c. Inimene võtab arvesse enda varasemaid kogemusi selles organisatsioonis d. Inimene võtab arvesse enda varasemaid kogemusi teistes organisatisoonides Mida tähendab idee, et vajadused on seotud töömotivatsiooniga inimeste sotsiaalse identiteedi kaudu? Vali üks vastus. a. Inimese identiteet on tähtsam kui vajadused b. Vajadused ei ole seotud tunnetusprotsessidega c. Töösituatsioonis domineerib töömotivatsiooni mõjutajana personaalne minakäsitlus d. Viis, kuidas inimene end hetkel määratleb, mõjutab seda, millised vajadused aktiveeruvad Motivatsioon on seda tugevam, mida madalam (lihtsamini kättesaadav) on eesmärk ning mida selgemad on vahe-eesmärgid. Vastus: Õige Vale Punktid: 1 Motivatsiooni protsessiteooriad seletavad töötaja erinevaid motivatsioonitasemeid töötaja isiklike vajaduste rahuldatuse kaudu Vastus: Õige Vale Kuidas on Isiksuseomadused töömotivatsiooniga seotud
ÕPPIJA ARENGU ARVESTAMINE ÕPPE KAVANDAMISEL I ja II kooliaste. E.Kikas Motivatsiooniline areng Akadeemiline minakäsitlus hõlmab endas usku oma võimekusse ja oskustesse, edule ja ebaedule omistatavaid põhjusi, hinnanguid ja ootusi ülesande raskuse kohta, eduootusi ja tajutud võimekust ehk usku oma suutlikkusse ülesande või tegevusega hästi hakkama saada. Mõistes, et neid jälgitakse ja hinnatakse, hakkavad lapsed pöörama järjest enam tähelepanu sellele, mida teised neist arvavad, ning hindavad iseennast ja oma tulemusi, tuginedes nendele standarditele, mida teised neile esitavad
nimel, edu ja ebaedu põhjustest Need mõtted suunavad tegutsemist, koolis õpistrateegiate valikut ja õpikäitumist, mõjutades seeläbi õpitulemusi Alati pole õpilasele teadvustatud Lapsed on motiveeritud mitmel viisil oluline küsida, mida, kuidas ja miks nad on motiveeritud õppima Uskumused Võimetesse ja oskustesse Edu ja kaotuse põhjused Eduootus, enesetõhusus, usk oma suutlikusse ülesannet lahendada · -> akadeemiline minakäsitlus · Nende kujunemine · Õpetajale praktilist: Süstemaatiline tagasiside enda oskuste paranemise kohta Hindamisel rõhutada õpilase jõupingutust saavutuse alusena Hinnata tuleks (ka) jõupingutust, mitte ainult tulemust Väärtused ja huvid · Ülesande väärtus: selle olulisus, huvitavus, kasulikkus lapse jaoks · Õpetajale praktilist: Väärtustada teadmisi Seostada koolisõpitavat lapse kogemusega
· Kultuurilised mõjud tagasihoidlikkus ja piiratud optimism Hiinas ja Jaapanis (Lee & Seligman, 1997, Zimbardo, 1993) Kultuurikontekst Suur osa uuringuid angloameerika keskklassile suunatud. Aafrika filosoofiline traditsioon individuaalne "mina" on paigutatud hõimu või rahva kollektiivse "mina" sisse. Euroopalik ellujäämine kõige kohanenumatele, kontroll looduse üle Aafrika hõimu ellujäämine, ühtsus loodusega Kultuurikontekst Sõltumatu Vastastikku sõltuv Minakäsitlus on midagi isiklikku, mis s õltub indiviidi o madustest ja e es märkidest midagi ühiskondlikku, mille m ääravad seosed teistega Olulised on MINA minu isiklikud saavutused ja edusam mud, minu õigused ja vabadused MEIE grupiees märgid ja solidaarsus, m eie ühised kohustused ja o mavahelised suhted Ei ole soositud konfor mis m e gois m Tunnuslause Ole ustav iseendale Mitte ke e gi m eist pole üksik saar Kultuurid Individualistlikud lääne kultuurid
Idiotsentrikud pööravad põhimõtteliselt enam tähelepanu sisemistele omadustele. Kultuuritasandil vaadeldud konstruktid võivad nt indiviiditasandi konstruktidest oluliselt erineda. Neli universaalset dimensiooni või omadust, mis individualismi ja kollektivismi kui kultuurisündroome iseloomustavad, on järgmised: Sõltuv või sõltumatu minakontseptsioon: Kollektivistlikes kultuurides on rõhuasetus inimeste seotusel ja sõltuvusel teistest inimestest (sõltuv minakäsitlus). Inimese minakontseptsiooni ei määratle inimese unikaalsed omadused, vaid sotsiaalsed suhted teiste inimestega. Kultuuriline eesmärk on sobida teistega, täita oma kohust ja rolli interpersonaalsetes suhetes. Individualistlikes kultuurides on inimestel valdavalt sõltumatu minakäsitlus inimest nähakse kui sõltumatut, enesekeskset (idiotsentrilist) ja autonoomset tervikut, kelle mina on defineeritud inimese sisemiste omaduste (isiksuse omadused, võimed, väärtused) baasil
Horisontaalsetes kultuurides ei soovi inimesed silma paista, ennast tahetakse näha nagu teisi, väärtustatakse võrdsust ja üheväärsust. Vertikaalsetes kultuurides soovivad inimesed olla teistest erinevad ning nad üritavad silma paista ja olla edukad, võrdväärsus ei ole kõrgelt hinnatud (Triandis,1985). Sõltuv või sõltumatu minakontseptsioon (Markus&Kitayama, 1991) Kollektivistlikes kultuurides on rõhuasetus inimeste seotusel ja sõltuvusel teistest inimestest (sõltuv minakäsitlus). Inimese minakontseptsiooni ei määratle inimese unikaalsed omadused, vaid sotsiaalsed suhted teiste inimestega. Kultuuriline eesmärk on sobida teistega, täita oma kohust ja rolli interpersonaalsetes suhetes. Individualistlikes kultuurides on inimestel valdavalt sõltumatu minakäsitlus inimest nähakse kui sõltumatut, enesekeskset (idiotsentrilist) ja autonoomset tervikut,
Psühhoanalüütilise teraapia eesmärgiks on alateadlike konfliktide väljatoomine, nende teadvustamine ja mõistmise kaudu lahendamine. Humanistlikud teraapiad rõhutavad inimese vaba tahet. Käitumisteraapiates üritatakse jõuda käitumise muutmise kaudu psühholoogiliste muutusteni. Kognitiivsete teraapiate üldeesmärk on muuta väära tunnetust. William James eristas minateadvuses kahte aspekti: subjektiivset mina ja objektiivset mina. Inimese minakäsitlus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes. Eri minade teoorias eristatakse tegelikku mina, ideaalmina ja võimalikku mina. Hoiak on positiivne või negatiivne hinnanguline suhtumine kellessegi või millessegi. Romantilise armastuse aluseks on kultuuriline tegur, oma arusaamadele vastava partneri olemasolu ja füsioloogilise erutuse olemasolu. A
siis nö ,,sotsiaalsetel lavadel" (fronstage) esitatakse töökohas, ametiasutustes jne. Goffmani raamatu põhipaatos inimesed on andekad, loovad, leidlikud. Pidevas vastastikuses suhtluses edastavad nad sõnumeid sellest, kes nad ise on ja annavad tagasisidet selle kohta kuidas nad teisi näevad. Siiski, üheks Goffmani lähenemise puuduseks on oht rakendada teatrianaloogiat liiga jäigalt eraldades teatud sotsiaalsed rollid inimese isiksusest (essentsialistlik minakäsitlus tõeline mina on sotsiaalsete rollide väline); keegi harjutab oma rolli lava taga ja tuleb siis lavale teistega manipuleerima... Mingis mõttes tekib siin situatsioon, et kultuur on justkui midagi inimestevälist (vrdl draamatekstidega), mida inimesed kasutavad vajalikul määral. Goffmani olulisus kultuuriteoorias: · Tähelepanu osutamine viisidele, kuidas inimesed kasutavad kultuuri omavahelises interaktsioonis · Tähelepanu tegevuse, tähenduse ja mina vahelistele suhetel
annaabi.ee 
