Ragtime oli seotud minstrelit kunstiga, ühendades endas cakewalk'i tantsurütme ja istandustes levinud banjomängutehnikat. Ka siin on bassi- ja meloodiarütmi vahel kõikumine, kuid see pole nii sujuv ja elastne kui blues'ipianistide juures, vaid jämedalt lihtsustatud, stiliseeritudtavalisteks sünkoopideks. Ka ragtimes'is on esikohal euroopa muusikale omased jooned alates meloodikast, rütmikast ja harmooniast ning lõpetades palade struktuurigaRagtime pöördus minstrelite etenduste kaudu juba laia kuulajaskonna poole, arenedes seoses sellega aja jooksul üsnagi keeruliseks ja tehniliselt nõudlikuks kunstmuusikaks. Valdav osa sellest inspiratsioonist, mida mitmed euroopa heliloojad ammutasid jazzmuusikast 20. sajandi algupoolel, kuulub tegelikult just ragtime'i kontiosse. Ragtime oli saadaval nootidena. Võib pidada loomulikuks, et just ragtime oma põhiliselt euroopaliku olemusega ja kerge neegerliku värvinguga levis valgete kuulajate hulgas
jämedalt lihtsustatud, stiliseeritudtavalisteks sünkoopideks. Ka ragtimes'is on esikohal euroopa või irvitavas võllahuumoris. Blues on eeskätt kaebelaul, milles kurdetakse igapäevase elu raskusi, muusikale omased jooned alates meloodikast, rütmikast ja harmooniast ning lõpetades palade ebaõnne armastuses ja paljusid muid muresid, millest vaese inimese elus kunagi puudust pole. struktuurigaRagtime pöördus minstrelite etenduste kaudu juba laia kuulajaskonna poole, arenedes Tavaliselt on blues'i tekst napisõnaline, rahvalikult lihtne ja otsekohene. Intiimsemate teemade puhul on seoses sellega aja jooksul üsnagi keeruliseks ja tehniliselt nõudlikuks kunstmuusikaks. Valdav osa see otsekohesus paljusid sokeerinud ja andnud põhjust pidada blues'i patuseks lauluks. Oma esialgsel sellest inspiratsioonist, mida mitmed euroopa heliloojad ammutasid jazzmuusikast 20
SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18
6.Robert Johnson Crossroads (http://www.youtube.com/watch?v=Yd60nI4sa9A) 7.Blind Lemon Jefferson Black Snake Moan (http://www.youtube.com/watch?v=h3yd- c91ww8) 8.Billie Holiday The Blues are Brewin` (http://www.youtube.com/watch?v=bWtUzdI5hlE) 9.The Bleatles Can't Buy Me Love (A Hard Day's Night, 1964) Vinüül 10. The Rolling Stones Little Red Rooster 1965 (http://www.youtube.com/watch? v=iiFnleuNULQ&feature=related) 11 MINSTRELITE ETENDUSED Huvitav nähtus Ameerika Ühendriikide muusikaelus oli ameerika rahvalike rändmuusikute, nn. Minstrelite tegevus, mis sai alguse juba 18 sajandi lõpul ja kujunes välja 19 sajandi keskpaigaks kui kindlate traditsioonidega olustikuline teatrikunst. See ühendas endasse koomilise sisuga sõnalist ja muusikalist ajaviidet. Nende nimetus on pärit inglise keskaegsetelt rändmuusikutelt. Nende prantsuse ametivennad olid tuntud menestrel'idena.
Paralleelselt oli kasutatud maa ja linna blues. Seda viimast esitasid naised lõbustusasutustes. MINSTRELID See muusika kõlas Ameerika rahvalike teatrite etendustel. Need olid rändteatrid ja nende näitlejad lauljad, tantsijad ja ka akrobaadid-minstrelid. Nii nim. keskaegseid pr. Muusikuid. Etenduse keskmes olid mustaks võõbatud artistid kes karikatuuriliselt matkisid mustade kõnet, laulu, käitumist, tantsu ja pillimängu. Esitajateks olid vaid valged. Minstrelite õitseajaks jäi 19. saja teine pool. See oli tol ajal kõige rahvalikum ajaviide. Sellise muusika kaudu levis rahvahulkadesse 3 tantsu stiili: Steptants, shuffle ja cakewalk. RAGTIME Termini ragtime algkujuks arvati olevat sõnapaar ragget-time e räbaldunud pulss. Pealinnaks on sedalia-Missouri, seal elas ragtime vaimne isa Scott Joplin. Omal ajal oli Ragtime peaaegu konkurentsitu. Ragtimeil on 2 olulist tunnust: see on alati läbi komponeeritud ja kus puudub
Sisukord Jazzmuusika referaat Sissejuhatus Jazzi ajalugu Jazzi (ehk mugavndatult dzässi) kujunemine sai alguse 19. saj. lõpul, kui USA lõunapoolsete osariikide mustanahalise elanikkonna hulgas toimus Aafrika ja Euroopa muusikaliste traditsioonide ristumine. Niinimetatud afro-ameerika muusika pinnal. Peamisteks allikateks olid töölaulud, ballaadid, spirituaalid, bluusid, minstrelite muusika ja ragtime. Dzässi iseloomustab variatsioonilis-improvisatsiooniline meloodia arendamine, ühtlaselt pulseerivale põhirütmile vastandatud meloodiarütmi ja saatepartii aktsentide nihked (off-beat), harmoonias paralleelne häältejuhtimine, tähtsuse omistamine interpreetide individuaalseie tämbrile, intonatsioonile, fraseerimisele jms. Esimesed kutselised dzässmuusikud ja -orkestrid tekkisid New Orleansi mustanahaliste kvartalites. Umbes 1917 sai dzässii keskuseks
..................... 4-7 lk Dzässi tuntumad inimesed .............................. 8-10 lk Dzässis kasutatavad pillid ............................ 11-12 lk Kasutatud materjalid .................................. 13 lk Sissejuhatus: Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika on nüüdismuusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusikapärimuse vastastikuse mõjul. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist, spirituaalidest ja minstrelite muusikast. Iseloomulik on variatsioonilis- improvisatsiooniline meloodiaarendus (soolo- ja ühisimprovisatsioon), eriline rütm, kus meloodiarütmi rõhud võivad ennetada ühtlaselt pulseerivat põhirütmi, pillide ning inimhääle isikupärane kõla ja fraseerimine ning paralleel- ehk plokkharmoonia. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning
annaabi.ee 
