. Põhjamaades - on ju ka Eesti põhjamaa - pimedatel talveöödel nauditavat värvidemängu pakkuvad virmalised on atmosfääri ülakihtide hõredas õhus tekkiv valgus
objektist nurga taga. Tekib erisuguse tihedusega õhukihtide üleminekualal. Miraaz jaotub alumiseks , ülemiseks ja külg miraaziks , lähtuvalt sellest kuhu vaatleja jaoks kujutis tekib .Fatamorgaana puhul esemed on rohkem moonutatud ja muutuvad kiiremini. (kihtide tihedused muutuvad. Alumine miraaz tekib siis kui hommikul on maapind kiirelt üles soojendatud ja selle lähedane õhk on soojem kui veidi kõrgemal . St maapinnal on veidike väiksema tihedusega õhk kui veidi kõrgemal. Ülemise miraazi korral on maapind külmem kui selle kohal olev. (merel võib lendavat hollandlast niimoodi näha) Külgmiraaz - erineva murdumisnäitajaga kihtide lahutuspinnad ei paikne horisontaalselt vaid kaldu . Veepinnal asub külm horisontaalne õhukiht ja kaldajuures näiteks soe horisontaalne kaldu õhukiht. Kujutis pole püsiv tavaliselt. Lisa. Eestis on veeauru sisaldus õhus suvel 4cm. Eestis on min 200DU päevas ja mitte üle 400DU , 546 rekord.
annaabi.ee 
