Selles kasutatakse elektromagnetlaineid liikuvate või liikumatute objektide kauguse, kõrguse, kiiruse ja liikumise suuna määramiseks. Radiosignaal saadetakse suundantenni abil eetrise. Signaal peegeldub objektidelt ja saabub tagasi vastuvõtjasse, selle tagasi jõudmise aja järgi arvutatakse objekti asukohta. Objekti kiiritamisel raadiolainetega suunatakse radari antenn teravasse ruuminurka elektromagneetiline impulss, kestvusega alla 1 mikrosekundi, mis peegelduvad objektidelt, mille dielektriline ja magnetiline läbitavus erineb keskkonna omast. Objekti otsides muudetakse antenni suunda, objekti kaugust mõõdetakse ajas mis kulus impulsil edasi tagasi liikumiseks, 1ms vastab 150 m. Objekti asukohat määratakse suundantenni asendi järgi momendil, kui objektilt peegeldunud signaal on maksimaalne. See väljendub ekraanile tekiva täpina mille heledus näitab signaali tugevust
Tekkinud tuumad hakkavad üksteisest kiirelt eemalduma ja selle käigus vabaneb paar kolm neutronit. Tuuma seoseenergia-on võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Vesinikpomm-toimub kergete tuumade ühinemine. Seal saadakse vajalik temp.aatompommilõhkamisel, mille tulemusena pannakse ühinema vesiniku raskete isotoopide(D) ja liitiumi tuumad. Kriitiline mass-aine kogus, mille ületamisel toimub kiire ahelreaktsioon ja ainehulk plahvatab u. mikrosekundi jooksul.( Uraan235 on see 50 kg, kasutades neutroneid peegeldavaid katteid on see 250g.) Aatompomm-toimub raskete tuumade lõhustumine. Tuumalaeng on esialgu mitmes osas, mille iga mass on alla aine kriitilise massi. Vajalikul hetkel viiakse need osad kokku ja kogumass ületab kriitilise massi. Tuumareaktor- toimub juhitav ahelreaktsioon. Tuumkütus on reaktoris varrastena, kus iga varda mass on alla kriitilise
2) objekti kiiritamine ja tema retransleeritud raadiolainete vastuvõtmine, 3) objekti kiiratud signaali vastuvõtmine. Kasutatavaim on esimest liiki raadiolokatsioon. Teist, nn. küsivat - vastavat süsteemi kasutatakse raadionavigatsioonis ja oma objektide eristamiseks võõrastest. Kolmandat kasutatakse raadionavigatsioonis, raadiopeilimisel ja radarkaardistamisel. Radari antenn suunab teravasse ruuminurka elektromagnetlaine impulsse (kestusega alla 1 mikrosekundi), mis peegelduvad objektidelt, mille dielektriline ja magnetiline läbitavus erinevad keskkonna omast. Peegeldunud raadiolaine võtavad vastu enamasti sama radar ja antenn. Peegeldunud raadiolainete energia moodustab tavaliselt 10 -3 kuni 10 -19 saatja kiirgusenergiast. Radar töötab impulssreziimis, sest nii välistatakse võimsa (kuni mitukümmend MW) saateimpulsi sattumist tundlikku vastuvõtjasse. Objekti otsides muudetakse antenni suunda, indikaatori
3 1943 Ovalle 1943-04-06 8.2 1960 Valdivia 1960-05-22 9.5 2010 Cauquenes 2010-02-27 8.8 Huvitavad faktid 2010. aasta Tsiili maavärina tulemusena nihkus Lõuna-Ameerika laam mööda enam kui 700 km pikkust murrangut lääne poole ning hinnanguliselt suurenes Tsiili pindala 1,2 km² võrra. NASA geofüüsik ütles peale 2010 aasta maavärinat , et telg, mille kohal Maa mass on tasakaalus, liikus umbes 8 sentimeetrit ning Päev muutus 1,26 mikrosekundi võrra lühemaks Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/2010._aasta_T%C5%A1iili_maav%C3%A4rin http://en.wikipedia.org/wiki/1960_Valdivia_earthquake http://www.postimees.ee/232503/tsiili-maavarin-nihutas-maa-telje-kaldenurka/ http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/fotod-ja-videod-tsiili-maavarin-noudis
tuumadega. Tuumareaktsioonil eraldub energia, kui lähteproduktide seisumasside summa on suurem lõpp-produktide seisumasside summast. Vastasel korral energia neeldub. Osakuste seoseenergia on energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhustamiseks tema koostisosadeks prootoniteks ja neutroniteks. Kriitiline mass aine kogus, mille ületamisel toimub kiire ahelreaktsioon ja ainehulk plahvatab u. mikrosekundi jooksul. Neutronite paljunemistegur - 11. Mis on termotuumareaktsioon. Kergete tuumade liitumine raskemateks tuumadeks. Iseeneslikult toimub tuumade muundumine radioaktiivsetes ainetes kiirguse korral. Tuumade muundamiseks kasutatakse ka kiirendeid. 12. Mis on tuumareaktor ja kuidas reguleeritakse reaktoris eralduvat soojushulka. Toimub juhitav ahelreaktsioon. Tuumkütus on reaktoris varrastena, kus iga varda mass on alla kriitilise. Reaktsiooni
g) Võrdle generaatorit ja elektrimootorit Generaator ja elektrimoorot on sarnased. Mõlemad koosnevad mähisest ja magnetist. Elektrimootor paneb voolu toimel magneti liikuma, generaator aga muudab liikuva energia elektrienergiaks (induktsiooni vool) 3) Ülesanded 1. Raadiolaine sagedus on 50MHz a) Milline on vastav lainepikkus? b) Kui kaugel on raadiokiirguse allikast objekt, kui sellelt peegeldunud laine jõudis allikani tagasi 0.6 mikrosekundi jooksul? 2. Punase viipelaseri valgus langes veepinnale 30-kraadise nurgaga ristsirge suhtes. a) Kui suur on ligikaudu valguse lainepikkus? b) Milline on kiire murdumisnurk kui vee murdumisnäitaja on 1,33? c) Kas vee murdumisnäitajat on võimalik muuta? Põhjenda. d) Kiir jõudis 2 meetri sügavusel oleva aardekirstuni. Tee selgitav joonis. Kui kaugel tegelikusest asukohast näeb viipelaserit hoidnud inimene aardekirstu? 3
ja ta on kujuteldav sisend pinge, mille toimel väljund pinge nihe muutub nulliks. Nihke võimendamisel. Neil on suur võimendus tegur kuni 30*106 ja väike nihke pinge 10- pinge väärtus sõltub Op võimendi tüübist ja on vahemikus 0,01-6mV. Mõnedel Op 100mikroV. 2)Lairibalised Op võimendid- Neile on omane suur väljund pinge kasvu võimenditel onette nähtud võimalus reguleerida nihke pinget nulliks väljast poolt kiirus. Mis ulatub kuni 6000V mikrosekundi kohta. Kasutatakse kiirete lisatava potensiomeetriga. Sisend takistus- Kasutatakse kahesugust sisend takistuse komparaatoritena. 3)Väikese voolu tarbe ja madala toite pingega Op võimendid- On mõistet: Sisend takistus erinevus signaalile: see on siis kui signaal antakse sisendite kavandatud kasutamiseks patarei toitega seadmetes. Toitepinge ei ületa kolme volti, vahele
Williams, et märksa reaalsem meetod maakera keskmise temperatuuri jälgimiseks oleks mõõta globaalse äikesetegevuse integraalset raadiosignaali ülimadalal sagedusel 7,9 hertsi, mis on ionosfääri ja maapinna vahelise lainejuhi esimene resonantssagedus. Õhu elektrijuhtivust põhjustavad õhus leiduvad ioonid. Lämmastiku või hapniku aatomi lõhub positiivseks iooniks ja vabaks elektroniks kas radioaktiivse või kosmilise kiirguse kvant. Elektron ei püsi õhus kaua vaba, vähem kui mikrosekundi jooksul kleepub ta ettejuhtuva hapnikumolekuli külge ja muudab selle negatiivseks iooniks.Ioonid põrkuvad molekulidega tuhandeid kordi üheks mikrosekundis ja selle põrgeteahelas toimub palju keemilisi reaktsioone, millest võtavad osa ka õhus mikrokogustes leiduvad elektriliselt aktiivsete molekulidega gaasid. Ioonidel on oluline osa atmosfääri aerosooli tekkimisel ja pilvede arengus. Juba 19. sajndil tõestas lord Kelvin, et mida väiksem on
on suur võimendus tegur kuni 30*106 ja väike nihke pinge 10-100mikroV. võnkering on asendatud kvartsiga. Seejuures võib kasutada nii järjestik kui paraleel resonantsi. 3.Lairibalised Op võimendid- Neile on omane suur väljund pinge kasvu kiirus. Mis ulatub kuni 6000V Võnkeringi (ka kvartsi) võib lülitada ka tagasiside ahelasse, seljuhul tekkib selektiivne tagasiside. Mis mikrosekundi kohta. Kasutatakse kiirete komparaatoritena. toimib ainult resonants sagedusel. Tagasiside ahelas peab tekkima seljuhul 180 kraadi faasinihe ja 4.Väikese voolu tarbe ja madala toite pingega Op võimendid- On kavandatud kasutamiseks patarei vaadeldavas lülituses tekkib see C1 ja C2 kaasabil ja selline olukord tekkib natuke järjestik resonantsist toitega seadmetes
ADC. Helikaardis on DAC, mikrofonis ADC. Helikaart tekitab kõrvale kuuldavaid helisid ainult arvutis oleva digiinfo alusel. Heli taasesitamisel ja salvestamisel on olulised sagedus (heli kõrguse jaoks) ja amplituud (heli tugevuse jaoks). Inimene kuuleb helisid 20-20000hz. Seega peab diskreetimissagedus olema 2x20000 = 40000 hz (kasutatakse 441000 hz). Helikaart on DAC, sest arvutis on info digitaalkujul, heli salvestamiseks on ADC. Heli kvaliteet sõltub sellest, kui palju järke iga 23 mikrosekundi tagant salvestatakse. Helikaardil on tavaliselt digitaalsignaali protsessor, mis vabastab protsessori audiosignaali töötlemisest. Analoog ja digitaalinfo. Analoogliides (DAC, ADC) Info töötlemisel on eelis digitaalinfol, aga maailmas on hulk infot, mis on just analoogsel kujul. Seega on arvutitel vaja Digitaal-analoogliidest ja analoog-digitaalliidest. ADC -> Analoogväärtusi on lõpmatu hulk. Need tuleb vastavusse seada kahendkoodiga. Tuleb otsustada, kui suur täpsus on vajalik.
2 Digitaalsed signaaliprotsessorid (DSP) Miks on vaja eelpooltoodud operatsiooni teostamiseks DSP-d: Tehted on vaja sooritada kahe diskreedi vahelises ajas (lühike, näiteks 44000 Hz diskteetimissageduse juures 22.7 mikrosekundit) Tehete liikideks on: korrutamine, liitmine (akumuleerimine), andmete nihutamine Kui filter omab 50 järku, tuleb igal taktil (22.7 mikrosekundi jooksul) sooritada 50 korrutamistehet liitmistehet ning andmete nihutamist. Protsessori taktsagedus minimaalselt 6.6 MHz Tavaprotsessorid: Operatsioonid sooritatakse järjestikku. Signaaliprotsessorid: Operatsioonid sooritatakse paralleelselt (MACD) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 5 instituut. Digitaalsed signaaliprotsessorid (DSP) MAC korrutamine, liitmine ja akumuleerimine. DSP-s
Summeerimise võib realiseerida operatsioonivõimendite vaasil. Analoog ja digitaal info. Helikaart ja heli digitaalne salvestamine. Helikaart tekitab kõrvale kuuldavaid õhu võnkumisi arvutis oleva digitaalinfo alusel. Arvutis on info digitaalkujul ja seega on kindlasti vaja DACi. Heli salvestamiseks on vaja ADC-d sest mikrofonist tuleb heli analoogkujul, mida arvutis ei saa töödelda ega salvestada. Kasutatakse diskreetimissagedust 44100hZ. Ehk signaali mõõdetakse 23 mikrosekundi tagant. Helikaardil on veel tavaliselt digitaalsignaali protsessor, mis kujutab endast spetsiaalset signaalide töötlemiseks ette nähtud protsessorit. DSP vabastab protsessori audiosignaalide töötlemisest. Helisüntesaator võimaldab sünteesida heli, miite taasesitada salvestatud muusikat. Sagedusmodulatsiooni süntesaator tekitab heli generaatorite abil kirjelduse järgi ja siis on väga raske saada loomulikku heli. Iga instrumendi
Arvuti riistvara on võimeline täitma ainult 0 ja 1 kujule teisendatud programmi. Selleks on arvutis tarkvara. Helikaart – tekitab kõrvale kuuldavaid õhu võnkumisi arvutis oleva digitaalinfo alusel. Arvutis on info digitaalkujul, seega on helikaardis kindlasti DAC. Heli salvestamiseks on ADC, et heli teisendada digitaalkoodiks, mida arvuti suudab lugeda ja töödelda. Heli taasesitamisel on olulised sagedus (kõrgus) ja amplituud (tugevus). Analoogsignaali mõõdetakse iga 23 mikrosekundi tagant. Amplituudi salvestamine sõltub sellest, kui palju kahendjärke salvestatakse iga mõõtmise järel. Mida rohkem järke salvestatakse, seda parem, kvaliteetsem ja täpsem on heli. Helikaardis on tavaliselt digitaalsignaali protsessor, mis on spetsiaalne signaalide töötlemise protsessor. Vabastab arvuti protsessori audiosignaali töötlemisest. DSP puudumisel täidab seda rolli arvuti protsessor. Tavaliselt on helikaardil mälu töö kiirendamiseks.
samal suunal asuva objekti A ja B vahel, mille puhul need on kuvaril nähtavad kahe eraldi objektina. Eraldusvõimet kauguse järgi mõõdetakse meetrites. Kahe samal suunal asuva objekti avastamine eraldi on võimalik ainult siis, kui kiirgus objektilt A lõpeb enne, kui saabub kajasignaal objektilt B. Objektilt A peegelduse kestvus on võrdne impulsi pikkusega 2r c τι. Signaal objektilt B hilineb mikrosekundi võrra. Seega kajasignaali 2r c r c 2 eraldi vastuvõtu tingimuseks on võrratus ehk (3) Eraldusvõime kauguse järgi võrdub poole impulsi pikkusega +3...6 meetrit Eraldusvõime nurga järgi Minimaalne nurk kahe ühesugusel kaugusel oleva objekti vahel, mille
ringidega. Sealtpoolt loetakse laserkiirega salvestusjäge; niisiis on jälg vigastuste eest hästi kaitstud. Ketas koosneb kolmest kihist: alumine ülitugev plastikkiht, mille pealispinnas on salvestusjälg (salvestusspiraal) keskmine õhuke, tavaliselt alumiiniumist metallkile kaitsev lakikiht, millele kantakse siidtrükis etikett Heli salvestamisel laserplaadile kantakse plaadile helisignaali lugemid tavaliselt iga 23 mikrosekundi tagant, niisiis sagedusega 44,1 kHz. Väärtus ise esitatakse 16 - bitises kahendkoodis; viimasel ajal kasutatakse helikvaliteedi tõstmiseks kuni 24 bitist koodi. Andmete salvestamisel esitatakse need kahendkoodis baitidena, nagu muudelgi andmekandjatel. Nagu eelpool märgitud, koosneb plaadi pinnal olev spiraalikujuline salvestusjälg lohkudest (pit) ning põhipinnast (land). Viimane tähistab algset loogilise nulli salvestist, üleminekud lohkudele aga - loogilisi ühtesid
vabastatakse valgus sähvatusega. Ntx ATP külge on seotud rühm, mis ei lase ATP-l reageerida, selle kaitstud substraadiga saab ensüümi kokku segada. Reaktsioon on initseeritav valgussähvatusega hv 374nm, tulemuseks on ATP+vabanev rühm aldehüüd). Relaksatsioonimeetodid uurime ensüümi seostumist ligandiga ntx. Temperatuuri [E] hüpe. Y-teljel konts ja x-teljel t. On üks tasakaaluolek ajas (teatud temperatuuril on tasakaalus), tõstame temperatuuri T=5-10°C mikrosekundi ajas, siis tekib teine tasakaaluolek ühest olekust läheb teise üle eksponentsiaalselt. Eksponentsiaalse T0 tõus käitumise järgi saab kiiruskonstante välja nuhkida. t tasakaal Eelstatsionaarses faasis on protsessid eksponentsiaalsed! Eksponendi iseloomustamine:
annaabi.ee 
