Kadri Adamson on sündinud 16. august 1976. Lõpetanud Tallinna Saksa Gümnaasiumi ja õppinud Eesti Humanitaarinstituudis germanistikat. 1999. aastal lõpetas Adamson Eesti Humanitaarinstituudi näitlejameisterlikkuse erialal. Ta on töötanud Theatrumis, Vanalinnastuudios, Vana Baskini teatris, lisaks nendele veel mitmes teatri-, tele- ja raadioprojektides. Adamsoni elukaaslane on Toomas Vara, kes oli TV3 juht. 18 veebruar 2006. sündis neil tütar Miira ja 7. novembril 2007 poeg Voldemar. Näitleja sai temast suure juhuse tahtel. Läks neiu sõber Rain Tamme palvel uurima, millal Humanitaarinstituudis näitlejate vastuvõtt on, ja pruukis Lembit Petersonil ainult möödamisi mainida, et: "Tore, teiega kohtume siis reedel!", kui Kadri oligi ära tehtud. Humanitaarinstituudi tudengi Kadri Adamsoni diplomitöö oli Rita osa Vanalinnastuudios etendus ,,Rita koolitamine." 2003
neis tõugudes sündivatele hobustele pannakse nimi, mis algab isa nime algustähega. Lisaks peab nimi olema eestipärane ning soovitavalt lõppema märadel täishäälikuga ja täkkudel kaashäälikuga.Teades seda reeglit ning täkuliine, on võimalik isegi ilma hobust nägemata, vaid nime alusel öelda, kas tegemist võib olla eesti tõugu hobusega või mitte. Eesti hobuse tõus on seitse täkuliini ning hobuste nimed saavad alata kas A, T, E, R, V või L tähega. Seega ei saa Miira nimeline suksu kunagi eesti tõugu hobune olla. Soojavereliste sporthobustega on asjad veidi teistsugused ning maailmas erinevates riikides on reeglid väga erineva.Eestis, Lätis, Leedus, Venemaal ja Saksamaal pannakse näiteks araabia täisverelistele, inglise täisverelistele ja trakeeni tõugu hobustele nimed ema esitähest lähtuvalt. Ingliskeelses maailmas (Suurbritaania ja Ameerika Ühendriigid näiteks) aga on inglise täisverelisele hobusele nime valik puhtalt omaniku suva
viisil esile tõstetud (eraldi real, teise kirjaga). Isikud, olendid Isikute ja muude olendite (ka kujuteldavate) nimed kirjutatakse läbiva suurtähega. isikud: Juhan, Tiit-Rein Kivi, Charles Darwin, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Vladimir Iljits Lenin, Rembrandt van Rijn, Kong Fuzi, Jón Ingólfsson, Peeter I ehk Peeter Esimene; ka varju- ja hüüdnimed: Linnutaja, Milli Mallikas, Tiibuse Jaak, Mait Metsanurk, Ristija Johannes loomad: Muri, Krants, Miisu, Punik, Miira, Mustu; müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine, Mars, Venus, Herakles personifikaadid: Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu, Külm Mõistus Jumal (kristlaste ainujumala nimi). Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad teised nimed: ajaloo isa (Herodotos), Emajõe ööbik (Koidula), Lucia legendi meister (anonüümne kunstnik XV saj-st). Mõnda
Leemet oli veendunud toredas tulevikus. Magdalena läks äkiliseks kuuldes haldjatest, nad läksid kloostri juurde. Leemet kohtas Pärtlit. 19.Poisse oli kolm kokku. Meenutab Pärtliga koosveedetud aegu. Leemet on vaid kord haige olnud peale rukkileiva söömist. Räägiti sellest, kuidas munkadel oli nö ilus lauluhääl, sest nad olid kastraadid. Pärtel oli ussisõnad unustanud. Johannes oli rääkinud poistele, et meeste kõrval on tavaline magada. Lehm Miira oli haigeks jäänud ja Johannes tappis ta oma talitlustega. Magdalena pidas endiselt Leemetit libahundiks. 20.Meeme ütles, et mets on tühjaks jäänud kui Leemet talle kogemata pimedas kõhule astus. Ta tahtis elada metsas kuid olla koos Magdalenaga ja mitte kõduneda. Hiie oli planeeritud ohverdama, et päästa muistne eluviis. Mall ei julgenud astuda Tambetile vastu, et päästa Hiiet. Nad põgenesid paadiga järvele. 21.Leemet vaatas Hiiet paadis nii nagu ta polnud teda kunagi märganud
Nt · isikud: Juhan, Tiit-Rein Kivi, Charles Darwin, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Vladimir Iljits Lenin, Rembrandt van Rijn, Kong Fuzi, Jón Ingólfsson, Peeter I ehk Peeter Esimene; ka varju- ja hüüdnimed: Linnutaja, Milli Mallikas, Tiibuse Jaak, Mait Metsanurk, Ristija Johannes, Richard Lõvisüda, kuningas Pippin Lühike, Kupja-Prits, Kaval-Ants, Punahabe, Tiiger, Kibe Käsi; · loomad: Muri, Krants, Miisu, Punik, Miira, Mustu; · müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine, Mars, Venus, Herakles, Perun; · personifikaadid: Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu, Külm Mõistus, Karu, Rebane; · Jumal (kristlaste ainujumala nimi), Püha Vaim, Allah. Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad teised nimed: ajaloo isa (Herodotos), Emajõe ööbik (Koidula), Lucia legendi meister (anonüümne kunstnik XV saj-st)
rannast eemalseisvale emalaevale mis oli ankrus Küdema lahe põhjaosas suhteliselt viperusteta, välja jättes mõningad raskemeelsed eemaldumised kaasa võetud kraamist. Ilma erandita, midagi peale väikese käsipakikese laevale kaasa võtta ei lubatud -- tuli ju ruumi säästa inimestele! Suuremad pakid tuli lihtsalt kaldale jätta, kust need teatavasti järgmisel hommikul kojujäänud külarahva poolt leiti ja omastati, k.a. hobuseid vankriga sinna jäi ka meie armas, noor hobune Miira -- millega eelmisel õhtul randa oli tuldud. Nagu mäletan, sai meid laevale 180 inimese ümber, nende keskel mitmed emad väikelastega -- oli ka vanaemasid ja vanaisasid. Naisperet oli mõne võrra rohkem, kuna mitmetel olid abikaasad jäänud sõjatandrile, nii ühele kui teisele poole rindejoont. Nii, nagu oli ette planeeritud, M/P Elli purjetas 22. septembri hilisõhtul vaikselt mööda Panga piirivalve punktist (võisime vaid arvata, mida tegid piirivalvurid tol momendil
08.05.1999 1982 heleraudjas Pajusi vald, raudjas Gen.eksp. Jõgevamaa nr. 537 MIIRA T Tiit Puur UELN 03.04.2006 1989 punane tel.55541860 2330022TA647299 08.06.07-165-198-22,0 HINGSTAR 317 T liin NB! HOMEROS 13 679 T tõuraamatu kanne korrigeeritud vastavalt 01.09.2011.a
Vladimir Sidorov, Madelaine Renaud, Kong Fuzi, Jón Ingólfsson, Peeter I, paavst Johannes Paulus II; ka varju- ja hüüdnimed: Linnutaja, Milli Mallikas, Tiibuse Jaak, Mait Metsanurk, Ristija Johannes, Richard Lõvisüda, kuningas Pippin Lühike, Kupja-Prits, Kaval- Ants, Punahabe, Tiiger, Kibe Käsi; 18 · loomad: Muri, Krants, Miisu, Punik, Miira, Mustu; · müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine, Mars, Venus, Herakles, Perun; · personifikaadid: Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu, Külm Mõistus, Karu, Rebane; Jumal (kristlaste ainujumalana), Püha Vaim, Allah. Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad teised nimed: ajaloo isa (Herodotos), Emajõe ööbik (Koidula), Lucia
Hulga M elemente nimetatakse selle predikaadi indiviidideks. See, milline funktsioon predikaadile vastab, sõltub interpretatsioonist. Predikaadi aarsust tähistatakse sageli ülaindeksiga, nt kolmekohaline predikaat P3yzx. Lausearvutuse lause on nullaarne predikaat, sest see esitab tõeväärtuse, mis ei sõltu indiviidimuutujatest. Kolmekohalise predikaadi näiteks sobiks „x kinkis y-le z-i” ja lõpetatud lause võiks olla nt „Jüri kinkis Marile hobuse Miira”. Meie kasutame allpool peamiselt 0-, 1- ja 2-aarseid predikaate ning nende puhul me tavaliselt aarsust eraldi ei märgi, sest see ilmneb predikaadi sümbolile vahetult järgnevate indiviidisümbolite arvust. Predikaadi baashulk M võib olla väga kitsalt piiritletud, nt algarvude hulk või vasakust silmast pimedate kuni ühe aastaste kollaste kasside hulk. Arutlustes võib olla tarvis mitut erinevat hulka, nt füüsikalisest universumist rääkides läheb tarvis väga palju erinevaid hulki.
Hulga M elemente nimetatakse selle predikaadi indiviidideks. See, milline funktsioon predikaadile vastab, sõltub interpretatsioonist. Predikaadi aarsust tähistatakse sageli ülaindeksiga, nt kolmekohaline predikaat P3yzx. Lausearvutuse lause on nullaarne predikaat, sest see esitab tõeväärtuse, mis ei sõltu indiviidimuutujatest. Kolmekohalise predikaadi näiteks sobiks ,,x kinkis y-le z-i" ja lõpetatud lause võiks olla nt ,,Jüri kinkis Marile hobuse Miira". Meie kasutame allpool peamiselt 0-, 1- ja 2-aarseid predikaate ning nende puhul me tavaliselt aarsust eraldi ei märgi, sest see ilmneb predikaadi sümbolile vahetult järgnevate indiviidisümbolite arvust. Predikaadi baashulk M võib olla väga kitsalt piiritletud, nt algarvude hulk või vasakust silmast pimedate kuni ühe aastaste kollaste kasside hulk. Arutlustes võib olla tarvis mitut