Personaalarvuti Andrey Cheremisinov 6.b klass Ajalugu Esmakordselt kasutati väljendit ,,personaalarvuti" IBM-i valmistatud arvuti IBM 610 AUTO-POINT COMPUTER kohta. Termini tähendus oli mõeldud veidi teisiti: ,,Arvuti, mida saaks kasutada üks inimene (1 Person)." Tänapäevane tähendus mõistel ,,Personaalarvuti" hakkas välja kujunema alles 1970. aastate keskel nn mikroarvutite tootmisega, näiteks Altair 8800. Järgmine samm oli firmas Apple Inc. loodud mikroarvuti Lisa, mis oli juba varustatud graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteemiga. Personaalarvutite kasutamise levikut suurendas mudeli Apple II valmistamine. Põhitüübid Lauaarvuti on personaalarvuti, mis on ette nähtud töötamiseks kontoris või kodus. Nettop on väike, soodne ja ökonoomne lauaarvuti. Pihuarvuti on väga väike portatiivne personaalarvuti, sageli
Kõrvuti suurarvutitega arendati intensiivselt miniarvuteid ning viimaseid kastati sageli juhtarvutina, sh reaalajasüsteemides. Neljanda põlvkonna (1971-1981) arvutite loomine on seotud mikrolülituste tehnoloogia kiire arenguga kuuekümnendate aastate lõpul ja seitsmekümnendate algul. Keskmise ja kõrge integratsioonitasemega mikrolülituste (lausintegraallülituste) massiline kasutamine arvuteis ning valmisid esimesed mokroprotsessorlülitused ja mikroarvutite kiibikomplektid. Siis tekkis ka uus arvutite klass- personaalarvutid. Arvutite keskimine jõudlus on vahemikus 0,5 kuni 1000 miljonit operatsiooni sekundis. Mikroprotsessoritel põhinevad personaalarvutid hakkavad järk-järgult välja tõrjuma miniarvuteid. Viienda põlvkonna arvuteile (1981-1991) on iseloomulik mikrolülituste kiire üha miniatuursemaks muutumine ning arvutiseadmete jõudluse kasv. Üheksakümnendatel
PC ei erine oma arhitektuurilt sülearvutist, põhiliseks erinevuseks on sülearvuti mobiilsus ja aku olemasolu. AJALUGU Esmakordselt kasutati väljendit ,,personaalarvuti" IBM-i valmistatud arvuti IBM 610 AUTO- POINT COMPUTER kohta. Termini tähendus oli mõeldud veidi teisiti: ,,Arvuti, mida saaks kasutada üks inimene (1 Person)." Tänapäevane tähendus ,,Personaalarvuti" hakkas välja kujunema alles 1970. aastate keskel nn mikroarvutite tootmisega, näiteks Altair 8800. Järgmine samm oli firmas Apple Inc. loodud mikroarvuti Lisa, mis oli juba varustatud graafilise kasutajaliidesega (GUI) operatsioonisüsteemiga (OS). Personaalarvutite kasutamise levikut suurendas mudeli Apple II valmistamine. 1981. aastal valmistas IBM seeria IBM PC (IBM 5150), mis on tänapäevaste arvutite esivanem. IBM-compatible arvutid said GUI alles 1990. aastal Microsoft Windows 3.0 tootmisega. Selleks
selle jaoks, mida kutsuti CP/M-ks(Control Program for Microcomputers). Kui Intel ei arvanud, et kettapõhisel mikroarvutil suurt tulevikku on, siis Kindall küsis võimalust CP/M-i õigused endale saada, Intel annetas selle talle. Aastal 1977, Digital Research kirjutas CP/M-i ümber, et teha see sobivamaks, kasutamaks seda erinevatel miniarvutitel kasutades 8080, Zilog Z80 ja teisi CPU kiipe. Mitmed rakendusprogrammid olid kirjutatud CP/M jaoks, võimaldades sellel täielikult domineerida mikroarvutite seas järgmised 5 aastat. Varjastel 1980-ndatel, IBM disainis IBM PC ja otsis sinna tarkvara. Inimesed IBM-st kontakteerusid Bill Gatesiga, nad küsisid talt , at kas ta teab operatsioonisüsteemi, mida saaks panna peale PC-e. Gates soovitas, et IBM kontakteeruks Digital Rechearchiga, siis oli see maailma domineerivaid opsüsteemide firmasid. Tehes kõige hullema äritehingu ajaloo jooksul, Kindall keeldus kohtumast IBM-ga. Et teha asja hullemaks, tema advokaat
selle jaoks, mida kutsuti CP/M-ks(Control Program for Microcomputers). Kui Intel ei arvanud, et kettapõhisel mikroarvutil suurt tulevikku on, siis Kindall küsis võimalust CP/M-i õigused endale saada, Intel annetas selle talle. Aastal 1977, Digital Research kirjutas CP/M-i ümber, et teha see sobivamaks, kasutamaks seda erinevatel miniarvutitel kasutades 8080, Zilog Z80 ja teisi CPU kiipe. Mitmed rakendusprogrammid olid kirjutatud CP/M jaoks, võimaldades sellel täielikult domineerida mikroarvutite seas järgmised 5 aastat. Varjastel 1980-ndatel, IBM disainis IBM PC ja otsis sinna tarkvara. Inimesed IBM-st kontakteerusid Bill Gatesiga, nad küsisid talt , at kas ta teab operatsioonisüsteemi, mida saaks panna peale PC-e. Gates soovitas, et IBM kontakteeruks Digital Rechearchiga, siis oli see maailma domineerivaid opsüsteemide firmasid. Tehes kõige hullema äritehingu ajaloo jooksul, Kindall keeldus kohtumast IBM-ga. Et teha asja hullemaks, tema advokaat
selle jaoks, mida kutsuti CP/M-ks(Control Program for Microcomputers). Kui Intel ei arvanud, et kettapõhisel mikroarvutil suurt tulevikku on, siis Kindall küsis võimalust CP/M-i õigused endale saada, Intel annetas selle talle. Aastal 1977, Digital Research kirjutas CP/M-i ümber, et teha see sobivamaks, kasutamaks seda erinevatel miniarvutitel kasutades 8080, Zilog Z80 ja teisi CPU kiipe. Mitmed rakendusprogrammid olid kirjutatud CP/M jaoks, võimaldades sellel täielikult domineerida mikroarvutite seas järgmised 5 aastat. Varjastel 1980-ndatel, IBM disainis IBM PC ja otsis sinna tarkvara. Inimesed IBM-st kontakteerusid Bill Gatesiga, nad küsisid talt , at kas ta teab operatsioonisüsteemi, mida saaks panna peale PC-e. Gates soovitas, et IBM kontakteeruks Digital Rechearchiga, siis oli see maailma domineerivaid opsüsteemide firmasid. Tehes kõige hullema äritehingu ajaloo jooksul, Kindall keeldus kohtumast IBM-ga. Et teha asja hullemaks, tema advokaat
DARPA(varasemalt ARPA) nimeline asutus finantseeris seda katsesüsteemi(USA sõjaväe asutus, nägi selles potentsiaali sõjaväe jaoks), ARPANET-ist hakkas välja arenema kaasaegne Internet, 1972. a Ray Tomlinson tegi muudatusi email programmile ARPANETIS ja võttis kasutusele @ märgi emailides CP/M – 1973. a Gary Kildall kirjutab primitiivsele Intel 8008 protsessorile lihtsakoelise op süsteemi CP/M, mis muutus vähemalt 10 aastaks mikroarvutite kõige levinumaks op süsteemiks, 1974. a töötab välja CP/M op süsteemi Intel 8080-l põhinevatele süsteemidele WINCHESTER – 1973. a IBM-i välja töötatud odav kõvakettaüksus , maht 70 MB ALTAIR – et päästa enda firmat MITS, hakkab firma omanik Ed Roberts ehitama väikearvutit, mis baseerub Inteli uuel mikroprotsessoril 8080 ja 1974. a saab MITS valmis enda esimese Altair 8800 mikroarvuti, Popular Electronics ajakiri avaldab artikli sellest arvutist(hind ligikaudu ~500$), 1975
2.3. Andmevahetus 82 2.3.1. Andmevahetuse meetodid 82 2.3.2. Rööpvärat 87 2.3.3. Jadavärat 90 2.3.4. Taimer 91 2.3.5. Otsemällupöördus ja DMA-kontroller 96 2.4. Tarkvara 98 2.4.1. Ülevaade mikroarvutite ja juhtraalide tarkvarast 98 2.4.2. Assembler 99 2.4.3. Intel 8080 assemblerikeel 101 2.5. Signaaliprotsessorid 105 2.5.1. Signaaliprotsessorite ehituse iseärasused 105 2.5.2. Digitaal-analoogmuundurid 106 2.5.3. Analoog-digitaalmuundurid 107 2.5.4. Transpuutrid 111 2.6
standarttarkvara loomiseks Kõrvuti suurarvutitega arendati intensiivselt miniarvuteid. Viimaseid kasutati sageli juhtarvutina, sh reaalajasüsteemides Esindajaid: IBM System 360 (S/360), CDC 6600, ILLIAV-IV, LINC, PDP-8 Neljas põlvkond (1971 – 1981) Iseloomulikud jooned: Keskmise ja kõrge integratsioonitasemega mikrolülituste massiline kasutamine Esimesed mikroprotsessorlülitused (Intel 4004 (1971)) ja mikroarvutite kiibikomplektid) Tekib uus arvutite klass – personaalarvutid Arvutite keskmine jõudlus on vahemikus 0,5 kuni 1000 miljonit operatsiooni sekundis. Väga kiire võimsate arvutus- ning andmetöötlussüsteemide areng; Kasutusele võetakse informatsiooni rööptöötlusele orienteeritud multiprotsessorsüsteemid. Täiustatakse superarvuteid ja intensiivselt uuritakse uusi arvutiarhitektuure;
klaviatuuri ja ekraani ei olnud. Sai populaarseks. Hilisemad variandid varustati monitoride ja klaviatuuriga. P.Allen ja B.Gates (tulevane firma Microsoft asutaja) töötasid selle arvuti tarvis sisseehitatud Basic-u interpretaatori. Firma MITS edusammud innustasid ka teisi firmasid arvutite alal tegutsema. Alustati ka üldotstarbelise tarkvara väljatöötamisega, nagu näiteks tekstiredaktor WordStar (1978.a.) ja tabeliprotsessor VisiCalc (1979.a.). Need väljatöötlused aitasid kaasa mikroarvutite(siis neid nii ka nimetati) edasisele tormisele arengule. Suure panuse personaalarvutite arendamisel ja kasutamisele võtmisel andis firma Apple. Tollal maailma suurim suurte arvutite tootja firma IBM ei kiirustanud mikroarvutite loomisega. Kuid vastav väljatöötajate grupp siiski loodi. Nendele anti vabad käed, selles mõttes, et raha kokkuhoiu eesmärke silmas pidades lubati kasutada ka teiste firmade valmistoodangut (kuvarid, klaviatuurid, printerid jne.)
Mälus paikneva programmi ja andmete vahel ei ole olulist erinevust, s.t. üks programm võib vaadelda teist programmi kui andmeid. Nende kahe printsiibi järgi loodud arvutitega sai töödelda ka andmeid, mis ei olnud arvud. Aja jooksul muutus arvuti lihtsast arvutamise masinast informatsiooni töötlemise ja hoidmise masinaks ning tänapäeval on arvutite kasutamine mõeldav kõikvõimalikes eluvaldkondades. Mikroarvutite arenemise käigus hakkas inimene neid paigutama enda asemele teisi masinaid juhtima ning mida aeg edasi, seda vähem on keerulisi masinaid, mida ei juhiks või ei aitaks juhtida arvuti. Ja jõudsimegi tagasi masinate juurde, kuid nüüd juba uues kvaliteedis: --------- juhtimine ---------- programmeerimine ----------- | Masin | <----------- | Arvuti | <------------------ | Inimene | --------- ---------- ----------- | Andur | ------------------^
Joonis 5.16 Operatiivmäluseadmesse OMS tuleb peale juhtimisprogrammi andmete ka jooksev info tehnoloogilise protsessi kulgemisest (andurid TSA) ja kaitseseadmete ja blokeeringute seisundist. Kõigi nende andmete alusel töötatakse välja elektriajami EA ja tööpingi elektroautomaatikaseadmete EAut juhttoimed. Side arvuti ja pingi elektriseadmete vahel toimub läbi sisend-väljundseadmete SVS2...SVS4. Mikroarvutite kasutamine arvprogrammjuhtimissüsteemides laiendab oluliselt nende funktsionaalseid võimalusi: võimaldab programmi abil juhtida tööpingi tööd, kasutada dialoogrezhiimi, teha tööpingi töö ja arvprogrammjuhtimissüsteemi diagnostikat, realiseerida universaalset (nii positsioon- kui kontuur-) toodete töötlemise rezhiimi. VI. Kaasaegsed elektriajamite juhtimise süsteemid 6.1. Mikroprotsessorjuhtimisega positsioneeritav elektriajam.
juhtimispuldi lüliteid). Mälus paikneva programmi ja andmete vahel ei ole olulist erinevust, s.t. üks programm võib vaadelda teist programmi kui andmeid. Nende kahe printsiibi järgi loodud arvutitega sai töödelda ka andmeid, mis ei olnud arvud. Aja jooksul muutus arvuti lihtsast arvutamise masinast informatsiooni töötlemise ja hoidmise masinaks ning tänapäeval on arvutite kasutamine mõeldav kõikvõimalikes eluvaldkondades. Mikroarvutite arenemise käigus hakkas inimene neid paigutama enda asemele teisi masinaid juhtima ning mida aeg edasi, seda vähem on keerulisi masinaid, mida ei juhiks või ei aitaks juhtida arvuti. Ja jõudsimegi tagasi masinate juurde, kuid nüüd juba uues kvaliteedis: --------- juhtimine ---------- programmeerimine ----------- | Masin | <----------- | Arvuti | <------------------ | Inimene | --------- ---------- ----------- | Andur | ------------------^
annaabi.ee 
