sõltub organismitüübi kasutati paremini arenemisvõimest ja ei mõjuta keskkonda elupaikade põhitunnuseid. mitmekesisusest. Sarnasused:toimuvad sarnased protsessid(N:olelusvõitlus,looduslik valik,vähemkohastunud organismide väljasuremine) ; aluseks on geneetiline muutlikkus;mõlemad protsessil on divergentne iseloom Erinevused:mikroevolutsioon toimub kiiremini;mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid; mikroevolutsioon tugineb geeni alleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon uut tüüpi geenide teket.
3. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. 4. Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini hõlmab vähem isendeid · · mikroevolutsioonilised muutused seisnevad uute alleelide tekkes ;makroevolutsioonilised muutused aga uute geenide tekkes ja mutatsioonides regulaatorgeenides
ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng. Tagajärg: keerukama ehitusega organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. Täiustumine on uutele ökoloogilistele tingimustele kohastumise kaasnähtus, kuid mitte paratamatu protsess. Suured evolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest. Kui mikroevolutsioonilised muutused seisnevad peamiselt uute alleelide tekkes ja nende levikus, siis makroevolutsiooni aluseks on uute geenide teke ja geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumine. Divergents liigiline mitmekesistumine. Ulatus sõltub organismitüübi arenguvõimelisusest ja ökoloogiliste tingimuste mitmekesisusest. Adaptiivne radiatsioon mõnikord võib üks lähteliik suhteliselt lühikese aja jooksul panna aluse mitmele uuele liigile. See juhtub siis, kui liik satub uude
elupaikade mitmekesisusest Mikro ja makroevolutsiooni sarnasused · Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud organismide väljasuremine · Aluseks on geneetiline muutlikkus · Divergentne iseloom (mitmekesistumine) Mikro ja makroevolutsiooni erinevused · Mikroevolutsioon toimub kiiremini · Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid · Mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket
Makroevolutsioon suurevolutsioon, evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Protsess mille, tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne Mikroevolutsioon populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Mikroevolutsioon lõppeb uue liigi tekkimisega. Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused - Mikroevolutsioon toimub kiiremini - Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid - Mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket - mikroevolutsioon toimub liigi või tema populatsiooni piires, makro on liigist kõrgemal tasemel toimuv Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused - Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud organismide väljasuremine - Aluseks on geneetiline muutlikkus - Divergentne iseloom (mitmekesistumine)
Olelusvõitlus – organismide paljunemise ja ellujäämise sõltuvus mitmesugustest takistavatest asjaoludest Mimikri – pettekohastumused, sarnastumine mingi teise liigiga (nt kahjutud maod sarnanevad mürkmadudega) 2) Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused – 1.samad protsessid (olelusvõitlus, looduslik valik, vähemkohastunud organismide suremine) 2.aluseks on geneetiline muutlikkus 3.divergentsus 4.muutuste kohastumuslik iseloom Erinevused – 1.mikroevolutsioon toimub kiiremini 2.mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid 3.mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise 4. makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket 3) Inimese ja inimahvide sarnasused – kehaehitus, füsioloogia, käitumine, sigimine, haigused Erinevused – liikumisviis, kolju (inimesel suurem), kehaluustik (inimesel s- kujuline selgroog), inimesel esijäsemed lühemad kui tagajäsemed, karvkate (inimesel taandarenenud), peaaju (inimesel suurem), mõtlemine (inimesel
ajavahemiku jooksul on kadunud enamik senistest liikidest, terved perekonnad, sugukonnad ja seltsid. 3) Täiustumine- nim uute senistest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. Keerukama ehitusega organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. Suured evolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumises Mikroevolutsioonilised muutused seisnevad alleelide tekkes ja nende levikus, siis makroevolutsioonide aluseks on geenide teke ja olemasolevate geenide aktiivsuse muutmine. Eluslooduse süsteem Elusloodus jaguneb loomadeks ja taimedeks. Teaduslik süstemaatika-teadusharu, mis tegeleb eluslooduse rühmitamisega. Organismide rühmitamine toimub põlvnemissuguluse järgi. Moodustati 5 erinevat riiki: Loomariik Protistid Taimeriik Seeneriik Bakterid
paremini arenemisvõimest ja põhitunnuseid keskkonda elupaikade mitmekesisusest Mikro ja makroevolutsiooni sarnasused · Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud organismide väljasuremine · Aluseks on geneetiline muutlikkus · Divergentne iseloom (mitmekesistumine) Mikro ja makroevolutsiooni erinevused · Mikroevolutsioon toimub kiiremini · Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid · Mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket ELUSLOODUSE SÜSTEEM Looduses elavaid organisme saab grupeerida sarnasuse alusel LIIK- on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila. Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte.
Sugukond- sarnaste tunnustega perekondade rühm. Selts- sarnaste tunnustega sugukondade rühm. Klass- sarnaste tunnustega seltside rühm. Hõimkond- sarnaste tunnustega klasside rühm. Riik- sarnaste tunnustega hõimkondade rühme. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: 1. Toimuvad samad protsessid. Olelusvõitlus Looduslik valik Väljasuremine 2. Aluseks on geneetiline muutlikkus 3. Divergentne iseloom Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: 1. Mikroevolutsioon toimub kiiremini 2. Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid. 3. Mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise. Makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket. LIIKIDE TEKE 1. Geograafiline isolatsioon- ruumiline eraldatus. Eraldatud liikide levilad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuvad üksteisest piisavalt kaugel. 2. Bioloogiline isolatsioon- ristumisbarjäär. Võõra liigi isendite ristumine, mis
täiustumisena inimkeskne. Kui võtta standardiks kohastumisvõime ja jätkusuutlikkus muutlikus keskkonnas, siis bacteria and bugs ftw! Vahel kohastumisel tehituse lihtsustumine e evolutsiooniline regress . Näiteks parasiidid, kellel ainult sigimiselundkond. Suured evolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest . Mikroevolutsioonilised muutused seisnevad peamiselt uute alleelide tekkes ja levikus. Makroevolutsiooni aluseks on uute geenide teke ja olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsiooni muutmine . Võib olla seotud kromosoom ja genoommutatsioonidega. Uute geenide teke algab tavaliselt geeni kordistumisest > mutatsiooni tõttu muutumine. See protsess võib aja jooksul korduda.
paratamatu protsess. Ehitusplaani ja eluviisi keerustumise käsitamine evolutsioonilise täiustumisena inimkeskne. Kui võtta standardiks kohastumisvõime ja jätkusuutlikkus muutlikus keskkonnas, siis bacteria and bugs ftw! Vahel kohastumisel tehituse lihtsustumine e evolutsiooniline regress. Näiteks parasiidid, kellel ainult sigimiselundkond. --- Suured evolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest. Mikroevolutsioonilised muutused seisnevad peamiselt uute alleelide tekkes ja levikus. Makroevolutsiooni aluseks on uute geenide teke ja olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsiooni muutmine. Võib olla seotud kromosoom- ja genoommutatsioonidega. Uute geenide teke algab tavaliselt geeni kordistumisest -> mutatsiooni tõttu muutumine. See protsess võib aja jooksul korduda. --- Struktuurgeenid püsivamad, sagedamini muutused regulatoorgeenides. Üldine ehitusplaan
organite areng. Kasutatakse paremini Sültub organismitüübi keskkonda. arenemisvõimest. Elupaikade mitmekesisusest. Mikro- ja makroevolutsiooni võrdlus SARNASUSED: ERINEVUSED: Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, Mikroevolutsioon toimub kiiremini. looduslik valik, vähemkohastunud Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad organismide väljasuremine. vähem isendeid. Aluseks geneetiline muutlikkus. Mikroevolutsioonis tekivad uued geeni-, Divergentse iseloom(mitmekesistumine) alleelid-, makro- evolutsioonis uued geenid. Eluslooduse süsteem Süstemaatika Linne võttis kasutusele liikide nimetamiseks binaarse(kahesõnaline) nomeklatuuri Liik->Perekond->Sugukond->Selts->Klass->hõimkond->riik Kahesõnaline Ühesõnaline
Paljud seened võivad “kodustada” mitmesuguseid vetikaid, moodustades samblike. Seen ei parasiteeri küll ise taimelehel, kuid moodustab selle peal viltja kihi, mille kambrites ja tunnelites elavad arvukad kilptäid. 65. Päristuumse raku sümbiontse tekkimise teooria. saanud alguse neelatud ja seedimata jäänud teistest rakkudest 66. Liigi kontseptsioonid: tüpoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline. 67. Mikroja makroevolutsiooni vaheline erinevus. Mikroevolutsioon toimub kiiremini; Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid; Mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise, Makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket. 68. Allopatriline ja sümpatriline liigiteke. Allopatrilisel juhul on mingi organismirühm geograafiliselt täielikult eraldatud lähteliigist, Sümpatriline liigiteke -puudub uueks liigiks teiseneval organismirühmal geograafiline eraldatus. 69. Liik ja kõrgemad taksonid: mis on põhimõtteline vahe? 70
hävitamine). Väljasurnud liigid: tarvas, tasmaania kukkurhunt, dodo. Selgelt tuleb vahet teha juba välja surnud liikidel ja välja surevatel liikidel. Riigieksam: mikro ja makroevolutsiooni võrdlus (erinevused: mikroevolutsioonis piisas muutustest alleelitasemel, makroevolutsioonil vaja uusi geene või regulaatorgeenide teisnenenud toimet. Mikroevolutsioon viib uute liikide tekkeni, makroevolutsioon liigist kõrgemaid üksuseid; mikroevolutsioonilised muutused on kiiremad, makroevolutsioonilised aeglasemad, mõlemas toimuvad samad evolutsioonitegurid, mõlemad viivad eluslooduses toimivatele muutustele). Väljasuremise põhjused ja väljasurnud liigid. Evolutsiooniline progress/regress 75 Progress: Bioevolutsiooni iseloomustab diferentseerumine ehk eristumine (toimub väga erinevatel tasemetel- DNA tasandil, DNA eristub struktuurgeeniks, regulaatorgeeniks jms; rakutasandil-
annaabi.ee 
