inimese mõistmist avaradada (KOAN). Eihei Dogen soto koolkond Zhuangzi (369-286) - Mõtlemis koolkond. - Kui tahad konnast aru saada, siis peab kõhuga tunnetama seda. - Kõigepealt tuleb õppida buda õpetus selgeks, selle käigus saan aru, et koosnen dharmadest, kuidas neist vabaneda. - Ilma olukorrata in ei eksisteeri - Enda ego tuleb unustada. Maailm teostab minu kaudu mingeid asju. - Taoismist mõjutatud. Kõrvutu minasus mina kõige keskel Läbistuv minastus mitte mina, mina kõigi asjade läbistuvuse punkt. Pildistades, ei panda mina pildile vaid üritatakse samastuda, ehk tehakse võimalikult sama pilt võrreldes vanematega vms värk. Nichiren (1222 1282) koolkond - Nimi tähendab päikest ja lootust - Kõik põlvnevad päikesest. Isiklik suhe on buddhaga. - Ütleb, et ainult Jaapanis on õige budism. - Nichiren- shu
mida vaimuks nimetada (ja kas seda üldse olemas on). Tuleb tähele panna, et filosoofia ajaloos seguneb mentaalsete nähtuste probleem religioosse ja spirituaalse hinge-käsitusega (eriti kristlikus doktriinis, Kreekas enne Platonit väga ranget kehahinge eristust ei olnud). Tasub rõhutada, et moodne vaimufilosoofia ei tegele hinge küsimusega. Kuid isegi ilma uskliku taustata on küsimus vaimust relevantne, sellega seonduvad sellised probleemid nagu teadvus, minasus- e. esimese isiku probleem, meelte ja mõistuse vahekord laiemalt jne. Moodsale vaimufilosoofiale on iseloomulik, et neid küsimusi üritatakse lahendada käsikäes teadusega: neurofüsioloogia, psühholoogia, tehisintellekti uurimine jne. Seega meie uurimisvaldkond siin: Vaimufilosoofia uurimisvaldkond: • Kas on olemas VAIM (ingl. Mind, lad. mens — siit sõna mentaalne) vrdl. soul, spirit, ghost: nendega moodne vaimufilosoofia ei tegele,
Esteetiline - ilu, inetus, traagiline, koomiline, ülev, madal ; Religioossne - piiride tajumine; tegelikkus mida inimene ei tea; inimese meeled ei ole võimelised "ülemaid tasandeid" tajuma; kes me oleme? Miks me siin oleme? Mis on inimkonna eesmärk? Lapsed kipuvad esitama suuri küsimusi (kuhu läheb päike? Mis on tähtede taga? Mis saab kui inimene ära sureb? Kuidas ma siia ilma sain? Jne) Filosoofia lastele; Mina teadvus/minasus: mina olen ainult mina ise. Tunneb, kogeb, tajub, otsustab. Mina on teadvustamiskeskus universumis. Mina on see kes meid elus juhib. Identiteet - kes ma olen? Milline ma olen? Milliseks ma võiksin saada? Kasvatuse ja hariduse protsessid kujundavad meie identiteedi. Kasvatus=sissejuhatus ellu Põhiküsimused kasvatuses Kes on inimene? Milliseks peab ta saama? Hilisrenessanssil sai inimesest küsimus iseenda jaoks; hiljem seisused muutusid vähemtähtsaks ja oli iga inimene oli oma saatuse sepp
See on deterministlik seisukoht. Püüdluste ja taju muutuste järgi on moodustunud monaadide hierarhia: alumisel tasandil on elutu loodus, nendest ülespoole täpsemad ja lõpuks inimene. Metafüüsika ,,substantsid" (kõigi asjade ja nähtuste jääv alus) on tegelikkuse väikseimad põhiühikud. Leibnizi arvates peavad nad olema jagamatud. Järeldus : Substants on vaimne e. hingeline alge. See on kartesiaanlik arusaam, et oma minasus väljendab midagi keskset. Leibniz järeldab, et substantse on palju ja avab sellega ukse metafüüsilisele pluralismile vastandina Spinoza monismile. Leibnizi olulisim veendumus: ,,Tegelikkus koosneb ühikutest, üksikutest individuaalselt eksisteerivatest osakestest. Tegelikkus ei ole oma äärmistel piiridel mingi hägune ja kõikehõlmav mass, millesse upub kõik individuaalne.". 6. Intuitivistlik tunnetusteooria(H.Bergson)
Cogito ergo sum uue filosoofia teooria mõtlen järelikult olen olemas. Lause ise on aga loogiliselt vigane mõtlen järelikult mõtlen, et olen. Fichte Ta oli naistevihjaka ja antisemiit. Ta pole nende asjade pärast eriti populaane ja selle tõttu ei peeta teda ka nii oluliseks, kui ta seda väärt oleks. Tema keskseks küsimuseks oli ,,ich" (mina). Ta püüdis sellest ,,minast" välja tulla. Ta lõi sellise sõna nagu ichheit minasus. Pärisnimedel ei ole sisu, neil on ainult osutus, kuid see pole päris nii. Moodustame mingisugused sisud lähtudes osutusest. NT. tihitpeale mingit rahvast nimetatakse eriti halvustavalt lähtudes levinud nimedest sakslased fritsud. Kui Matjas on unikaalne, aga matsid on juba üldnimi. Vanja on unikaalne, aga vantkad on üldnimi. Sisu on sekundaarne osutuse suhtes. Deiktilised märgid Mina otsin oma tähendust lähtudes endast kui fenomenist. Mina on deiktiline märk. Kolmas
minana, mul on mingid vaimuseisundid, milles on väga raske kahelda. Meil on nn episteemiline autoriteetsus oma vaimuseisundite suhtes. Taoliste küsimustega tegeleb vaimufilosoofia, mille põhiprobleemiks on: Kas on olemas vaim? (ing. mind, lad. mens, sellest tuleneb sõna mentaalne). Üldiselt ei tegele käesaegne vaimufilosoofia hinge (ing. soul, spirit, ghost) probleemidega, olemaks kooskõlas teadusega. Vaimufilosoofias püütakse mõista mis on subjektiivsus (minasus), intensionaalsus (teadvusseisundite suunatus millelegi) ning käsitletakse meelte ja mõistuse vahekorda ning keha ja vaimu vahekorda. Sellest tuleneb küsimus aju ja vaimu vahekorrast, mida käesaegne teadus ei ole võimeline (veel?) lahendama. Parmendides ja Platon pidasid mõtlemist (mentaalset sfääri) olulisemaks kui kehi ja asju. Rene Descartes põhjendas läbi metoodilise kahtluse, et mu vaim on mõtleva asjana olemas
· MacIntyre arvates tuleb eetikas teha põhivalik Aristotelese ja Nietzsche vahel. · Moraali alused tuleb leida Aristotelese telosest või nietzschelikust täielikust individualismist. Moraal kui elu loo kujundaja MacIntyre rõhutab, et kui keegi on tõeliselt omandanud kõlbluse, siis tuleb see esile igas olukorras. Näiteks arukus, sõprus, julgus, enesevalitsemine, õiglustaju on siduvad tegijad inimese tegevustes läbi kogu elu. Inimesel kujuneb välja ühtne minasus (identiteet) ja lugu ehk narratiiv. Küsimust "kuidas ma pean toimima" tuleb mõista narratiivselt mis on see hea, mida teostan läbi kogu oma elu eri olukordades ja tegevustes? Vastamiseks on vaja mõistet heast, telosest. Arutelu 1.1 Milliseid nietzscheliku individualismi moraali ilminguid võime tänases Eestis näha? 1.2 Milliseks võib sellise moraali maksimaalne viljelemine muuta ühiskonna 100 aastaga? 2
uustõlgendus) %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 13 Lacani subjektiteooria Me nägime enne, kuidas Freudil subjekt kujuneb, nägime ka kuidas neofreudistid rõhutasid Freudist rohkem keskkonna tegureid. Vaatame nüüd kuidas Lacanil subjekt kujuneb, sest tema läheb välise tähtsustamisel veelgi kaugemale. Siit jõuame lõpuks ka subjekti ja kultuuri omavahelise suhte kirjeldamiseni. Kuidas tekib subjekt: on ta antud või konstrueeritav? SUBJEKT (ehk siis minasus) on Lacanil välismaailmast tingitud protsess, vahelduv olelus vorm. Seda iseloomustab: · Killustatus ja fragmenteeritus, mis tingitud välismaalima killustatud mõjust. Me elame killustaud maailmas ja ei koge seda terviklikult kunagi, mis võiks ka minu subjekti sulgeda terviklikuks ühtsuseks. · Illusioorsus tänu korduvatele identifikatsioonidele välise keskkonnaga tekib siiski mingisugune illusoorne ettekujutus mina terviklikusest, mis samal ajal pole mingil juhul mina tegelik olek.
annaabi.ee 
