EESTI NSV 1.)NSV struktuur : Kõrgeim seadusandlikvõim Eesti NSV Ülemnõukogu. Kõrgeim Täidesaatev organ- Eesti NSV Ministrite Nõukogu. Tegelt kuulus võim EKP-le. Esimees N.Karotamm. 2.) Territoorium: Tartu rahus saadud alad (Petserimaa, Narva tagused) võeti ära venelaste poolt. 3.) Metsavendus: kuni 30000. Ründasid nõukogude aktiviste, miilitsaid. Purustasid raudteid. Võitlesid sinimustvalge lipu all. Aktiivne sõda oli 1944-1953. Siis suri Stalin. Viimane Metsavend tabati 1978 A. Sabbe. 4.)Repressioonid: *arreteeriti (mehed), metsavennad, noored, jõukad talupojad. 25.03.1949 toimus Eestis massiküüditamine. 5.)Sund industraliseerimine: töötlus likvideeriti. Selle asmeel loodi suur ettevõtteid. Laiendati põlevkivitööstust, kus raisati. Selle saadustega varustati Leningrad ja siis Tallinn.
Pikad laused on Raua puhul normaalsed , üllatuseks oli kohe esimesel lehel üüratult pikk lause : ,,Mõned aastad varem märkas rühm patrullivaid miilitsaid mind raekoja platsil sajandeid näinud munakive embamas ning et nende töökirjeldusse kuulus minusuguste vendade üleskorjamine, toppisid nad mu koos mingite Mähe pättidega ,,sidrunisse" ning sõidutasid Pärnu maantee alguses asuvasse kainestusmajja." Väljendab teiste inimeste pilke ja nimetab neid : vaatas mind ,,ära-oled-oma-elu-rikkunud- pilguga" Huvitavad laused , mis ajavad naerma ja samas ka mõistatama: kiitsakas narkoloog lõvi keha ning opossumi lõhnaga mehele. 2
· Selle teostajaks oli NKVD(KGB) · Juba sõja järel algasid arreteerimised, hukkamised, sunnitööle saatmised. Metsavennad · Inimesed püüdsid represioonide(surve avaldamine) eest pääseda. Varjati end metsades ja moodustati metsavendade gruppe. · Loodeti et peagi puhkeb sõda USA ja Nõukogude liidu vahel ja siis saab Eesti vabaks võidelda. · Metsavennad ründasid vallamaju, nõukogude töötajaid, miilitsaid ja korraldasid diversiooni akte. · Nad elasid punkrites või kaugetes metsataludes. · Süüa tõi külarahvas või rööviti poode. · Kõige rohkem metsavendi oli Virumaal, Võrumaal, Pärnumaal. 1944-53 ~30 000 metsavenda. · Metsavendi püüti haarangutega või saadeti gruppi reetur. Küüditamine · 25.Märtsi öösel viidi Siberisse või põhja-khasastani üle 20 000 inimese.
Agentuur ITAR-TASS tsiteeris samuti Lavrovi, kes väitis, et Eesti valitsus sülitab ajalooväärtustele. «Ma ei saa aru nende riikide poliitikast, kes püüavad asetada süüd ajaloosündmuste eest kellegi peale. Seda enam, kui üritatakse tõmmata võrdusmärki kommunismi ja fasismi vahele,» märkis Lavrov. Venemaa juhtiv netiväljaanne Lenta.ru kirjutas Rossija Molodaja aktivistide Eesti lipu põletamisest Eesti Moskva saatkonna ees. Põletamist ja protesti jälgis bussitäis miilitsaid, kes eelistasid mitte sekkuda. Kasutatud kirjandus: http://vaher.blogspot.com/2007_10_01_archive.html http://www.postimees.ee/141007/esileht/siseuudised/tallinn/289295.php http://riigikogu.postimees.ee/030407/esileht/majandus/253425.php
süsteemi osad sh töökollektiivid ja koolid ( Laste käitumine võis kohati mõjutada vanemate tööalast elu) VI Vastupanu Metsavendlus I hoobi sai juba 1944 lõpus, Haukka-Tümleri rühma kinnivõtmine. 1945-49 aktiivsem , metsas ca 10000 inimest( kokku varjas end erinevatel aegadel u 30000). Iseloomulikud väikesed salgad. Sõjalise jõuna nõrgad. 15 aasta jooksul tapeti u 1500 metsavenda, need omakorda ca 500 inimest- kohalikke aktiviste, miilitsaid, julgeolekutöötajaid 1949 suurküüditamine võtab metsavendadelt toetuspinna. 50-te keskpaiga amnestiad praktiliselt lõpetavad. 50-te II poolel ja 60-tel mõned koolinoorte salaorganisatsioonid, erilist vastukaja ei leia, likvideeritakse juba algjärgus. Nende olemasolu aga oluline! 60-te lõpust dissidentide liikumine, organisatsioonid Eesti Rahvusrinne ja Eesti Demokraatlik Liikumine. Helsingi koostöönõupidamine 1975 tingib võimaluse tõstatada inimõiguste probleem NSVLiidus
ja Rannametsa (7.juuli) lahingud- poolteist tundi kestnud lahingu järel vastane taandus. Kuni Saksa relvajõudude saabumiseni Eestisse pidasid Lõuna- ja Edela-Eesti, see tähendab Järva, Pärnu, Petseri, Tartu, Viljandi ja Võru maakonnas tegutsenud metsavennad 255 lahingut, põhilised neist toimusid 1.- 8. juulini 1941. Kautla lahing 30. juulil koondasid punavõimud Kautla ümbrusse kaks NKVD pataljoni, ühe hävituspataljoni ning ühe kompanii jagu miilitsaid, kes 31. juuli hommikul alustasid üldist pealetungi. Viimasel hetkel saabus Kautla metsavendadele appi 30-meheline Jäneda, Pirsu ja Lehtmetsa metsavendade salk, mis koosnes põhiliselt sõjaväest põgenenud eesti sõjaväelastest. Koos Kautla ümbruse metsavendadega ulatus metsavendade arv nüüd ligi 2000-ni. Nii elavjõult kui ka relvastuselt ülekaalus olev vaenlane ründas ERNA grupi laagrit korduvalt. Kartes laagri ümberpiiramist, oldi lõpuks sunnitud positsioonidelt lahkuma
kartsid uusi küüditamisi. Kui saadi teada saksa ja NSVL sõja algusest, siis na d lootsid, et sakslased taastavad Eesti iseseisvuse. Need mis juunis toimusid, kolme erineva jõu lahinguid, saksa, nsvl ja eesti metsavennad , kes toetasid saksa vägesid, nimetatakse suvesõjaks. Hävituspataljonid olid moodustatud NSVL võimude poolt, mis olid moodustunud NSVL aktivistidest, sunniviisiliselt värvatud mehi ja seal tegutses ka miilitsaid, nende ül sai metsavendade tabamine. Kuna Eestisse tulid ka lätist tulnud hävituspataljonid, mõlemad, nii läti kui ka eesti omad, kasutasid vägivalda tsiviiilelanikkonna peal. 41 aasta suvel paisati eestisse Erna salk, mis moodustus soome põgenenud eestlastest, see sama erna salk suvesõja ajal võitles hävituspataljonide ja punaarmee vastu. Kui 41 aastal kehtestati saksa okupatsioon, siis eestlaste lootus, et sakslased nende iseseisvuse taastavad, e i läinud täida. Mõlemal
ähvardused (mis oligi üldiselt tavalisim karistusviis) ning see, et Vainola ei saanud enam avalikult koos punkaritega ja punkriideid kandes ringi käia - vastasel juhul oleks väikse ettekäände ajel võidud ta suunata Viljandi noortevanglasse.112 Sellegipoolest ei saa ka väita, et miilits punkaritega hellalt käitunud oleks. Merca meenutab, et suutis üpris kiiresti tabada ära viisi, kuidas ülekuulamisel miilitsaid endast välja viia – selleks tuli olla rõõmus, naeratada, rääkida joviaalselt ning käituda „nagu sugulastel külas“. Samas ei lõppenud selline käitumisviis alati just kõige paremini, sest Merca sõnutsi on teda miilitsa poolt ülekuulamisel isegi näkku löödud, mis on naise suhtes võrdlemisi julm käitumisviis.113 Veel hullemaid kogemusi on Janek Naanil, kes jutustab, et nendel kordadel, kui ta kinni võeti, rakendasid miilitsad pahatihti üht ja sama strateegiat
annaabi.ee 
