teadlaste tööde jõudmine Euroopasse. Araablaste ristiretked viisid muudatusteni ka ühiskonnaelus ja keskklassil oli enam võimalusi haridusele. See oli tõukejõuks ülikoolide arengu hoogsustumisele. (Gutek 1995: 97) Esimesed ülikoolid Lääne-Euroopas olid Salerno, Bologna ja Pariisi ülikool. Pilt . Maal Salerno meditsiinikoolist 11. saj maj. Salerno on Lõuna-Itaalia ülikool. Sealses piirkonnas oli säilinud Kreeka-Rooma kultuuripärand ja Salernot peeti ravivate mineraalveeallikate tõttu ka meditsiinikeskuseks. XXI sajandil tegutseski Salerno meditsiinikoolina, ülikoolina märgiti alles 1231. Seal tõlgiti ladina keelde araablaste meditsiinialaseid töid, tundides lahati loomi ja õpiti anatoomiat füüsiliste näidete pealt. (Gutek 1995: 99) Bologna ülikool sai ülikooli õigused 1158. Ta arenes ümbruskonna koolidest kõrgetasemeliseks õigusteaduse ülikooliks, mille nii itaallastest kui mitte-itaallastest
iseendast. Tervisliku toitumisega saaksime ära hoida nii mõnegi nahaprobleemi. Järgnevas referaadis tutvume toitumise mõjuga nahale. 4 1. NAHKA TERVENDAVAD ELEMENDID Et nahk tunneks end hästi, peaks toit sisaldama kõiki toitaineid: rohkelt antioksüdante ehk vitamiine, mineraalaineid, rasvhappeid ja flavonoide 1.1. Vesi Meie kehas on 6070% vett, seetõtt tunneb inimene end vees ja vee läbi hästi. Loodus on pakkinud mineraalveeallikate ja merede vette tohutult kasulikke, tervistavaid ja kaunistavaid aineid, mis turgutavad ühtaegu keha ja vaimu. Vesine iluravi annab mitte millegagi võrreldava heaolutunde. (http://arhiiv.elukiri.ee/index.php?main=337&sess=b5763241ec933ee622fa46b1362f479b) Kuiva naha üks peamise põhjuseid on organism vedelikupuudus. Ühtlasi muudab vesi naha kaunimaks, viies välja seedimise jääkprodukte. Samuti hoiab vesi naha pehme ja elastsena.
Mineraalveeallikates ravimine nimetatakse balneoteraapiaks, mineraalvee raviomadused ja mõju tervisele uurib balneoloogia ehk kümblemisteadus. Balneoloogia seisukohalt saab mineraalvee liigid jagada kolmeks: söögivesi (mineraalainete sisaldus alla 1 g/l); ravi-söögivesi (mineraalainete sisaldus 1 kuni 10 g/l); ravivesi (mineraalainete sisaldus üle 10 g/l). Inglise loodusteadlane J. Priestley Mineraalvee raviomadusi tunneb inimkond juba iidsetest aegadest. Mineraalveeallikate juurde ehitati antiikajal templeid, kus haigeid raviti samal viisil kui tänapäeval - dieedi, liikumise, vannide ja vee joomisega. Looduslik mineraalvesi ravib keha nii seest kui ka väljast. Geoloogilistel mineraalvetel on reeglina spetsiifiline ravitoime, mis sõltub nii nende keemilisest koostisest kui ka vee füüsikalistest omadustest. Nii kasutatakse: · rauarikast mineraalvett kehvveresuse ja menstruatsioonihäirete korral,
OSMOOTSE RÕHU TÕUS Hüpertooniliste lahuste joomine (merevesi): rakuvälise vedeliku osmootne rõhk tõuseb, vesi tungib rakust välja rakud veetustuvad, rakuvälise vedeliku maht suureneb. Kannatavad närvirakud. Merevett joonud merehädalised hullusid ja surid. Mineraalvesi: kaubanduses müüakse ravitoimeta karboniseeritud vett, kvaliteetset joogivett. Eelistatakse väikese Na sisalduse ja suurema K-sisaldusega vett. Spetsiaalseid raviomadustega mineraalveeallikate veed on müügil apteekides 7. Mineraalained Ioonidena esinevad bioelemendid 7.1 Kaalium ja naatrium K ja Na jaotuvad erinevalt rakkude ja rakuväliste vedelike (vereplasma, lümf, rakkudevaheline vedelik) vahel Na + paikneb peamiselt rakuvälises vedelikus 8-20 korda rohkem kui rakus K+ rakus 30 50 rakuvälises vedelikus K+/Na+ tagab Membraanipotentsiaali Osmootse rõhu Normaalse veevahetuse
Raadium Raadium on maakoores väga haruldane element, Elementide levimuselt on see maakoores 84. kohal. Raadium esineb uraani ja tooriumi isotoopide lagunemissaadustes. Raadium on haruldane ja hajutatud element, mis esineb uraanimaagis vahekorras umbes 1mg raadiumi/kolme kilogrammi uraani kohta. Tööstuslikul tootmisel saadakse 10 tonnist maagist kuni 1g raadiumi. Erakordselt väikseses kontsentratsioonis sisaldavad raadiumiühendeid mõnede mineraalveeallikate veed. Raadium on erilaadne metalliline element. Radioaktiivsuse tõttu kiirgab see element kui ka lihtaine radioaktiivkiirgust. Raadiumi avastajad ja eraldajad täheldasid raadiumil ja selle ühenditel omapärast helendumisnähtust. Hõbevalge metall raadium on keemiliselt väga aktiivne, mis õhus kiiresti oksüdeerub ja pind kattub tumeda värvusega nitriidi ja oksiidi kihiga. Keemiliselt omaduselt sarnaneb raadium baariumiga. Ehk siis tema tihedus normaaltingimustel on
Fosfaatpehmendusmenetlusel reageerivad fosfaatioonid Ca ja Mg ioonidega, andes rasklahustuvaid ühendeid. 20. IIIA rühma elemendid (B, Al): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. Boor- kuulub vähelevinud elementide hulka, mis looduses lihtainena ei esin. Tähtsamaiks ühendiks looduses on booraks ja boorhape H3BO3, mis on ainus mineraalhape, mis esineb looduses puhta ainena. Maakoores levimuselt 37. Kohal, merevees üle kahe korra vähem. Boorhapet leidub mõnede mineraalveeallikate vees. Boori kaevandatakse booraksi Na2B4O7·10H2O ja kerniidina Na2B4O7·4H2O, mis edasi happe toimel viiakse booroksiidiks B2O3 ning redutseeritakse metallilise magneesiumiga. Puhtama saaduse saamiseks redutseeritakse gaasilisi booriühendeid (nt BCl3) vesinikuga. H2BO3+3KB+3KOH. Amorfne B saadakse oksiidist redutseerimisel (Mg, Na,Ca,Zn,K): B2O3+3Mg2B+3MgO. Kristalset B saadakse boorhalogeniidide (BCl3,BF3) redutseerimisel või halogeniidide termilisel dissotsiatsioonil kõrgel temp
kohtadeks (Yegül 1995: 15, 3038; Fagan 1999: 7585). Seetõttu ei saa autori hinnangul kuurortide ja spaade mõisteid väga rangelt üksteisest eristada. Kuurortide ja spaade kõige suurem erinevus seisneb vormis kuurordiks nimetatakse piirkonda, spaaks üldjuhul konkreetset hoonet. Ajalooliselt on neid alati veekogude lähedale rajatud, sellest tulenevalt saab need kõige üldisemalt jaotada kaheks mere- kuurordid või looduslike mineraalveeallikate juurde ehitatud spaad. Kuid tänapäeval on nende mõistete piirid ka selles osas ähmastumas. Algselt oli mõlema vormi rajamise eelduseks tervistav kliima, nüüdisajal võib aga kuurort või spaa tekkida teistel põhjustel. Kui varem seoti kuurorte ja spaasid rangemalt vee olemasoluga, siis tänapäevane 6 liigitamine haarab juba märksa mitmekesisemaid tervist edendavaid kooslusi (Kivimäe
kartul), suhkrupeet, päevalill ning söödakultuurid (ristikhein, lutsern). Kasvatatakse sigu, veiseid, hobuseid, lambaid ja kodulinde. Olulised on ka mesindus ja kalandus. Turism on tähtis elatusala: Ungarit külastab 31 miljonit turisti aastas. 40 Ungari on rikas Euroopas suhteliselt haruldaste maa-aluste kuuma- ja mineraalveeallikate poolest. Riigis on ligi 150 kuumaveebasseinidega supelasutust (fürd), Euroopa ainuke koobasbassein asub Miskolc-Tapolcas, rahvusvaheliselt tuntud vesiravilad Budapestis, Hévzes (aastaringselt +33° temperatuuriga kuumaveejärv), Balatonfüredis, Harkány'is, Bükis, Sárváris, Hajdúszoboszlós, Gyulas jm. Ungari sõltub väliskaubandusest. Maavarade ja energiakandjate poolest on ta suhteliselt vaene. Maapõues leidub
annaabi.ee 
