Elektrooniline sigaret on leiutatud Hiinas. Akuga töötav seade purustab (nikotiini) padrunis oleva vedeliku ülipeeneks veeauruks. Aromatiseeritud veeaur sarnaneb piisavalt tavalise sigareti põletamisel eralduva suitsuga, et tekitada tavalise sigareti suitsetamisega sarnanev tunne. E-sigaret ei põle, seega ei teki ei suitsuhaisu ega tuhka ega pea muretsema passiivse suitsetamise pärast. Kasutaja ei hinga sisse vingukaasi (CO), tubakasuitsu tahkeid kantserogeenseid mikroosakesi ega sigaretitubaka töötlemisel kasutatavaidkemikaale. E-sigaretti võib kasutada enamikus mitte-suitsetajaile mõeldud kohtades ilma tuleohuta. Elektroonilise sigareti eelised tavasigareti ees: · Ei riku suitsetaja ega teda ümbritsevate inimeste tervist · Võib suitsetada lennukis, baaris, klubis jne · Pole vaja tulemasinat ega tikke · Sädemed ei kõrveta auke lemmikrõivastele · Ei teki ebameeldivat suitsuhaisu
erirelatiivsusteooria koordinaatide teisendusvalemid.? 81. Lähtudes koordinaatide teisendusest, tuletada erirelatiivsusteooria aegade teisendusvalemid 82. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? 85. Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? Mool on ainehulga mõõtühik 6.02e23 samasugust osakest 86. Mis on ideaalne gaas? Ideaalne gaas on mudel, mis võimaldab klassikalise füüsika seisukohalt vaadelda suurt hulka mikroosakesi ja ühitada neid makrosuurusteks mida saab mõõta (p,V,T ja tihedus). Molekulid ideaalses gaasis on ainepunktid ja kõik põrked on absoluutselt elastsed. 87. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 88. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. Graafik p-T teljestikus ühtlaselt kasvav! 89
ning võib välimuselt meenutada tavalist sigaretti. Akuga töötav seade purustab (nikotiini)padrunis oleva vedeliku ülipeeneks auruks. Aromatiseeritud aur sarnaneb piisavalt tavalise sigaretipõletamisel eralduva suitsuga, et tekitada tavalise sigareti suitsetamisega sarnanev tunne. E-sigaret ei põle, seega ei teki ei suitsuhaisu ega tuhka. Kasutaja ei hinga sisse vingugaasi (CO), tubakasuitsu tahkeid kantserogeenseidmikroosakesi ega sigaretitubaka töötlemisel kasutatavaid kemikaale. E-sigaretti võib kasutada enamikus mitte-suitsetajaile mõeldud kohtades ilma tuleohuta. E-sigareti üks suurimaid eeliseid nikotiiniplaastrite ja –nätsude ees on sarnasus tavasigaretiga. Kuna e-sigaretti tõmmates tekib aur, imiteerides kurgus tavasigareti tegemise tunnet ning samuti välja puhudes tavasigaretist tekkivat tossu, rahuldab
Võimalik on surnud tsoonide teke vees. Tööstusest vette jõudvad mürgid on enamasti sellised, mis ei lagune looduses, vaid akumuleeruvad. Emajõgi ja Peipsi järv on oma ökoloogiliselt seisundilt praegu viletsad. Sellepärast on väga oluline teada, mis koguses ja mis kontsentratsiooniga aineid sinna lastakse. Kõik ained kumuleeruvad lõpuks Peipsi järves. Õhku paisatakse tehasest lämmastikuühendeid, väävliühendeid, mikroosakesi, toksilisi ühendeid, polütsüklilisi aromaatseid süsivesikuid jms. Väävliühendid on erakordselt aromaatsed. Inimese nina eristab neid isegi siis, kui neid on väga vähe. Tahkeid jäätmeid tuleb samuti ohtralt. Mürgiste ainete kontsentratsioon tõuseb toiduahelas ülespoole liikudes väga kiiresti. 3 Rajatava Tehase detailid
Kvantmehaanika põhiideed. Relatiivsus maailma käsitlemisel: erirelatiivsusteooria postulaadid, energia ja massi ekvivalentsus ning aegruumi kõverdumine. Universumi teke, struktuur ja evolutsioon. Füüsikas avastatud seaduspärasuste rakendatavus teistes teadustes. Õpimeetodid: loengud, seminarid. Iseseisev töö: töö kirjandusega ja harjutusülesannete lahendamine. 1 MAKROSKOOPILISTE KEHADE LIIKUMINE Makroskoopiliseks nimetatakse nähtust, milles osaleb väga suur arv mikroosakesi – aatomeid, molekule, elektrone, ioone jne. See arv on ettekujutamatult suur. Näiteks 1 cm3 õhus on normaaltingimustel 2,7@1019 molekuli. Termodünaamika ehk üldine soojusõpetus on aksiomaatiline – see ehitatakse üles teatud põhiprintsiipidele või alustele. Need saadakse katseliste faktide üldistamise tulemusena. Siin aine siseehitusest praktiliselt ei räägita. Sama kehtib soojuse füüsikalise olemuse kohta. Soojus on mingi ainesisene liikumine, kuid missugune,
Töötle tuhmunud kohad (pinnas) kangaga, reljeefsed osad pehme harjaga. Loputa sooja veega ja pühi kuiva riidega üle. Koostis: 5-15% mitteioonilisi tensiide, 15-30% seepi, säilitusaineid. Tensiididest 99% on bioloogiliselt lagunevad, nahasõbralikud. 13 Puhastusained Olga Komleva 021MT Cif Cream Cif Cream mis sisaldab mikroosakesi, eemaldab kangekaelsemagi mustuse kogu majas. Vähem pingutust- suurepärane hoolitsus pindade eest. Kasutamine: kandke niiske svammi või lapiga puhastatavale pinnale, pühkige mustus ära ning loputage. Koostisained: < 5% anioonseid pindaktiivseid aineid, mitteioonsed pindaktiivseid ained, seep, lõhnaaine, Limonene, Butylphenyl methylpropional. 14
laskumata süsteemide mikrostruktuuri tasandile 83. Mis on aatommass ja molekulmass? Aatommass Molekulmass 85. Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? Mool on ainehulga mõõtühik ja on 6,02e23 samasugust osakest. Molaarmass on 1 mooli aine mass kilogrammides 86. Mis on ideaalne gaas? Ideaalne gaas on mudel, mis võimaldab klassikalise füüsika seisukohalt vaadelda suurt hulka mikroosakesi(molekule) ja ühitada nad makrosuurusteks mida saab mõõta. (p,V,T ja ka tihedus . Mõõteriistad selleks on manomeeter, joonlaud, termomeeter, kaalud) 1) Molekulid on kui ainepunktid. 2) Põrked omavahel ja anuma seintega absoluutselt elastsed. 87. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 1) Isotermiline protsess. T=const, m=const 88. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise
Aatommassiühik on dimensioonita suhteline massi mõõtühik, mis baseerub süsinikuaatomil. Süsinikuühik on süsiniku aatomi massist. Mool on ainehulga (aineosakeste arvu) ühik. Ühes moolis on (Avogadro arv) aineosakest. Molaarmass on 1 mooli aine mass grammides. Ideaalne gaas on mudel, mis võimaldab klassikalise füüsika seisukohalt vaadelda suurt hulka mikroosakesi (molekule) ja ühitada nad makrosuurusteks, mida saab mõõta. Molekulid loetakse ainepunktideks ning nende põrked omavahel ja mahuti seintega loetakse absoluutselt elastseks (energiat ei kao). 41. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 42
Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 1023) loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12. Mool on ainehulga mõõtühik 6.02e23 samasugust osakest Keemilise aine molaarmass on ühe mooli aine mass grammides. 86. Mis on ideaalne gaas? Ideaalne gaas on mudel, mis võimaldab klassikalise füüsika seisukohalt vaadelda suurt hulka mikroosakesi ja ühitada neid makrosuurusteks mida saab mõõta (p,V,T ja tihedus) 87. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 88. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 89. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 90
kuli mass aatommassiühikutes (amü). Aatommassiühik on dimensioonita suhteline massi mõõtühik, mis baseerub süsinikuaatomil. Süsinikuühik on süsiniku aatomi massist. Mool on ainehulga (aineosakeste arvu) ühik. Ühes moolis on (Avogadro arv) aineosakest. Molaarmass on 1 mooli aine mass grammides. 86. Mis on ideaalne gaas? Ideaalne gaas on mudel, mis võimaldab klassikalise füüsika seisukohalt vaadelda suurt hulka mikroosakesi (molekule) ja ühi- tada nad makrosuurusteks, mida saab mõõta. Molekulid loetakse ainepunktideks ning nende põrked omavahel ja mahuti seintega loetakse absoluutselt elastseks (energiat ei kao). Olekuvõrrand: kus gaasi universaalkonstant. 87. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. Isotermilises protsessis:
Sidusime makroparameetri rõhu mikroparameetritega r1 suurt hulka mikroosakesi (molekule) ja ühitada nad makrosuurusteks, mida saab mõõta. molekuli massi ja kiirusega. Ei tea küll kiirust, aga selle saab arvutada tagurpidi sellest võrrandist. Kuidas on aga 77
Tihti kasutatakse ka ruutkeskmise kiiruse mõistet: liidetakse kokku kõikide molekulide kiiruste ruudud, jagatakse saadud summa molekulide arvuga ning leitakse tulemusest ruutjuur. Kuigi ruutkeskmine kiirus erineb keskmisest kiirusest (on sellest ca 9% suurem), ei hakka me nende vahel vahet tegema. Ideaalse gaasi omadusi saab kirjeldada, kasutades molrkulide masse, impulsse, keskmist kiirust jne. Neid suurusi nimetatakse mikroparameetriteks (kirjeldavad mikroosakesi). Mikroparameetreid on keeruline määrata, sellepärast kasutatakse nende asemel makroparameetreid, suurusi, mis kirjeldavad gaasihulka tervikuna. Nendeks on temperatuur, rõhk ja ruumala. Mikro- ja makroparameetrid on omavahel kindlal viisil seotud On kindlaks tehtud, et gaasikoguse temperatuur on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga E k . Seepärast öeldaksegi, et temperatuur on molekulide
dus heitgaasides on erinev. Diiselmootorid eraldavad rohkem süsihappegaasi, kuid kuna need on kütusesäästlikumad ehk energeetilises mõttes efektiivsemad, siis diiselmootor eraldab bensiini- mootorist keskkonda vähem CO2. Samas emiteerivad diiselmootorid rohkem tahkeid mikroosakesi ja kahjulikke lämmastikoksiide kui analoogilised bensiiniga töötavad jõuallikad. Mootoreid ja nendes toimuvaid kütuse põlemise protsesse tuleb täiustada, et vähendada kütuse tarbimist ning heitgaasides sisalduvate kahjulike ühendite teket. Ollakse seisukohal, et ligi-
annaabi.ee 
