HÜPPAJA PÕLV JA JOOKSJA PÕLV Karite-M. Mander 1.kursus HÜPPAJA PÕLV Karite-Mirell Mander 1.kursus SÜMPTOMI D • Ebamugavustunne • Turse • Valu põlvekedra all • Suurenenud valu kükitamisel • Valu põlveliigese painutamisel • Valu järkjärguline suurenemine PÕHJUSED • Regulaarne ülekoormus • Eelnevad mikrotraumad • Ülepingutatud reie painutajalihased • Nõrgad reie eesmised lihased RAVI •Külma teraapia •Teipimine •Rihm •Ravimid •Elektroravi •Massaaš •Süstid •Treenimine •Operatsioon JOOKSJA PÕLV KENDROMALAATSIA SÜMPTOMI D • valu põlvekedra (patella) ülemise osa piirkonnas • Valu jooksmisel • Valu vastu takistust • Valu kükitamisel • Vigastuse süvenedes valu kogu aeg • Kulunud treeningjalatsid PÕHJUSED • Nõrgad reielihased
Aknad avatakse ainult ühest seinas. Ustele tehakse tuulekojad. IKV - õhukesest tuulekindlust materjal. 6) hele valgus, hall valgus hele valgus - keevitus, kaarleegi valgus 600:800 LUX 7) kemikaalide aurud. LPV - puuduvad. IKV - gaasi, hingamismask, mis on varustatud vahetava söefiltriga. 8) kukkuvad, langevad esemed. Kukkuvate asjade kaitsmine-kiiver 9) radoktiivse kiiruse eest kaitseb. IKV - heledad riided, põlled(meestel), tosimeeter TRAUMAD - tunnused ja esmaabi traumad *mikrotraumad - traumad mille puhul me arsti poole ei pöördu. (hõõrutud kohad, muljutised) väikesed lõikehaavad ja torked. *verejooks - 3verejooksu. 1)kapillaarne verejooks. haav ja selle ümbrus puhastada. 2)venoosne verejooks: T vigastatud veenis voolab tume punane veri pideva joana(vigastatud kohta kõrgemal hoida) 3) arteriaalne verejooks. E: arterit sõrmede abil kokku suruda. *pigistav toime ei tohi olla suur ja jäse ei tohi muutuda siniseks. NÕUDED HAAVADE SIDUMISEKS:
3. Valu tüüp: kas valu on terav ja torkav või laiahaardeline ning ühtlane? Esimese korral tuleb jällegi kohe arsti juurde pöörduda. 4. Haav: lõhkised kohad tuleb antiseptikuga puhastada ning vajadusel plaastriga katta. Võimlejate puhul saab väga suure koormuse põlv. Põlv töötab nagu auto amortisaator, andes hüpates vajaliku tõuke ning pehmendades maandumist. Samas väsib põlv väga kiiresti ära ning tekkida võivad mikrotraumad või tõsisemad kõõlusetraumad. Samuti võib tekkida Osgood-Schlatteri haigus. Tegemist on põlvekedra kõõluse kinnituskoha luustumishäirega, mis avaldub valuna põlve eesosas. Põlvekeder on väike luu põlveliigese ees. Põlvekedra pealt kulgeb reie nelipealihase kõõlus ning kinnitub sääreluu ülaossa. Nelipealihase kinnituskohta sääreluule nimetatakse köbruks, mis kujutab endast luustumistuuma ning mis peaks lastel sulguma 7-9 eluaasta vahel
vähemalt 15% inimestest. Selle seenhaiguse tekitajaks on Trichophyton'i perekonda kuuluvad seened. Arvatakse, et see haigusetekitaja jõudis meieni Kaug-Idast II Maailmasõja ajal. Siinne kliima polnud aga nii sodne ja peamiseks ründepunktiks said jalad. NAKATUMINE: Haigusttekitavad bakterid on pärit haige inimese küüntest ja taldadest eraldunud mikroskoopiliste osakeste kaudu. Need sisaldavad nii seeneniidistiku elemente kui ka haigelt jalalt eraldunud katte. Soodustavad: - Niiskus - Naha mikrotraumad - Tihedalt liibuvad ja niisked, kinnised jalanõud - Teatud elukutsed (kus kasutatakse pika säärega jalanõusid) - Jalgade liighigistamine - Puudulik verevarustus jäsemetes Patogenees: - Nakatumine ei sõltu inimese sotsiaalsest seisundist ja oluliselt mitte ka hügieenist - Suurt rolli mängib kudede vastupanuvõime. Võib sõltuda ka geneetilisest soodumusest Kliiniline pilt: - Algses staadiumis ei põhjusta mingeid vaevusi
Kindlasti kutsuda kiirabi, kui jutt on segane, teadvusehäired, silmapupillid on erineva suurusega, kõrvast või ninast tuleb verd või vedelikku. Vajadusel elustamise ABC. Kui hingamine ja südametöö on olemas, panna teadvusehäirega kannatanu lamama küliliasendisse. Vältida jalgade ülestõstmist (ajuturse oht) ja söögi-joogi pakkumist (oksendamise võimalus). Trauma tagajärjed võivad ilmneda ka järgmisel päeval. Krooniline trauma ehk ülekoormusvigastus Korduvad mikrotraumad, mis summeeruvad ja tekitavad ühel hetkel kaebusi, eelkõige valu. Teatud vigastused on täiskasvanutega ühised, mõned aga omased vaid lastele ja noortele. Lastel on rohkem luu- ja kõhrkoevigastusi. Erinevatele spordialadele on omased spetsiifilised ülekoormusvigastused: nn tennisisti või golfimängija küünarliiges, hüppaja või jooksja põlv jne.
Suurtes kogustes esinev pöögi- ja tammetolm võib olla vähki esilekutsuv kui sellega puututakse kokku pikema aja vältel. Keemilised ohutegurid Organismi sattumise teed: hingamisteede kaudu - orgaanilised lahustid, mis võivad olla aju- ning närvikahjustuste, hingamisteede vaevuste põhjuseks. Ohu allikas rullimine, valtsimine, pintseldamine ning pihustamine. - seedetrakti kaudu - naha kaudu kemikaal avaldab toimet sattudes nahale. NB! Mikrotraumad, vigastused nahal. Keemilise ühendi toime ulatus: võib avalduda mingi kehapiirkonna ulatuses ja edasi ei levi lokaalne toime; kemikaali üldtoime toksiline toime, ülitundlikkuse reaktsioonid (allergia), kantserogeene toime (kasvajate tekkimine). kokkupuude oleneb kemikaali hulgast ja ajast, mille jooksul ta mõjutab inimest. Kõikide kemikaalide kohta peab kaasas olema kemikaali ohukaart. Ohtlikkuse järgi eristatakse nii tervise-, kui ka keskkonnaohtlikke kemikaale.
Süstemaatiline pikaajaline Perifeerse närvisüsteemi ja lihaste Vormijad-pressijad, staatiline lihaspinge, kiires haigused e. üle-koormustrauma, neetijad, sepad, valtsijad, tempos sooritavad püsivad, retsidiveeruvad stantsijad, lihvijad, monotoonsed liigutused. neuralgiad, neuriidid käe-õla konveieril töötajad, käsitsi Surve närvitüvedele ja nende pleksiidid, polüneuriidid ja puurijad, elektrimasinate mikrotraumad. Jäsemete polüneuralgiad (vegetatiivsed ja mähkijad, teemandite ja süstemaatiline jahtumine. segavormid), müosiidid vääriskivide lihvijad. Kere või jäsemete (müofastsikuliidid). Neuro- sundasend. muskulaarse aparaadi haiguste segavormid (neuromüosiit, vegetomüosiit, müalgia)
tegelemine spordiga (traumad küüntele, higistamine); kokkupuude koduloomadega, kariloomadega; organismi üldine vastupanuvõime langus tingituna kroonilistest haigustest; pikaajaline hormoon- või antibiootikumravi; verevarustuse häired; ainevahetushäired; suhkurtõbi ehk diabeet; ülekaalulisus; hambaproteesid (suu nurga kandidoosi korral). Igapäevased probleemid, mis jalgade seenhaigust põhjustavad on just jalanõu niiske keskkond ja mikrotraumad, mida saadakse näiteks sportides. Nakatumine toimub mikroskoopiliste seeneosakeste kaudu. Haiguse teket soodustavad ka kroonilised küünetraumad, näiteks kui inimene murrab pidevalt küüsi, kunstküünte kandmine, ebakorrektne hooldus. Samuti on oluline jalanõude valik. Nele Nurmiku hinnangul ohverdatakse tänapäeval tervise arvelt liiga palju ilule. Probleemiks on näiteks terava ninaga kingad, mis suruvad varbad tihedalt kokku. Varbaküünte kahjustust esineb 4-5 korda sagedamini kui
pneumokonioos,bronhiaalastma. Kahjuliku toime vältimine: · Ventilatsioon ja kohtäratõmme · Kaitsevahendid-filtriga respiraator või tolmumask. Keemilised ohutegurid: Organismi sattumise teed · Hingamisteedekaudu-orgaanilised lahustid,mis võivad olla aju-ning närvikahjustuste,hingamisteede vavuste põhjuseks.ohu allikas- rullimine,valtsimine,pintseldamine,ning pihustamin Seedetrakti kaudu Naha kaudu-kemikaal avaldab toimet sattuda nahale.NB!mikrotraumad,vigastused nahal. Keemilise ühendi toime ulatus: · Võib avalduda mingi kehapiirkonna ulatuses ja edasi ei levi-lokaalne toime · Kemikaali üldtoime-toksiline toime,ületundlikuse reaktsioonid(allergia) · Kantserogeene toimel (kasvajate teke) Kokkupuude oleneb kemikaali hulgast ja ajast,mille jooksul ta mõjutab inimest. September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus
annaabi.ee 
