tõhusad ning kuritarvitamiskindlad. Ühise süsteemi tuumaks on kaitse- ja vastuvõtmisnõuete ühtlustamine ELis. Niimoodi tagatakse varjupaigataotlejatele ühesugused võimalused saada rahvusvahelist kaitset kõikjal ELis. Samas toetab ühist süsteemi ELi liikmesriikide omavaheline ning varjupaigataotlejate päritolu- või transiitriikidega viljeldav tõhus praktiline koostöö ja vastastikune solidaarsus Varjupaigataotlejate suhtes kohaldatavate ühiste miinimumstandardite ja menetluste eesmärk on tagada kaitse neile, kes seda vajavad, ning samal ajal vältida liikmesriikide varjupaigasüsteemide kuritarvitamist. Nendega määratakse näiteks kindlaks varjupaigataotluse menetluskoht ja -viis, standardid varjupaigataotlejate vastuvõtmiseks, varjupaiga saanud inimeste staatus ning liikmesriikide asutuste roll kõnealuste ülesannete täitmisel. Euroopa Liidu liikmesriigid tegelevad ka ELi ühtse sisserändepoliitika väljatöötamisega
proportsionaalsuse kontrolli. Euroopa Liidus kohtab vähemalt nelja laiendamisvormi. 1. Sotsiaalpartnerite lepingute (seaduslik) laiendamine Euroopa Liidu tasandil (õigusloome sotsiaalse dialoogi kaudu). 2. Laiendamine kui ELi direktiivide rakendamise vahend liikmesriigi tasandil kollektiivlepingute abil. 3. Laiendamine kui ELi sotsiaalpartnerite lepingute rakendamise vahend liikmesriigi tasandil. 4. Miinimumstandardite kehtestamine liikmesriigi tasandil laiendamismehhanismide abil (sellega on seotud paljud ELi dokumendid), et täita Euroopa Liidu dokumentide (direktiivide) konkreetseid üksiknõudeid. Järeldus Pole kahtlust, et Euroopa Nõukogu, Euroopa Liidu ja ILO raames inimõigusi kaitsvad organid ja kohtud aktsepteerivad üldjoontes kollektiivlepingute laiendamise süsteeme. Selliste süsteemide väljatöötamisel tuleb aga peamise asjana lahendada laiendatava kollektiivlepingu
16 Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe Juba GATT-i Tokyo vooru ajal (1973 - 1979) tegid arenenud riigid ettepanekuid, et GATT-i raames tuleks rakendada meetmeid võltsitud kaupade leviku ning piraatluse kontrollimiseks. Uruguay vooru läbirääkimistel laiendati teemaderingi ka miinimumstandardite kehtestamisele intellektuaalomandi kaitseks GATT-i liikmesmaades. Esialgu oponeerisid arengumaad neile ettepanekutele üsna tugevalt, kuna kartsid, et suured muutused intellektuaalomandi õiguskaitse vallas võivad tähendada nõudmisi nende väljakujunenud põhimõtete muutmiseks. Samuti toodi ettekäändeks sotsiaalsed probleemid ja keva majanduslik olukord riigis, mis nõuavad tavalisest lühemaajalise patendikaitse andmist sellistele tööstulikele
tagastama allkirjastatud kättesaamistõendi, et saaks lugeda sellist kättetoimetamist nõuetekohaseks. Sellisel puhul on kostjal tarvidus tagastada lihtkirja vormis kinnituskiri dokumentide kättesaamise kohta. Seega kohtu seisukohalt on kõige kindlam viis veendumaks, et kostjad on dokumendid kätte saanud, infosüsteemi sisene dokumentide üleandmine. Kuigi ka sellel viisil on vaieldavaid aspekte, millest üks on Euroopa maksekäsumenetluse määruse art 13(d) kohaste miinimumstandardite kooskõla. 3. Piiriülene menetlusdokumentide kättetoimetamine. 10 Samas 11 1. jaanuaril 2009 jõustunud TsMS § 315 lg 3 muudatustes on samuti arvestatud põhimõttega, et kogu kohtu valduses olev teave tuleks kättetoimetavale isikule üle anda ("Menetlusdokumendi kättetoimetamiseks edastab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule või asutusele kättetoimetatava dokumendi, tema käsutuses oleva teabe varasemate kättetoimetamiskatsete kohta ja isiku
tulemusena kujunevat hinda ja kogust ei peeta mingil põhjusel otstarbekaks. Turutõrked välismõjud ja avalikud hüvised; infoprobleemid; kohandumisprobleemid. Riik saab siin lahenduseks pakkuda eelkõige järgmisi meetmeid: infokohustus müüjatele pakutava kauba olulisemate parameetrite suhtes; garantiikohustus sõltumatult vigade tekkimise põhjustest; tooteinfo pakkumine või tellimine riigi enda poolt; miinimumstandardite ja tegevuslubade kehtestamine. 5. Majanduse koguprodukt, selle liigid (sisemajanduse koguprodukt ja rahvamajanduse koguprodukt) ja komponendid. Rahvamajanduse ringkäik. Koguprodukti arvutamise viisid: kulutuste ja sissetulekute lähenemisviis. Reaalne ja nominaalne koguprodukt. Koguprodukti deflaator. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates teritoriaalsetes piirdes toodetud hüvitiste väärtust.
ostetakse sageli, kvaliteeti on ostu järel kerge kontrollida, pakkuja plaanid on pikaajalised; Garantii toimib, kui moraalirisk on väike ja tarbija rahulolu sõltub vaid pakkujast. 41. Riiklik infopoliitika 1. Infokohustus müüjale pakutava kauba olulisemate parameetrite avalikustamiseks (taribijakaitse) a)garantiikohustus sõltumatult vigade tekkimise põhjustest-moraalirisk? b)tooteinfo pakkumine või tellimine riigi enda poolt-turule sisenemise rakendamine?c) miinimumstandardite ja tegevuslubade kehtestamine-marginaaltarbijad? d) kohustuslik kindlustus-väldib moraaliriski ja negatiivset valikut, katab ka headel klientidel kogu riski, ristsubsideerib suuri riske. 42. Majanduse struktuurimuutused, kolme sektori hüpotees. Majanduse struktuuri võib defineerida kui sisemajanduse kogutoodangu jaotust üksikute majandussektorite vahel. Struktuurimuutust võib määratleda nende sektorite osakaalude muutusena ajas. Tavaliselt räägitakse struktuurimuutusest ainult
tingimusel, et isik oleks seaduslik residents antud riigi territooriumil. Sotsiaalse ja meditsiinilise hoolekande osutamise tingimuseks on isiku õigus viibida riigi territooriumil. Üks lepinguosaline ei saa saata teise lepinguosalise riigi isikut tagasi seetõttu, et isik vajab abi. Kui seda siiski tahetakse teha, on see võimalik üksnes väga piiratud juhtudel. Euroopa sotsiaalkindlustuse koodeks (ESK) 1964 töötati välja koostöös ILO-ga, kes samal ajal töötas välja miinimumstandardite konventsiooni. Kuigi konventsiooni nr 102 kasutas EN kui baasmaterjali, kavatses EN nõuda oma liikmesriikidelt kõrgemaid tingimusi, kui seda tehakse ILO konventsioonis nr 102. koodeks on oma iseloomult sarnane ILO konventsiooniga nr 102. Koodeks määrab ära iga tema reguleeritud toetuse suhtes minimaalsed proportsioonid elanikkonnast, mis peavad olema hõlmatud vastavate riskide kaitsemehhanismidega, ning samuti tagatavate toetuste miinimummäärad.