Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"milleg" - 11 õppematerjali

Godot d oodates-S Beckett - kokkuvõte
1
doc

"Godot'd oodates" S.Beckett - kokkuvõte

Minu meelest on Lucky natuke ironiseeriv nimi: just see, et tal midagi oodata pole, on just õnnetu ju. Ootajate juurde ilmub ka poiss, kes iga päev veenab ootajaid, et ta on esimest korda nedne juures, ent ometi tundub, nagu käiks igakord seesama poiss. Iga eelnev päev on samasugune-kordub. Samuti on ka puu järgmisel päeval lehtedes, kuigi peaks olema järgmine päev. See on justkui sümbol aja möödumisele, mida inimesed raiskavad ootamisele. Ootamine kellegi või milleg järgi, mida ei tule on vägagi sarnane uskumustele ja religioonile. Palju on ennustatud maailma lõppu ja viimset päeva. Samuti ka räägitakse saatusest, et sellel on tegelikult meiega suuremad plaanid ja kõik, mis juhtub, juhtub põhjusega. Tegelikult tundub see kõik inimeste kartusena vastutus enda peale võtta. Sellega ju põhjendatakse enda ebaõnnestumised ja eksimused, sest kui midagi on hästi läinud on ikka inimesed valmis kelkima, et nemad tegid, aga kui midagi

Kirjandus → Kirjandus
713 allalaadimist
Kodutöö Lõiketöötlemine 100 100
9
pdf

Kodutöö Lõiketöötlemine 100/100

Töö etapp 1 Detail kinnitatakse kolmepakilisse isetsentreeruva padruni abil. Töö etappis kasutatakse sisetrei- ja otstreitera. Tera olgu valmistatud volframmonokabriidist WC, mis suure tugevuse ja plastusega. Samuti suure elastsusega, seega ei vaja tera pidevat teritamist. Sisetreiteraga töödeldakse detaili sisepinda 5 (Ø 40 ; H29) ja 6 (H10). Pinna 6 töötlemiseks on vaja treitera suruda alla ning treida 4mm süvend sama treiteraga, milleg pinda 5 töödeldi. Otsteraga töödeldakse pinda 2 (Ø62 ; H14). Töö etapp 2 Detail paigaldatakse ümber treipingis ning kinnitakse jälle isetsentreeruva padruni abil. Töö etappis kasutatakse sisetrei-, ots- ja välistreitera. Sisetreiteraga töödeldakse pinda 3(Ø40 ; H32). Otspinda 8 (Ø86; H10) ja välispinda 1 (Ø62 ; H10) töödeldakse otstreiteraga ja astmeteraga. Töö etapp 3 Detail kinnitatakse puurpinki

Materjaliteadus → Konstruktsioonimaterjalide...
241 allalaadimist
Exceli massiivid
11
xls

Exceli massiivid

Loeb maatriksi töölehelt VBA massiivi. Värvib negatiivsed arvud. Teeb läbi If-protseduuri kindlaks, ka või ruutmaatriksiga. Käivitab vastavalt maatriksi liigile vajalikud protseduuri. Kui tegu on ristkülikmaatriksiga, siis kutsub välja igast reast minimaalse elemendi otsimise protsedu väljastab selle koos asukohaga, mõlemad nihkega vektorist. Kutsub välja protseduuri liida, millega algusega veerule vektor - väljastab nihkega uue massiivi. Kutsub välja protseduuri abs_kesk, milleg tabeli absoluutväärtuste keskmine ja väljastab selle kohale "abs_kesk". Kui tegu on ruutmaatriksiga, siis kutsub välja protseduuri Värvi, mis värvib erinevat värvi peadiagon ülevalpool oleva ala. Kutsub välja protseduuri Maks_PD , mis leiab maksimaalse arvu peadiagonaa lahtrisse "maks". Lisaks leiab maksimaalset arvu sisaldava veeru summa ja väljastab selle lahrisse min_el_allPD, mis leiab minimaalse arvu allpool peadiagonaali ja väljastab selle lahtrisse minallPD.

Informaatika → Informaatika 2
280 allalaadimist
Iseseisev töö õppeaines-Teadustöö alused
2
docx

Iseseisev töö õppeaines “Teadustöö alused”

Mopeediga kurjategijaks. ­ Eesti Päevaleht 12.10.2009. d) Viidates siseriiklikule seadusele tuleb esitada seaduse nimi, vastuvõtmise aeg, riigiteataja andmed: kui on muudetud, siis muutmise kuupäev ja ministri määrus, millega muudeti viimati ja URL elektroonilise versiooni kasutamise aeg ja täpne URL d) Viidates siseriiklikule seadusele tuleb märkida seaduse nimi (Vastuvõtmise aeg), Riigiteataja andmed; kui on muudetud, siis muutmise kuupäev ja ministri määrus, milleg muudeti viimati ja siis URL elektroonilise versiooni kasutamise aeg ja täpne URL Näiteks: Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord (20.04.2002) RTL 2002, 50, 710; viimati muudetud 10.07.2008 38. URL (kasutatud veebruar 2009) https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13007185. e) Viidates rahvusvahelisele lepingule kasutatakse võima¬luse korral algallikat (ametlik allikas, nt

Muu → Teadustöö
36 allalaadimist
Klaviatuur ja hiir
5
docx

Klaviatuur ja hiir

esimesena mainitud klahv(id) alla vajutada ja nii hoida ning siis vajutada järgmist. Ctrl+Alt+Delete kombinatsiooni puhul ilmub ekraanile End Task dialoog, mille abil saab näiteks kokku jooksnud programme sulgeda. Kui Ctrl ja Alt alla vajutada ja siis Delete'i klõbistada, teeb arvuti restardi. Enim kasutatavad klahvikombinatsioonid on näiteks Ctrl+C kopeerimine (Copy) ja Ctrl+V kleepimine (Paste). Klaviatuuri kasutamiseks on tehtud kümnendsõrmesüsteem, milleg järgi on igal sõrmel klaviatuuril oma piirkond. Algasendis on sõrmede asukohad järgmised: Mõlemad pöidlad tuleb hoida tühikuklahvi kohal. Pärast mõne teise klahvirea klahvile vajutamist peab sõrm minema kohe lähteasendisse tagasi. Hiir Hiirt kasutatakse arvutiga suhtlemisel. Kuigi tegelikult saab arvutit ka ilma hiireta juhtida, on see hiirega siiski lihtsam

Informaatika → Informaatika
25 allalaadimist
Rahvusvahelised suhted 1950-1970
4
doc

Rahvusvahelised suhted 1950-1970

Osalejad: Põhja-Vietnam (Hiina ja NSVL) vs Lõuna- Vietnam (USA) Põhjused: Saigoni (Lõuna- Vietnami linna) reziim oli mittekommunistlik, kuid ka ebademokraatlik ja dikdaatorlik ning see soodustas kommunistide kasvu riigis Käik: *1957- 1963 algas Lõunas partisanidesõda, toetas Põhja-Vietnami valitsus (seljataga Moskva ja Peking) * 1963-1973 asus sõtta USA punapartisanide vastu *Põhja-Vietnami sisse ei tungitud *julm, verine, dzunglisõda *1973 sõlmiti Pariisis rahuleping, milleg asutus USA sõjast välja *1973-1975 kommunistid Vietnamis võitmas alasid *1975 Saigon alistus Tulemus: *kehtestati kommunistlik reziim *1976 2 poolt ühendati *kommunistid said võimuel Laoses ja Kambodzas TsEHHOSLOVAKKIA KRIIS Aeg: 1968 Osalejad: Tsehhid ja slovakkid vs NSVL Põhjused: *uue kursi väljatulek innustas inimesi NSVL küljealt väljasaamist *Moskvale ei meeldinud, et tema võimu all on riik, kes teeb mida tahab *tsensuuri ja ideoloogilise järelvalve kaotamine, mis oli uues

Ajalugu → Ajalugu
90 allalaadimist
Füüsika ülesannete lahendused 1-44
38
pdf

Füüsika ülesannete lahendused 1-44

njuutonid? Lahendus: m = 50 kg a = -2,0 m/ g = 9,8 m/ F= m *(a + g)= 50 * (-2 +9,8) = 390 N Vastus: Ka l näi k 390 N 37. Teil on v j p ig nihu d j vä v i e lohi d N k luv kon eine Te p ne e ellele nöö i ümbe j h kk e ho i on l el i im P ig l nihu mi ek kulub jõudu N ved mi ek N Leid iline j kinee iline hõõ de egu Lahendus: Konteineri kaal ehk no m ljõud milleg keh mõjub i i pinn g = 500 N P ig l nihu mi ek v j k e jõudu 230N ja vedamiseks 200 N Jõud avaldub valemiga , kus on ei uhõõ de egu j jõud avaldub valemiga , kus on liikumi hõõ de egu Jä elikul 0,46 ja = = 0,4 Vastus S iline hõõ de egu on j kinee iline hõõ de egu 38. N k luv le kon eine ile kend k e ho i on l e jõudu N en kon eine ei

Füüsika → Füüsika
61 allalaadimist
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL-
6
docx

MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

emigreerunute kogukond. 48* 1928.a. oli Prantsusmaa üks Briand-Kelloggi pakti algatajaid. 49* 1930.aastatel Prantsusmaa välispoliitiline seisund muutus ebakindlaks, sest riiki ümbritsesid kolm diktatuuririiki (Saksamaa, Itaalia ja Hispaania). 50* Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: 76* algas Prantsusmaa ja NSVL lähenemine (1934.a. tuldi koos välja Idapakti sõlmimise ideega, milleg nähti ette mittekallaletungilepete sõlmimist Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel, 1935.a. sõlmiti vastasikuse abistamise leping NSVL-ga, mis oli suunatud Saksamaa vastu) 77* lähenemine Inglismaale (näiteks koos neutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusõjas, järeleandmiste tegemine Münchenis Saksamaale1938.a.).

Ajalugu → Ajalugu
66 allalaadimist
Eesti ajalugu
18
doc

Eesti ajalugu

1970ndatel. Taasiseseisvumine NSVL ummikseis. Gorbatsov võimule. Perestroika ­ kõik reformid peavad toimuma sotsialistliku valiku raames. 1986 fosforiidikaevanduste rajamise plaan Eestisse, protestid. Fosforiidikampaania 1987. MRP-AEG(MRP-Avalikustamise Eesti Grupp). 23. august Hirvepargis miiting, kus räägiti MRPst. Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei orgunnisid 88 Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamise. 1988. loominguliste liitude ühispleenum, milleg loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna uuenemisprotsessi. Pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, esitati nõudmisi keskvõimule, rahulolematuse avaldamine. Eestimaa Rahvarinne Perestroike Toetuseks ­ RR ­ massiline liikumine. Aprillis toodi ka esmakordselt avalikkuse eest välja rahvuslipp. Kuna rahutused tõotasid tulla, siis vahetati Karl Vaino Vaino Väljase vastu välja. 17. juuni 1988. ikkagi meeleavaldus. 150k.Lipp lubati eestlastele.. 1988

Ajalugu → Ajalugu
50 allalaadimist
Eesti traditsiooniline rahvakultuur
10
docx

Eesti traditsiooniline rahvakultuur

Suitsupiir oli toas kuni 1,5 m kõrgusel. Rehetoa ümber olid kahekordsed seinad sooja hoidmiseks, jättes ruumi välisvalguseta. Paiguti oli rehitoa ette jäetud lahtine ulualune, mispuhul esiseina võis teha väikese pajaakna. Kui 19.saj tulid klaasaknad, tuli sageli võtta välissein maha. Liigtuba ­ madalam toaosa, mille puhul oli kõrvaldatud välisseina kõrguselt rehetoa enda esi- või tagasein või mõlemad, milleg tuba avardus ja lagi kujunes astmeliseks (selleks, et akent panna). Lõuna-Eestis vastu Läti piiri, Lääne-Saaremaal ja Hiiumaal ehitati rehetuba ja rehealune ühelaiused ja teineteise kõrvale, seinad olid ühekõrgused. Seega rehetoa esisein jäi ühtlasi välisseinaks, kuhu sai teha akna. Sellisel juhul käis sissekäimine rehealuse kaudu. Sellisel juhul oli Hiiumaal ja paiguti Lääne-Saaremaal tema nimetuseks koda ning Kagu-Eestis seenine. Rehialune oli majandusruum

Kultuur-Kunst → Eesti rahvakultuur
19 allalaadimist
Riigiõigus
27
doc

Riigiõigus

saj lõpu ja 19. saj algusega ei tähenda aga seda, et varem poleks vastavaid elemente ühe või riigi teise õiguskorras üldse olnud. (nt. Inglismaa 1215. a võeti vastu Suur Vabaduste Harta; 1679.a Habeas Corpus Act). Eesti RÕ tekke algusest rääkides võib öelda, et see hakkas tekkima 1917-1918. aastatel ja kujunes välja 1920. a PS-ga. (areng edasi). RÕ- e taastekkest räägime alates 1988. a Suveräänsusdeklaratsioonist ja ülemnõukogu 1990. a otsusest, milleg aalgas eemaldumine NSVL-I õigussüsteemist. Tänane Eesti Rõ kujunes 28. juunil 1992. a vastuvõetud PS-e baasil. Traditsioonilise lähenemise järgi on RÕ-l rahvuslik iseloom selles mõttes, et saab rääkida ainult ühe või teise konkreetse riigi RÕ-st. samas on sarnaste väärtushinnangutega ja valitsemisprintsiibi normid põhisisu poolest üpris sarnased. (nt Suurbritannias ei ole kirjutatud K-I, osadel aga kirjaliksamas ülesehituselt sarnased;

Õigus → Riigiõigus
566 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun