Loodusliku vee mineraalide sisaldus oleneb pinnase mineraalide sisaldusest, võnkesagedus ja energeetiline seisund olenevad maaväljast, kus vesi liigub. Need on looduslikku vett iseloomustavad parameetrid. Looduslik vesi on vajalik joogiks nii inimestele kui ka loomadele. Looduslikus vees on alati mitmesuguseid lahustunud mineraalsooli, kõige rohkem kaltsiumi-, magneesiumi- ja rauaühendeid, aga ka mitmeid teisi nn mikroelemente lahustunud mineraalsooladena vähesel määral. Looduslik vesi on inimese ja loomade jaoks organismile vajalike mineraalide allikas, kus need mineraalid on nende jaoks enamasti sobivas vahekorras. Looduslikul veel on oma energiaväli, mis on inimeste ja loomade bioenergia allikas. Inimese bioenergiavälja ulatus on tema immuunsuse näitaja. Kui inimese bioenergiaväli on null, siis on inimene haiguste suhtes kaitsetu. Vesi on eriline aine, millel põhineb elu. Ei leidu ühtegi teist ainet, mida oleks võimalik
2-5,9 g/päevas Magneesium 250 mg/kg 70% paikneb luudes Päevane vajadus on 300-400 mg Paljude ensüümide koostisosa ja aktivaator Puudus põhjustab tõsiseid haigusi Kaltsium 1500 g Üks kõige tähtsamaid mineraalaineid Rikkalikult luustikus ja mõnedes keha kudedes Puudus põhjustab tõsiseid haigusi Kloor 1,1 g/kg Vastasiooniks naatriumile rakuvälises vedelikus ja vesiniku ioonidele maomahlas Fosfor 700 g Päevane vajadus 0,8-1,2 g Mängib olulist rolli ainevahetuses Mineraalsooladena on luukoe koostises Mikroelemendid Kuuluvad enamasti bioaktiivsete ainete koostisesse Puudus põhjustab ainevahetuse häireid, mis on peamiselt seotud ainevahetuselike ensüümide aktiivsuse puudumise või vähenemisega Miks tekivad tervisehäired? Sisaldus on organismis väga väike Mikroelementide sisaldus inimkehas Element Sisaldus, mg/kg kehakaalu kohta Fe 60 F 37 Zn 33 Cu 1,0
Fosforivajadus suureneb pingelise vaimse töö ja lapse kasvuajal. Täiskasvanu vajab fosforit 1,5-2 g ööpäevas. Fosfor on võimeline energiarikaste ehk makroergiliste sidemete moodustamiseks näiteks ATP molekulis. Seetõttu on fosforil oluline koht organismi energiavahetuses. Biomolekulides leidub fosforit nukleiinhapetes, fosfolipiidides, süsivesikute fosfoestrites, mitmetes koensüümides. Lisaks eeltoodule osaleb fosfor anioonidena ka organismi puhversüsteemides. Mineraalsooladena on fosfor organismis luukoe koostises. Fosforit saame põhiliselt loomsetest produktidest: lihast ja lihatoodetest, merekaladest, munakollastest, piimatoodetest (juustud!) . Taimedest on fosforirikkamad oad, herned, kapsas, teraviljad (rukis, nisu, riis), pähklid, mandlid, kõikvõimalikud seemned ja rosinad. Rohkelt on fosforit ka seentes, näiteks puravikes. Magneesium
piiniaseemnetes. Viljadest on fosforirikkamad teraviljad (rukis, nisu, riis), pähklid, mandlid, rosinad. Rohkelt on fosforit ka seentes, eriti kuivpärmis, aga ka tavalises presspärmis, pärmiekstraktis ning muudes pärmipreparaatides. Fosforiküllusega hiilgavad ka suuremad seened (puravikud, tatikad, šampinjonid). Fosfori biorollide hulk inimese kehas on suur. Erinevad fosforiühendid on vajalikud inimkeha energiamajanduses, mineraalsooladena koos kaltsiumiga luukoe ehituses, ehituslikus ja stabiliseerivas rollis nukleiinhapete struktuuris, biomembraanide ehituses. Et üldjuhul puudub vajadus fosforit spetsiaalselt tarbida, siis pole praeguseks ka piisavalt inimorganismi põhiseid teaduslikult tõestatud andmeid, määramaks ohutut päevast üldkogust. Veresuhkur on aine, mis moodustub seedetraktis süsivesikutest ja mis insuliini abiga kudedesse jõuab. Suhkrud Riboos(RNA koostises ) Desoksüriboos-(DNA koostises )
või vähem soolase maitsega. Maitse sõltub mineraalainete sisaldusest vees. Eristatakse väga väikese, väikese ja suure mineraalainete sisaldusega vett (mineraalaineid vastavalt mitte üle 50 mg/l, mitte üle 500 mg/l ja üle 1500 mg/l). Tootemärgistuses on vee üldine mineraalainete sisaldus esitatud vee kuivjäägina. Lisaks tuuakse välja ka allika nimi, kust vesi pärineb, ja vee keemiline koostis. Kuna põhiosa mineraalaineid on vees lahustuvate mineraalsooladena, esitatakse vee keemilises koostises mineraalained ioonide või lihtsalt elementidena (näit vastavalt Na+ või Na). 2.3.1 Looduslik Mineraalvesi mullideta On pärit Eesti sügavaimast (610 m) kaevust. Rikastanud mineraalidest sellisel sügavusel miljoneid aastaid ning olles puutumata on vesi omandanud ainulaadse maitse ja tervist edendavad omadused. • 100% looduslik mineraalvesi 610 meetri sügavuselt • Mineraale 3,100-3,400 mg / l • Kohapeal villitud
lämmastikusoolasid, samuti ka orgaanilisi aineid. Pindmistes valgustatud veekihtides esinevad biogeensed ained vabas olekus üsna harva, sest nad kasutatakse orgaaniliste ainete sünteesiks rohelistes taimedes, eeskätt hõljuvates vetikates. Vetikad ja neist toituvad loomsed organismid lagunevad pärast surma Läänemere põhjakihtidesse. Seal toimub orgaaniliste ainete lagundamine bakterite kaasabil ja biogeensed ained vabanevad mineraalsooladena. Läänemere lahtedes ja madalates osades kantakse biogeensed ained vete sügistalvise segunemise ajal põhjakihtidest jällegi ülemistesse kihtidesse ja soodsate valgus- ning temperatuuritingimuste korral kasutatakse ära orgaaniliste ainete sünteesimisel rohelistes taimedes. Süvikualadele sattunud biogeensete ainete edasine saatus on mõnevõrra erinev. Iga- aastane vertikaalne ringlemine ei ulatu süvikuvetesse ja seetõttu biogeensed ained
toiduainetes. Tavaliselt toiduainete elemntaaranalüüsis nende sisaldust eraldi esile ei tõsteta. Fosfor Fosfor on võimeline energiarikaste ehk makroergiliste sidemete moodustamiseks näiteks ATP molekulis. Seetõttu on fosforil oluline koht organismi energiavahetuses. Biomolekulides leidub fosforit nukleiinhapetes, fosfolipiidides, süsivesikute fosfoestrites, mitmetes koensüümides. Lisaks eeltoodule osaleb fosfor anioonidena ka organismi puhversüsteemides. Mineraalsooladena on fosfor organismis luukoe koostises. Fosforit saame põhiliselt loomsetest produktidest: lihast ja lihatoodetest, merekaladest, munakollastest, piimatoodetest (juustud!) . Taimedest on fosforirikkamad oad, herned, kapsas, teraviljad (rukis, nisu, riis), pähklid, mandlid, kõikvõimalikud seemned ja rosinad. Rohkelt on fosforit ka seentes, näiteks puravikes. Väävel Biomolekulides leidub väävlit aminohapete, peptiidide, vitamiinide B1 ja H, koostises ning
annaabi.ee 
