uut tüüpi ühiskond, mille aluseks tööstuslik tootmine. Plussiks luges ta seda, et teadusel ja inimvõimetel ei ole piire. Ja miinuseks seda, et teaduse areng võtab elust ära ime ja müstika. *makrosotsioloogiline teooria struktuurfunktsionalism ( nt töötute probleemi käsitlusel) Iga ühiskonna sfääri funktsioonid tuleb täita kui kogu grupp tahab säilida. Tähtis on ka idee, et gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia või tasakaal struktuuri eriosade vahel. *mikrosotsioloogiline teooria etnometadoloogia-Suur osa meie käitumisest toimub nii et me ei anna endale sellest teadlikult aru. Uurimiseks tuleb laskuda allapoole. Kui küsida mehelt, miks ta aitab naisele mantlit selga, vastab ta harilikult et see on iseenest ju mõistetav miks. Aga järsku mees hoopis rõhutab seda, et naine on nii vilets, et teda peabki aitama. St tuleb otsida varjatud käitumise reegleid.
võiks olla vigane; 3. Funkt-lik analüüs ei jälgi muutusi läbi aegade ja ei uuri iga konkreetse sotsiaalse mustri ajaloolist konteksti. 4. Parsonsi töid mõjutas tollane Ameerika majanduslik õitseng 24. Milles seisneb konfliktiteooria seisukoht ühiskonna olemuse kohta? Ühiskonda iseloomustab ebavõrdsus, sotsiaalne elu on võitlus ressursside pärast. Sotsiaalne korraldus soodustab ühtede gruppide heaolu teiste gruppide arvelt. 25. Mikrosotsioloogiline lähenemine: milles seisneb sümboolse interaktsiooni teooria põhiolemus? Mikrosotsioloogia uurib inimeste igapäevaelu ja isikute vahelisi suhteid. Sümboolne interaktsionism hõlmab sotsiaalelu kaht olulist joont: · Inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abil, mille tähendusi pidevalt kujundatakse; · Inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides. 26
Ühiskond tekib ja muutub selle liikmete vahelise võitluse tulemusena ressursside kasutamise pärast. Stabiilsus tähendab alati kas tugevama poole domineerimist või jõudude tasakaalu. Selles sisaldub varjatud pinge, millest küpseb uus konflikt (võitlus rõhutute ja rõhujate vahel). Konflikti põhjusena nähakse eraomandust, võimusuhteid, ebavõrdsust. Ühiskonnas valitseb klassistruktuur, inimeste toimimine on mõjutatud klassiteadvusest. 25. 25. Mikrosotsioloogiline lähenemine: milles seisneb sümboolse interaktsiooni teooria põhiolemus? Mikrosotsioloogiline, põhitähelepanu protsessidel, mille abil inimesed mõtestavad ja annavad tähendusi igapäevaelu sündmustele. Järeldusi tehakse üksikult üldisele. Sümboolne interaktsioon: kuidas inimesed mõistavad oma maailma, mõjutavad üksteist ja määratlevad seda, kes nad on ja mida nad ühiskonnas teevad? Sümboolne interaktsionism hõlmab sotsiaalelu kaht olulist joont:
Sümmeetriline perekond - kohustused ja võim on abikaasade vahel võrdselt jaotunud Taasloodud perekond - perekond, kuhu üks või mõlemad partnerid toovad kaasa oma lapsed möödunud abieludest Üksikvanemaga pere - last või lapsi kasvatab vaid üks nende vanematest omane eelkõige kaasaegsetele ühiskondadele. Lahutus, kaaslase surm, rasestumine ilma eelneva kooseluta jne 64. Perekonna funktsionalistlik-, konfliktiteoreetiline ja mikrosotsioloogiline käsitlus. Funktsionalistlik käsitlus perekond on üks peamisi organeid, mis moodustab olulise osa nn ,,ühiskonna kehast". Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis
Pimekohtingud kirjasõbrad, internet. Kingituste vahetamine erinevalt traditsioonilistest ühiskondadest, kus kingitusi vahetasid perekonnad, vahetavad kaasaegses ühiskonnas noored ise kingitusi. Kihlumine ja abielu. Kihlumine noorte omavaheline leping, abielu tähtsus säilitanud tähtsuse ka sugulaste ja perekonna tasemel. 60. Perekonna funktsionalistlik-, konfliktiteoreetiline ja mikrosotsioloogiline käsitlus. Mikrosotsioloogiline -pere sees kuidas rituaalid. Funktsionalistlik käsitlus perekond on üks peamisi organeid, mis moodustab olulise osa nn ,,ühiskonna kehast". Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist.
Sotsiaalsed struktuurid on ebapüsivad Uuritakse Ühiskonnas tekkivaid pingekoldeid erineva võimuhulgaga inimeste ja gruppide vahel; Konfliktide kontrollimise tehnikaid; Viise, kuidas võimu omavad ühiskonnaliikmed säilitavad ja suurendavad oma mõju sotsiaalse elu eri valdkondade üle, sh valitsevad ideed ja väärtused. KESKENDUB ÜHISKONNA KORRATUSELE JA KOKKULEPETE PUUDUMISELE. UURITAKSE PINGEKOLDEID ERINEVA VÕIMUHULGA INIMESTE VAHEL. 27. Mikrosotsioloogiline lähenemine: milles seisneb sümboolse interaktsiooni teooria põhiolemus? Mikrosotsioloogia-uurib inimeste igapäevaelu ja isikute vahelisi suhteid. Sümboolne interaktsioon: kuidas inimesed mõistavad oma maailma, mõjutavad üksteist ja määratlevad seda, kes nad on ja mida nad ühiskonnas teevad? Sümboolne interaktsionism hõlmab sotsiaalelu kaht olulist joont: 1. Inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abil, mille tähendusi
Homogaamia kaasa valitakse endaga samast rassist, usust, rahvusest, sotsiaalsest klassist, sarnase haridusega ja ühevanune. Sarnastel inimestel kergem koos elada sarnaselt sotsialiseeritud, sarnased väärtused ja normid. Heterogaamia abikaasad erineva taustaga tutvustab inimestele erinevaid väärtusi, maailmapilti jms. 60. Perekonna funktsionalistlik-, konfliktiteoreetiline ja mikrosotsioloogiline käsitlus. Funktsionalistlik käsitlus perekond on üks peamisi organeid, mis moodustab olulise osa nn ,,ühiskonna kehast". Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist,
· Seisukoht, et ühiskonna sotsiaalset struktuuri tuleb vaadelda väga abstraktsel moel, nt eesti ühiskond või kaasaegne haridus. · Makrosotsioloogia olemuselt suhteliselt abstraktne, teooriad üldised kogu sotsiaalse struktuuri kohta kehtivad. Järeldusi tehaks ülevalt alla ehk üldiselt üksikule. · Mikrosotsioloogia uurib inimeste igapäevaelu ja isikute vahelisi suhteid. Kirjeldavad lähenemised: · Mikrosotsioloogiline, põhitähelepanu protsessidel, mille abil inimesed mõtestavad ja annavad tähendusi igapäevaelu sündmustele. Järeldusi tehakse üksikult üldisele. · Sümboolne interaktsioon: kuidas inimesed mõistavad oma maailma, mõjutavad üksteist ja määratlevad seda, kes nad on ja mida nad ühiskonnas teevad? Sümboolne interaktsionism hõlmab sotsiaalelu kaht olulist joont: Inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abil, mille tähendusi pidevalt kujundatakse;
annaabi.ee 
