Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Müüt kuningas Minosest Zeus röövis printsess Europe Neil sündisid pojad- sh Minos Minos olevat valitsenud Kreetat palju aastaid võimsa valitsejana Click to edit Master text styles Tema naine sünnitas koletise: Second level Minotaurose Third level
· Kreeta kunsti hiilgavaimaid osi on keraamika. · Kunsti põhiliseks sisuks on pulbitsev elurüüm, muretu kergus ning kiidulaul ilule ja loodisele. · Maavärin purustas lossid umbes 1700eKr. Need taastatu, kuid vulkaani purse muutis nad jälle varemeteks. · Ahhailased hävitasid saare omapärast kunstikultuuri, kuid säilitasid mälestuse sellest oma legendides, kus räägitakse Kreeta kuningast Minosest. Minose järgi on unstiajaloolased nimetanud Kreeta saare kunsti ka minoiliseks kunstiks. · Peloponnesose poolsaare ehitusmäletistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. · Tirynsi linnust ümbritseb võimas , suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Selle siseruumide paigutus oli korrapärasem kui Kreetal. · Agamemnoni kodupaik oli Mükeene linn.
muutuda üleöö ja jumaliku needuse eest ei ole pääsu. Kadmose õe Europe aga varastas pulliks maskeerunud Zeus, kes meelitas tüdruku enda selga, mille peale kiirelt mere äärde jooksis ja ujus Kreetale, kus ta ennast kotkaks muutis ja Europe Tõnis Koit Ajalugu ja arheoloogia Kreeka religioon ja mütoloogia vägistas. Vägistamise tulemusel sündisid Minos, Sarpedon ja Rhadamanthts. Euroopa sai Europe järgi oma nime, Zeusi pulliksmoondumise tagajärjel tekkis Sõnni tähtkuju ja Minosest sai Kreeta kuningas. See on üks vähestest "õnnelikest" Zeusi vägistamise lugudest, kus ohver pääseb Hera käest ja lõpetab suhteliselt edukalt. Kreeta kuningas Minosel ja Pasiphael sündis tütar Ariadne. Ariadnel oli poolvend Minotauros, kellele ateenlased pidid, karistuseks Minose poja Androgeose tapmise eest, iga üheksa aasta tagant loovutama seitse noormeest ja seitse neidu. Theuseus saabus koos teiste ateenlastega,
Abu Simbeli templi ees Ramses II istuvad figuurid. Pärast Ramses II hakkas langus, aga veel Ptolemaioste ajal püsis kunst. § 9. KreetaMükeene kunst e Egeuse kunst. Euroopa vanim kunst. Eristatakse kolme piirkonda. Küklaadiline kunst. Küklaat saarestik Kreeta ja mandriKreeka vahel. Sealt pärinevad peamiselt stiliseeritud väikefiguurid. Kreeta kunst. U 26001100 eKr. Kutsutakse ka minoiliseks, tuleb Kreeta legendaarsest kuningast Minosest. Minotaur poolinimene, poolhärg. Veel jagatakse see 3ks ajajärguks. Vara, kesk ja hilisminoiline. Kreeta kultuur hävines üheainsa hetkega Santorini vulkaanipurse. Hiigellaine 30m. Kreeta arengu eripäraks oli asendist tingitud, et tal ei olnud vaja teha sõjalisi kulutusi. Tänu asendile, kolme maailma ristumiskohas olid kultuurivahendajaks; iseloomustas ühiskonna üldine rikkus. Suurem asustus koondus rannikule
Seal oli hea elu, kliima soodne kuid ähvardas maapõu. Tõenäoliselt purustas maavärin lossid, need taastati aga sellele järgnes vulkaanipurse mis need uuesti varemeteks jättis. Kreeta jäi nõrgaks ja ei suutnud end sissetungijate eest kaitsta. Kreeklaste esivanemad ahhailased hävitasid saare omapärase kunstikultuuri, kuid säilitasid mälestuse oma legendides nt räägitakse kreeta kuningas Minosest, kes olevat olnud peajumal zeusi ja sureliku naise europe poeg. Minose järgi on kunstiajaloolased nimetanud kreeta saare kunsti ka minoiliseks kunstiks. · Peloponnesose poolsaar: · Kreeta saarel tärganud kunstistiil ulatus ka mandrile Peloponnesose poolsaarele, kuid kuna seal olid pidevad kokkupõrked põhjast sissetungivate suguharudega, kellel madalam kultuur, siis muutis see elulaadi karmimaks ja sõjakamas ja see avaldas ka kunstile mõju.
Paleede ümber suured linnad. Sel perioodil Kreeta ilmselt ühendatud Knossoses elanud valitseja võimu alla. Oli olemas mingi maksuekvivalent. Kasutusel lineaarkiri B (15001200 eKr), seda kogu Kreetal, ka Kreeka mandri lõunaosas. Seegi süllaabiline. Vanimad säilinud kirjad: majandustekstid. Rohked sadamarajatised, nt Amnisos, Kairatos. Kreetal üsna hästi korrasolevad teed Kultuses jätkus vana traditsioon: emajumalus, madu, sõnn. Kultusekoopad, neist osa on pidevas kasutuses Vara-Minosest alates. Sõnnimängud. Ühiskonnas ilmselt teokraatia, st valitsev kuningas oli ühtlasi ka kõrgeim religioosne juht. Võimalik, et preesterkuningate seas oli oma hierarhia, neist tähtsaim elas Knossoses. Tänu sellele süsteemile valitses Kreetal rahu, see soodustas arengut kultuuris, majanduses. Kunst suuresti naturalistlik. Palju freskosid. Neid nii paleedest kui ka harilikest majadest. Neil kujutati maastikke, kultusetoiminguid, inimesi ja pühasid v välja mõeldud loomi.
veepeegelpilti ära. Vaatas seda seni, kuni suri. Nümfid & drüaadid halasid; kasvas lill nartsiss. Echo hulkus mööda metsi, kuni temast jäi vaid hääl kaja. 19. Minos ja tema vennad; Pasiphae, Daidalos ja Ikaros Minos, Rhadamanthys ja Sarpedon olid Zeusi ja Europe pojad. Sarpedon läks Minosega tülli, lahkus Kreetalt ja sai Lüükia kuningaks. (Trooja sõjas osales troojalaste poolel, oli Hektori järel 2. kangelane, langes Patroklose käe läbi.) Minosest sai Kreeta kuningas. Daidalos (`taidur'), Erechtcheuse soost kunstnik, arhitekt ja leidur, pagendati süüdistustega oma andeka õpilase (ja võimaliku tulevase rivaali) Talose tapmises Ateenast, sattus Kreetale. Minos oli üliõnnelik, sest oli ikka Ateenat kaunite ehitiste pärast kadestanud. Daidalos ehitas Knossose ja kogu saare uhkeid losse täis, võttis naise (Naukrate Küklaadidelt) ja sai poja Ikarose. Jäi varsti leseks. Minose naine oli päikesejumal Heliose tütar Pasiphae
annaabi.ee 
