Hiline täiskasvanuiga - 60aastaselt ja vanemalt, sagenevad kroonilised haigused (nt südamehaigused, kõrgvererõhutõbi). Vananemisprotsessid ilmnevad suuremal või vähemal määral kõikides kehaorganistes. NB! inimesed võivad ka väga vanalt olla väga heas vormis. Närvisüsteemi areng Sündides on inimesel olemas praktiliselt kõik närvirakud. Pärast sündi hakkavad arenema tohutu kiirusega seosed närvirakkude vahel. Nende seoste vähesuse, minatunde ja kõne puudumise tõttu ei jäägi imikueast mingit mälestust. See, mida väike laps kogeb ja õpib, ei jää talle veel meelde, kuid sellega valmistatakse aju ette mõtlemise ja kõne arenguks. Rikkalikuma arengukeskkonnaga lapsed on intelligentsemad. Aju vajab enda pidevat kasutamist, muidu võib tema talitlus oluliselt nõrgeneda. Kuigi aju optimaalseks arenguks on tähtsad varased aastad, jätkub see areng pärast lapsepõlve. Ajus
Kohlbergi teooria on ratsionaalne, Cilligani fenomenoloogiline. Operantne õppimine Õpime mingit käitumist sellega kaasas käiva kinnituse või karistuse läbi. Sotsaailne õppimine Õppimine läbi teiste kogemuste, nähtu jäljendamine. Normaalne autism ja sümbioos Normaalne autism enesesse sulgumus. Laps on hoidjaga suheldes ükskõikne ja endassetõmbunud. Ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab. Normaalne sümbioos lapsele tundub, et ta on hoidjaga üks. Puudub minatunde. Piage arengu astmed 1. Sensomotoorne. 1-2 e.a. Kõik kogemused saab laps vahetult meelte abil, avastab keskkonda. Laps sõltub ümbrusest, sellest, mida ta tajub. 2. Operatsioonide eelne, 2-7 e.a. Lapsed hakkavad kasutama sümboleid objektide või sündmuste tähistamiseks ja kirjeldamiseks (nt rääkima). Lapsed ei suuda kohanduda ja ette kujutada, et teistel võiksid olla mõtted, mis erinevad teiste omadest (egotsentrism). Fantaasia on väga võimas nad on loomingulised
See tähendab, et inimene pole omadustelt, saavutustelt, staatuselt kaugeltki see, kes ta sooviks olla. Mina ise käitumist otseselt ei reguleeri, ennemini sämboliseerib ta inimese teadvustatud kogemuse põhiosa. Arengut soodustavad ja takistavad tegurid Rogersi järgi tekib kasvatamisel ja õpetamisel suur oht inimese minakontseptsioonile sellega, et inimesi harjutatakse maast madalast kõrgemini hindama teistelt tulevat tunnustust kui oma sisemise minatunde harmooniat ja terviklikkust. Noorte põhiliselt tervet minatunnet usaldamata 9 hägustavad ja kahjustavad kasvandikud ning õpetajad nende minakäsitust ning muudavad kasvatusalused üksnes väljast juhitavaks ja manipuleeritavaks. Kogemuse allasurumine Ärevus on emotsionaalne reaktsioon ohutundele, mis signaliseerib, et inimese kinnistunud minakäsitlust ähvardab desorganisatsiooni oht, juhul kui tegeliku olukorra omaksvõtt jõuab
ainevahetuse taseme ja aktiivsuse tõus toimub pisut enne tegelikku valge aga saabumist. See tähendab, et metsvindil peab olema mingi sisemine ajataju, bioloogiline kell, mis võimaldab juba ette ära arvata tegelikku keskkonna muutumist. Selline võime on paljudel loomadel. 61. Närvisüsteemi areng imikul ja väikelapsel Sündides on inimesel olemas praktiliselt kõik närvirakud. Pärast sündi hakkavad arenema tohutu kiirusega seosed närvirakkude vahel. Nende seoste vähesuse, minatunde ja kõne puudumise tõttu ei jäägi imikueast mingit mälestust. See, mida väike laps kogeb ja õpib, ei jää talle veel meelde, kuid sellega valmistatakse aju ette mõtlemise ja kõne arenguks. Rikkalikuma arengukeskkonnaga lapsed on intelligentsemad. Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemise, kuulmise, maitsmise) ja liigutuste (haaramine) abil. 62. Murdeea füsioloogilised ja psüühilised iseärasused POISID:
See tähendab, et inimene pole omadustelt, saavutustelt, staatuselt kaugeltki see, kes ta sooviks olla. Mina ise käitumist otseselt ei reguleeri, ennemini sämboliseerib ta inimese teadvustatud kogemuse põhiosa. Arengut soodustavad ja takistavad tegurid Rogersi järgi tekib kasvatamisel ja õpetamisel suur oht inimese minakontseptsioonile sellega, et inimesi harjutatakse maast madalast kõrgemini hindama teistelt tulevat tunnustust kui oma sisemise minatunde harmooniat ja terviklikkust. Noorte põhiliselt tervet minatunnet usaldamata hägustavad ja kahjustavad kasvandikud ning õpetajad nende minakäsitust ning muudavad kasvatusalused üksnes väljast juhitavaks ja manipuleeritavaks. Kogemuse allasurumine Ärevus on emotsionaalne reaktsioon ohutundele, mis signaliseerib, et inimese kinnistunud minakäsitlust ähvardab desorganisatsiooni oht, juhul kui tegeliku olukorra omaksvõtt jõuab teadvuse sfääri
Laps on hoidjaga suheldes ükskõikne ja endasse tõmbunud. See ei tähenda, et ta elaks omaenda suletud maailmas. Vastupidi- ta jälgib, saab meelelisi aistinguid (nt kuuleb, näeb, tunneb) ja on võimeline sooritama varem arvatust palju keerukamaid toiminguid. Ta ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab. · Normaalne sümbioos (2-5 elukuu)- sümbiooliline järk. Kiindumust ilmutab kuid samal tundub talle, et ta on hoidjaga üks. See on seotud lapse minatunde puudumisega. Kujuneb lapse esmane kiindumus teisesse inimesesse ja see on ühiskonna liikmeks kasvamise ja hilisemate inimsuhete lähtekoht. Ta ütleb, et lapsele jääb meelde sellest ajast tema ise, hoidja kui hooldaja ja ka hooldus. Ta räägib ka, et hooldamist tuleb ajastada õieti. Lapse eest hoolitseda siis, kui ta annab märku selle vajadusest. Pettumused, mis selles vanuses tekivad, põhjustavad psüühilisi häireid.
Ta väidab, et nn tuumikteadvuse olemasoluks on meil vaja ka minatunnet. Minatunne tekib vaatlustest, mille kohaselt kujundid seostuvad isikuga. Evolutsioonilisest seisukohast vaadates oli äärmiselt kohastumuslik luua kujundeid ja seostada neid oma minaga. Suutlikkus luua teatud aega kestvaid kujundeid näiteks läheduses luuravast peitunud kiskjast oli kahtlemata äärmiselt adaptiivne, aidates säilitada virgeseisundi hoolimata sellest, et meeleelundid oli ilma vastava stimulatsioonita. Minatunde puudumisel poleks me suutnud oma ellujäämist tagada. Et maailma kaardistamine toimuda saaks, peab olema lähtepunkt, milleks sai inimene ise või tema mina. Damasio järgi vajavad teadvuse kõrgemad tasemed pigem kestvaid kujundeid (ehk püsimälu), mida saaks igal hetkel taastada, kui lihtsalt virgeseisundit tagavaid põgusaid kujundeid. Inimeste suur aju ning pikaajaline mälu tegid võimalikuks teadvuse kõrge taseme,