Oluline on see selleks, et luua nisuseemnete idanemiseks ja tärkamiseks soodsad tingimused. Et saada suuri teraviljasaake, tuleb kevadine mullaharimine korraldada õigel ajal ja oskuslikult (Reimets jt, 1986). Mullaharimistööd on vaja teha lühikese aja jooksul ja optimaalse niiskuse juures. Muld peab harimistööde algul murenema, ei tohi tolmata. Kevadel alustatakse harimist kultivaatoriga agregaadis libisti ja äketega (Reimets jt, 1986). Libistamisel tasandatakse mullapinna mikrolohud. Kevadised mullaharimistööd tehakse risti või diagonaalselt sügiskünniga. Mulla vähesel paakumisel talve jooksul piisab kultiveerimisest 6…9 cm sügavuselt. 3 Optimaalne mulla lasuvustihedus suviteraviljade kasvuks on 1,1…1,3 g/cm (Reimets jt, 1986). Selleks tuleb enamikel juhtudel kultiveerida kaks korda kevade jooksul. Kui vahepeal
mulla viljakus-millised ja kui palju on toitaineid mulla pH huumushorisondi tihedus saame teada, millised väetisi ja kui palju on vaja anda saame teada, milliseid kultuuri saab vastaval mullal kasvatada 2. Mis ajal peaks mullaproove võtma? kevadel enne väetamist sügisel peale saagi koristamist pole mõtet proove võtta peale väetamist, lupjamist, vihma (~3h) 3. Kust kohast pole mõtet/ ei tohi mullaproove võtta? mikrolohud kokku-ja lahkukünnivaod üldmullamastaabist täiesti erinevast kohast kraavi äärest 4. Kuidas mullaproove võtta? Tööriistad: mullapuur, labidas. Taluniku vaatevinklist: Alumist horisonti kaasa võtta ei tohi. Kui puutub, puhastatakse puuri ots ära. Kui on suur põld, jaotatakse põld 3-5 ha osadeks, kust proove võetakse 10-20 kohast. Eraldi võetud proovid segatakse kokku ning võetakse 300-500 g mulda. Mullast võetakse välja kivid ja heinatuustid.
lõpuks. Hilisem künd on küll toitelementide väljauhtumise seisukohalt soositum, aga kuna muld on novembris optimaalselt märjem on künniolnud keerukamad ja künni kvaliteet võib olla halvem. Marjaistandiku puhul piisab 22-25 cm künnisügavusest. Sügisel küntud maa kultiveeritakse kevadel esimesel võimalusel, kui muld on mure. Järgneb umbrohutõrje herbitsiididega või hävitatakse umbrohud eelviljade kasvatamisega ja maaharimisega. Kultiveerimisel tasandatakse kõik mikrolohud ja lahkukünnivao kohad, sest sinna koguneb kevadel lumesulamisvesi. Kui sügiskünd ei olnud kvaliteetne, tuleb muld kevadel enne kultiveerimist tasandada raskema lattlibistiga. Multšide kasutamine Kasutatakse erinevaid materjale. Levinumad on kile, koorepuru ja saepuru, nende valik sõltub mullast. Raskema lõimisega mullal põhjustab kilemultš mustikataime juurtel õhupuuduse. Multšide laotamise ajad on erinevad. Kileviljelusel tehakse kulutused multšile (kile,
Kultiveerimine · Ülesanded : 1. Mulla pindmise kihi murendamine, segamine, kobestamine 2. Umbrohtude hävitamine 3. Väetiste, kemikaalide mullaga segamine 4. Mullapinna tasandamine · Kultivaatorid jätavad maa vaoliseks, nad agregateeritakse kas äkete või libistiga · Kultiveerimissügavus 5 15 cm sõltub kultuurist ja harimiskorrast Libistamise peamine ülesanded · Pindmise mullakihi tasandamine, mis omakorda vähendab auramise pinda · Pinna mikroplaneerimine - likvideerib mikrolohud · Purustab mullakooriku ja -pangad · Loob eeldused ühtlaseks tahenemiseks ja külvisügavuse saavutamiseks · Mulla pinnakihi pudendamine koos tärganud umbrohutõusmete hävitamisega · Soodustab pindmises mullakihis umbrohuseemnete Idanemist Libistamise tulemus · Libisti täidab oma ülesannet sel juhul, kui künniviil korralikult kobestub · Muld peaks olema kirju väljanägemisega künniviilude harjad hakkavad muust pinnast heledaks muutuma
LIBISTAMINE Libisti iseloomulikuks tunnuseks on töösügavust piiravate seadiste (näiteks tugirataste) puudumine (enamasti on see nii). Töösügavuse tagab libisti mass, mida mõnel mudelil saab suurendada lisalastiga. Kobestatud mullakihi tüsedus libistamisel on 0,5-1,5 cm, seega libisti töötab mullapinnal. Libistamise peamised ülesanded on: - pindmise mullakihi tasnadamine, mis omakorda vähendab auramise pinda - põllupinna mikroplaneerimine, likvideerib mikrolohud - purustab mullapangad - loob eeldused ühtlaseks tahenemiseks - loob eeldused ühtlase seemendussügavuse saavutamiseks - purustab mullakoorikut - mulla pinnakihi pudendamine koos tärganud umbrohutõusmete hävitamisega - libistamine soodustab pindmises mullakihis umbrohuseemnete idanemist Libisti täidab oma ülesannet üksnes sel juhul, kui künniviilu hari korralikult kobestub. Libistamise tagajärjel kuivab muld paremini ülemises kihis, aurumine aeglustub.
Igakevadiseks esimeseks hooldustööks on karjamaal äestamine. Sellega kergitatakse maast üles vana kulu, mis kuivab kiiresti ja pudeneb tükkideks. Äestamisel kergitatakse üles ka eelmise aasta lagunemata väljaheited ("lambapabulad"), mis pärast õhustamist kiiresti mikroorganismide poolt lagundatakse. Lisaks eelpool loetletule veab kevadine äestamine laiali veel kamardumata mutimullahunnikud ja tasandab mõned talve jooksul külmumise ja sulamise tagajärjel tekkinud mikrolohud. Kui mutimullahunnikud on kamardunud (aasnurmikas, orashein), siis on neid väga raske laiali ajada. Samas aga raskendavad nad edaspidi karjamaa hooldamist ja lõhuvad hooldustehnikat. Järgmiseks kasutusaasta põhiliseks hooldusvõtteks on loomade poolt söömata jäänud rohu niitmine. Paljud umbrohud rikuvad lamba villa (takjad, ohakad, maarjalepp). Seega lisaks sellele, et umbrohud vähendavad söödavat rohu kogust karjamaal, rikuvad nad ka loomakasvatuslikku toodangut (vill)
võtta ka kevadel enne otsuste tegemist võimaliku väetamise kohta. Proove on soovitatav võtta iga 5 aasta järel. Proove ei võeta: värskelt lubjatud või väetatud pinnasest, minimaalne vaheaeg peab olema 1...1,5 kuud; tugeva vihma ajal (ooteaeg 3..4 tundi, kuid muld ei tohi olla liiga märg ega kleepuv); sõnniku-, komposti-, lubja-, väetise-, kartuli-, põhu-, heinakuhja vms asemelt; üldpinnast oluliselt erinevatest kohtadest (nt mikrolohud või –künkad, teeääred, kraaviservad jm) Proove võivad võtta pinnasetootjad või haljasalade hooldajad ise, kuid võimalik on ka tellida see koolitatud proovivõtjalt. Infot proovide võtmise metoodika ja saatedokumentide vormistamise kohta annavad mullalaborid. Alapunkti kopstamisel kasutatud allikmaterjal: 1. Mullaproovide võtmise juhend viljakuse hindamiseks. Põllumajandusuuringute Keskus http://pmk.agri.ee/index.php?valik=161&keel=1&t 2. Viheralueiden kasvualustat
annaabi.ee 
