saadetud sõnumit, et katku aeg saab varsti läbi. Pärast seda kannabki mausoleum nime Sant' Angelo. Väike kabel ehitati lossi katusele, kus ingel oli ennast väidetavalt ilmutanud. Eesti rahvakalendris tähistatakse Miikaeli nimepäeva ehk mihklipäeva 29. septembril, seda nimetatakse ka püha Miikaeli ja kõigi inglite päevaks; alates 1696. aastast on see päev Rooma kirikukalendris pühendatud ka Gabrielile ja Raafaelile. Eestis on Miikaelile pühendatud Keila, Juuru, Jõhvi, Kodavere, Kihelkonna, Räpina, Rõngu, Tallinna Mihkli kirik. Kanada, Toronto Prantsusmaa Kiiev, Ukraina
Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine algas 1916. Aastal. Viimased 50 aastat on põlevkivi kasutatud elektrijaamades küttena. Kohtla kaevandus rajati 1937. aastal. Kohtla kaevandus oli tuntud oma kõrge töökultuuri ja madala põlevkivi hinna poolest. Oma eksisteerimise 64 aasta jooksul tootis Kohtla-Järve kaevandus põlevkivi umbes 48 329 542 tonni. Jõhvi Mihkli kirik Jõhvi Mihkli kirik on kindluskirik, mis asub Jõhvis ja on pühendatud peaingel Miikaelile. Kirik on rajatud arvatavasti 14.sajandil. Mihkli kirik on Eesti kõige suurem ühelööviline kirik. Algselt oli see neljakandiline kaitseehitis, kuid 16.sajandil ehitati kirik põhjalikult ümber. Kirik on ka kahes sõjas kannatada saanud, Liivi sõja algul 1558. aastal ja Põhjasõja ajal 1703. aastal. 2009. aastal paigutati kirikusse 470-kilogrammine pronksist kirikukell. Valaste juga Valaste juga Kohtla vallas Valaste külas. See on Eesti kõige kõrgem juga, kõrgusega 30,5 meetrit
edasi, võtab ta üha enam oma ,,tõelise" kuju. Enam ei püüa saatan oma tegelikku välimust varjata ning ilmub koletisliku hübriidina, looma- ning inimlike tunnuste kombinatsioonina. Sageli on ta kujutatud ebatavalist kasvu: kas siis liiga väikese või hoopiski hiiglasena. Kuradit kui kurjuse sümbolit vastandame esmajärgus jumalale. Ent folklooriuurija Ülo Valk vastandab saatana kristluses pigem peaingel Miikaelile. Samas märgib ta, et selline vastandumine on keskaegsete kirikutegelaste kõva töö vili, sest tol ajal levis arusaam Jahvest kui heast ning Saatanast kui halvast poolusest, mis läks aga vastuollu monoteismi põhimõttega. 15 Olgu sellega, kuidas on, kuid kuradid ja sellesarnased koletised on pikitud kenasti paljudesse kohtadesse, eriti aga leidub igasuguseid põrgulisi pisikeste detailidena, mida esmapilgul ei näegi. Samas on ka nö olulisemaid, kõigile nähtavaid, kuradikujutusi
lisatöid, ent hea bottega võis teenida küllaltki head palka. XV sajandil muutus tippmaalikunstnike ja skulptorite positsioon ühiskonna jõuti seisukohale, et kunst on üksnes osavate sõrmede töö, et tõeliselt on siin tegemist vaimse, isegi teadusliku tegevusega, mis võimaldab kõige paremini loodust ja inimest tundma õppida. Seda fundamentaalset mõtet järgis ka Leonardo. Poiss oli oma õpetajale Verrocchiole "Taaveti" tööl oletatav modell, samuti ka Botticini "Püha Miikaelile". Verrocchio kohta öeldakse vahel, et ta oli pigem töörügaja kui talent. Ent isegi talendist ei saa midagi, kui ta tööd ei tee. Esimeste aastate jooksul, mil Leonardo Verrocchio töökojas oli, sai poisist mees, kes oskas teha kõike. Botticelliga ei saanud Leonardo hästi läbi erinevate arusaamade tõttu. Vanem kunstnik arvas, et loodust ei ole vaja uurida detailselt ennem selle maalimist, vaid piisab ka lihtsast plärtsust lapiga. Nooruk Vincist polnud sellega nõus
mälestuskivid asuvad Rõngu-Pikasilla teelõigul. Rõngu surnuaed Kalmistu rajati Tõrva maantee äärde 1811. a. ning laiendati 1891. a. Siin puhkavad köster ja muusikamees Carl Rossmann, ajakirjanik Jüri Reinvald, helilooja Aleksander Läte, kirjanik Jaan Kärneri vanemad Kaarel ja Liis, jõumees Aleksander Sannik, botaanik Karl Eichwald, ajakirjanik Kusta Toom, luuletaja ja keelteprofessor Ivar Ivask jt. Rõngu kirik Peaingel Miikaelile pühendatud kirik on Rõngu vanim ehitis ning ainuke ühelööviline kirik Lõuna-Eestis. Arvatavasti 14. sajandi lõpul ehitatud kirik kannatas rängalt Liivi sõjas ja Põhjasõjas. Kell on valatud 1799. a ja orel valmistatud 1874. aastal W. Müllverstedti poolt. Kirikus on Riia meistrite valmistatud vitraazhid aastast 1900 ning L. Otto altarimaal "Kolgata" aastast 1901. Kõver kõrts ja Vabadussammas See 1820
Nissides seisid omal ajal jumalate kujud. 609.a. tehti sinna ristiusu kirik, pühendatud neitsi Maarjale ja kõikidele märtritele. Siis muudeti ka matmispaigaks. Maetud sinna: Raffael, Victor Emmanuel, jne. Hadrianuse mausoleum - alustati 135 p.Kr. p.Kr - tänapäeval Castel Sant' Angelo (Püha Ingli kindlus) Alguses oli ainult ümmargune, siis ehitati peale. 6.saj. lõpu katk: paavst Gregorius Suur, ellujäänud arvavad, et nad pääsesid tänu peaingel Miikaelile => ehitatakse sinna otsa temaatiline kabel! Kuju: peaingel Miikael torkab mõõka tuppe pärast katkule lõpu peale tegemist. Milleks seda on kasutatud: 1. ohu korral Rooma paavstid põgenesid sinna ja mõned ka elasid seal 2. paavstide varakamber 3. vangikong Kristuse vaenlastele (Giordano Bruno oli seal vangis) 4. tänapäeval on seal mausoleum ja galerii Vatikani ja selle vahel on alles! Caracalla termid täna varemeis
Kirikud ja kabelid olid alati pühendatud mõnele pühakule või taevalikule olendile, Eestis sagedamini jumalaema Maarjale, Ristija Johannesele (Jaan), peaingel Miikaelile (Mihkel), Katariinale (Kadri), Nikolausele (Nigul) jne. Kiriku järgi sai vahel nime ka kihelkond: näiteks Lääne-Nigula, Viru-Jaagupi, Maarja- Magdaleena..
Kõige lõuna poole jääb Chartres. Läänefassaadi 2 tornikiivrid lõpuni ehitatud(kuigi natuke erinevad üksteisest) Põhja Prantsusmaal on veel 1 väga tuntud ehitis, mis asub väikesel kaljusaarel Normandia ranniku lähedal. Suurt osa mänginud looduslik asupaik. Tegemist on kloosterkirikuga Mont-Saint-Michel Kasutati ka kindlusena Keskajal, praegu on kloosterkirik ühendatud mandriga Pühendatud Püha Miikaelile Ka Lõuna-Prantsusmaal on mitmeid huvitavaid ehitisi, kuid lõuna-prantsusmaad tabas 13. Saj alguses samuti suur ristisõda (nagu Baltikumigi). Seal sõditi ketseritega (ehk albilased ehk kataritega), kes usuvad et maa peal valitseb saatana riik Lõuna-Prantsusmaal võib ka näha 1 läänefassaadiga kirikuid, kus torn on massiivne ja võimas Sinna ehitati ka suur paavsti loss (14.saj alguses), Avignoni vangipõlv
annaabi.ee 
