Näiteks Aasias laiuvad stepid, Aafrikas savannid ja Ameerikas preeriad. Niitudel leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka umbrohtusi, samuti on enamik taimi niitudel valguslembelised. Kasvad põhiliselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised taimed. Niidutaimed annavad toitu ja varju paljudele pisikestele loomadele nagu putukatele, ämblikele, närilistele kui ka lindudele. Aruniidud: Levivad kuivadel või parasniiketel aladel. Seal olevad mullad on harikult liivsavised ja mineraalaineterikkad. Puurinnet enamasti pole aga kui esineb, siis nimetatakse seda kooslust puisniiduks. Põõsarinne on väga liigirikas. Rohurinne on kidur, madala saagikusega, kuid liigirohke. Enamik neist niitudest pool-looduslikud, kujunenud metsadest raiete või põlengute tagajärjel. Enamik aruniite on metsastunud või põllumaaks üles haritud. Tüüpilised aruniite võib näha vaid looduskaitsealadel nagu Matsalus või Viidumäel. Iseloomulikud harilik mänd, arukask,
kahepaiksed ja roomajad Loomakooslus 5)Vaskuss- sööb aeglaselt liikuvaid loomi nagu näiteks vihmauss, putukavastsed ja hulkjalgsed 6)Metskits- taimtoiduline, toitub rohttaimedest, sööb ka sammalt ja samblike Toiduahel Aruniidud ● Aruniidud levivad kuivadel või parasniisketel aladel ● Sealsed mullad on harilikult liivsavised ja mineraalaineterikkad ● Aruniitude taimkatte kujunemisel on oluline osa heinaniitmisel ja karjatamisel ● Puurinne enamasti puudub, kui aga esineb, siis nimetatakse kooslust puisniiduks Harilik kadakas Sarapuu Kibuvits Harilik kukehari Pihlakas Harilik mänd Loomakooslus 1)Pruunselg-põõsaslind- putuktoiduline, kevadel ja suvel toitub peamiselt putukatest, sügisel sööb ka mitmesuguseid marju 2)Uruhiir- taimtoiduline valdavalt, toitub taimede
4) Salumets muldadeks on leostunud mullad (viljakad, huumusrikkad, toitaineterikkad, hea veevarustusega), puudeks on tammed, pärnad, vahtrad, jalakad, arukased, haavad, kuused, põõsasteks on sarapuu, mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, toomingas, viirpuu, pihlakas, rohttaimede alla kuuluvad putked, kuldnõges, sinilill, võsaülane, jänesekapsas, naat, kopsurohi. 5) Lammimets muldadeks on gleimullad ja lammimullad (huumusrikkad, mineraalaineterikkad, lämmastiku sisaldusega, puudeks on tammed, lepad, kuused, sookased, sanglepad, põõsasteks on toomingas, näsiniin, kuslapuu, lodjapuu, paakspuu, mage sõstar, rohttaimede alla kuuluvad kumal (õlu valmistamiseks), tarnad, naat, metsvits, seaohakas, angervaks. 6) Lodumets muldadeks on turbamullad (huumusrikkad, mustad, loduturvas, mudajad), puudeks on sanglepad, halllepad, kuused, kased, tammed, põõsasteks on pajud
Pärandkooslus Nii puis- ja luhaniidud kui ka loopealsed kuuluvad pärandkoosluste hulka. Oleme saanud nad päranduseks oma esivanematelt ja säilivad nad ainult siis, kui me nende eest hoolt kanname s.t. niite niidame, vältimaks nende võsastumist, ja loodudel peame lambaid, kes suudavad hoida ära koosluse kinnikasvamise kadakaga. Aruniidud Aruniidud levivad kuivadel või parasniisketel aladel. Sealsed mullad on harilikult liivsavised ja mineraalaineterikkad. Aruniitude taimkatte kujunemisel on oluline osa heinaniitmisel ja karjatamisel. Puurinne enamasti puudub, kui aga esineb, siis nimetatakse kooslust puisniiduks. Puud võivad kasvada üksikult või väikeste rühmadena. Põõsarinne on sageli väga liigirikas. Rohurinne on kidur, madala saagikusega, kuid liigirohke. Arupuisniitudelt pärineb rohurinde liigirikkuse rekord - 74 liiki soontaimi ühel ruutmeetril.
Sellepärast tuleks pesitsusajal kasutada rohkem veiseid. Rannaniidule on parimaks lahenduseks veiste karjatamine koos teiste kariloomadega. Veised söövad kige paremini märjemate kohtade rohukasvu ning vähese liikuvuse tttu härivad linde kige vähem, hobused söövad ära kastevarre jt. kvad krrelised, lambad takistavad vsa levikut. (http://www.roheline.ee/books/kkj296.html#Rannaniit%20vajab%20hoolt) Aruniidud Aruniitude mullad on liivsavised ja mineraalaineterikkad. Puurinne enamasti puudub. Puud võivad kasvada üksikult või väikeste rühmadena. Põõsarinne on tihti liigirikas. Rohurinne on kidur, madala saagikusega, kuid liigirohke. Seal kasvavad näiteks harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern ja muulukas. Enamik niitudest on kujunenud raiete või põlengute tagajärjel. Kui inimmõju lakkab, hakkavad niidud võsastuma ning muutuvad metsaks. Joonis 3 Näide aruniidust
Lisaks sellele erutavad lihavalgud kesknärvisüsteemi ja takistavad normaalset uinumist. Toidu seedimise aeg sõltub olulisel määral ka toiduainete kulinaarsest töötlemisest. Praetud toidud on raskemini seeditavad kui keedetud ja hautatud road. Nii näiteks püsib seapraad maos üle 5 tunni, samal ajal kui hautatud kala seedub paari tunni jooksul. Vahepalad e ooted annavad päevasest energiavajadusest 5 – 30% ning peaksid olema vitamiini- ning mineraalaineterikkad ja täiendama põhisöögikordi. Sobivad marja-piimajoogid, jogurt, puuvili, köögivili, kaloritevaesemad küpsetised jms 3. Valgu kvaliteet Valgusisaldus erinevates toiduainetes ulatub 0-st kuni 50%-ni (joonis 5.1). Kõige vähem on valku marjade ja puuviljade koostises, alla 1%. Veidi rohkem sisaldavad valku aedviljad - 2-6%. Leivatoodetes on valku 5-9% teraviljas - 7-13%. Muna keskmine valgusisaldus on 13%, kusjuures
Toitu peab suus piisavalt peenestama, et muuta see kättesaadavaks seedeensüümidele. Süüa tuleks u 20-30 min. Hommikusöök peaks katma 25% päevasest energiavajaadusest. Lõunasöök peaks katma 30-35% päevasest energiavajadusest. Õhtusöök peaks katma 20-25% päevasest energiavajadusest. Peaks mahult olema väiksem kui lõunasöök; toit, mis on hästiseeduv. Vahepalad annavad 15-20% päevasest energiavajadusest, mis peaksid olema vitamiini ja mineraalaineterikkad. Jogurt, puuviljad, piimajoogid jne. Toidukaupade märgistamine. Toiduteraviljad ja toiteväärtus. Toiduteraviljad tüüpilised leivaviljad: nisu, rukis, oder,kaer - hirsilaadsed: riis, hirss, sorgo, mais Paljateralised: nisu, rukis Kestteralised: riis, oder, kaer, hirss Viljapea: 1.viljakest 2.seemnekest 3.aleuroonkiht 4.endosperm Teraviljad sisaldavad süsivesikuid 60-75 %, valke 8-15%, lipiide 1,4-7%, vett 7-13%.
Tüümian ehk Aed-liivatee- Iseloomustus: Maitse- ja ravimtaim.Aromaatsete lehtedega vürtstaim. Toiteväärtus: 100 g kuivadatud tüümianis valke 7g, süsivesikuid 75g, rasvu 3,8g. Kasutamine kulinaarias: Kuivatatult lihatoitudes ja vorstides.Värskelt suppide, lihatoitude ja vorstide maitsestamiseks. Hernevõrsed- Iseloomustus: Veidi magusa maitsega, sobivad kaunistuseks. Toiteväärtus: Vitamiinide- ja mineraalaineterikkad. Kasutamine kulinaarias: Pannil kuumutatult sobib lisandiks kana- ja kalaroogadele.Värskelt sobib kasutada salatites ja võileibadel. Mizuuna ehk Jaapani lehtnaeris- Iseloomustus: meenutab rukkolat aga on mahedam ja mahlasem. Toiteväärtus:- Kasutamine kulinaarias: Sobib hästi kasutamiseks salatites, linnuliha, valge kala ja mahedamaitselise juustuga, suppides, hautistes, omlettides ja vokiroogades.
humiinainetesisaldusega. Huumustoitelised e düstroofsed – 9 % järvedest. Mineraal ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. Esineb madal pH. Peamisel soojärved, laukad. Rohketoitelised e eutroofsed – 36,4 % järvedest. Toitaineterikkad ja humiinainete vaesed. Pehmeveelised. Kalgiveelised. Segatoitelised e düseutroofsed – 33,7 %. Toit- ja humiinaineterikkad. Jagunevad samuti pehme- ning kalgiveelisteks. Lubjatoitelised e alkalitroofsed – 2,6 %. Mineraalaineterikkad, toit- ja humiinainetevaesed. Palju esineb Pandivere kõrgustikul. Soolatoitelised e halotroofsed – 1,4 %. Halogeeniderikkad ja humiinainetevaesed. Peamiselt Rannajärved. Rauatoitelised e siderotroofsed – 0,2 %. Suuruselt Euroopa 4. ja maailmas 53. kohal. Pindala 3555 km; Liigestub Suurjärveks, Pihkva järveks ja Lämmijärveks; Keskmine sügavus 7 m; Suurim sügavus 15,3 m Lämmijärves; Rannajoon sirge - Remda ps
Nii näitavad niidul kasvavad taimeliigid üsna täpselt, kuidas inimene on niitu eelnevalt kasutanud. KLASS: Aruniidud 1. Looniidud (alvarid) 2. Nõmmeniidud 3. Paluniidud 4. Pärisaruniidud KLASS: Lamminiidud 1. Lamminiidud KLASS: Rannikuniidud 1. Rannikuniidud KLASS: Soostunud niidud 1. Soostunud niidud Aruniidud levivad kuivadel või parasniisketel aladel. Sealsed mullad on harilikult liivsavised ja mineraalaineterikkad. Aruniitude taimkatte kujunemisel on oluline osa heinaniitmisel ja karjatamisel. Puurinne enamasti puudub, kui aga esineb, siis nimetatakse kooslust puisniiduks. Puud võivad kasvada üksikult või väikeste rühmadena. Põõsarinne on sageli väga liigirikas. Rohurinne on kidur, madala saagikusega, kuid liigirohke. Arupuisniitudelt pärineb rohurinde liigirikkuse rekord - 74 liiki soontaimi ühel ruutmeetril
annaabi.ee 
